Taevalik ilmutus; jumala varju vaikne sahin
Kuidas kirjeldada seda, mida tähendab olla kristlane ja kõndida koos Jumalaga? Kas on üldse võimalik seda sõnadesse ja raamatuisse püüda? Kas pole see mitte valetamine, kui inimene väidab end Jumalat tundvat ja temast rääkida võivat? Kui Jumal läheb sinust mööda ja tema vari langeb sinu peale, nagu kunagi Jumal läks sellest koopast mööda, milles hirmunud Eelija kükitas, kui ta end Iisebeli eest peitis, et oli tema ebajumalapreestrid hukanud ning varjas end tema kättemaksu eest. - siis läks Jumal samuti Eelijast mööda, et jumalamees teda ainult seljatagant näha võis ja tema vaikset tuulesahinat kuulda võis, et ta rohkemaks ei olnud vääriline. - Kuid tema oli suur Eelija! Ja tema ei väärinud enamat. Mida siis võib üldse lihtsurelik inimene sellest Jumalast teada, kelle ligiolus mäed värisevad ja vulkaanid purskavad ning mered tõusevad ja taganevad ning muud kohutavad loodusjõud teele asuvad? Nagu on väga raske linnas liigelda, kui ameerika president on külas, sest liiklus on kinni pandud ja kõigil on hästi sitt olla, sest ei saa enam loomulikus olekus ja rütmis elada - tuleb tähtsa külalise külastust tähele panna ja vääriliselt kohelda. Kes on see vääriline tark, kes võib astuda Jumala aujärje ette ja öelda: "Õpetaja, õpeta mind, sest ma olen käinud läbi seitse maad ja merd et jõuda sinu palge ette ja hakata sinu õpilaseks!" Isegi suur Taaniel, kelles pidi olema rohkem tarkust, kui kõigis Paabeli tarkades kokku, pidi Jumala palge ees minestama ja vajas et Jumal teda haletseks ning tema halastades püsti tõstaks, nagu oleks see mees Dagon oma kojas, kelle Jumala ingel seaduselaeka ees maha paiskas. Kui Jesaja nägi ilmutust Jumalast oma troonil, siis tema kisendas õudusest ja hirmust, et ta oli just hea Jumalakarstliku kuninga kaotanud ja pidi veel sellist ilmutust nägema - tema küll mõtles, et peab selle pärast surema, sest tema huuled olid roojased, et kõik tema kõned ei olnud alati puhta kullaga vaetavad ja polnud pühad. Kuid kes tema oli? Eks ta oli üks suurtest prohvetitest, keda aukartusega mäletatakse, kuid tema kartis, nagu väike laps oma isa ees.
Mida võib siis lihtne inimene suuta, kes ei ole nii särav isiksus nagu need seal? Kes ei oska ei kreeka keelt ega heebrea keelt? Kes ei ole ülikoolis õppinud, vaid käib hoopis tööl ja ei või ehk pühapäeval kogudussegi jõuda, et on hoopis kraafikus? Mida on temal selle Jumala kohta öelda või sellel Jumalal temale? Kuidas ta temaga kokku puutub ja temast aru saab, kui tema vahe targa kristlasegagi on nii mäekõrgune ja kuristiku sügavune? Ta ei tea ju, kuidas palvetada nõnda, et tuleb tervis - ehkki mõned kristlased näivad sellega kiitlevat. Ta ei tea, kuidas tuleb edu - kuigi mõni kristlane sellest nii ilusasti jutlustab ja ta ise kannab ka ilusat ülikonda ning liigub ühelt koosolekult teisele. Üleüldse liiguvad kristlased palju omas ringkonnas ringi, sellest palju välja saamata. Siis kui Jeesus tuli taevast alla ja jättis maha oma meeldiva elu ingellikus õukonnas, et elada inimese madalal kujul maapeal ja kannatada samu raskusi, näivad kristlased sellest kuidagi puutumatuks jäävat. - Et kui Jeesus, tunnustades ristija Johannese tööd küsis retooriliselt: "Mida te olete läinud kõrbe vaatama? - kas pilliroogu tuules õõtsumas või ülikut uhkes pidurüüs?" Sest selline kirjeldus sobiks kristlaste kohta väga hästi, nad on nagu tuules õõtsuv pilliroog ja kannavad ilusaid rõivaid ning elavad uhketes kodades. - Ja isegi kui see on vastupidi ja nad tulevad kokku heinaküüni, vaatab sealt vastu nende edevus ja mitte Jumalakartus. Tõeline Jumalakartus on asendunud motoorseks kombetäiteks ja rituaaliks nagu Jõuluvana ootamine või päkapiku kingitus sussi sees, ehkki kõik teavad tegelikult, kes on see jõuluvana ja kust tuleb see päkapikk. Aga ei - Jumal ei ole selline! Jumal on tõeline! Ainus asi, mis tema tundmiseks tuleb teha on - lugeda Piiblit.
mõttepaus.
Te kindlasti solvusite. Kuidas ma julgesin öelda, et vastus on nii lihtne. Et ei tulegi minna näiteks Vatikani; käia Canossas ära; end läbi turu tänava roosata valge kapuuts peas, et keegi sind ära ei tunneks, teised sarnased protsessioonis pühi laule leelotamas ja sedasama tegemas; ei tule endale ogavööd vööle panna ning ahelaid selga, mida kotiriide all kanda, samas kui peale on tõmmatud normaalsed riided, et keegi ei märkaks - vaid lihtsalt kuradi lihtsalt lugeda Piiblit?? Et ei peagi internetis saja erineva tunnustatud jutlustaja õpetust alla laadima ja pähe õppima ning mõnele kohalikule gurule ette laulma ja tema siis naeratab teadvalt ning annab järgmise juhise? Ei mitte seda, vaid see üks ja ainus Piibel?!!? Kuidas nõnda?
Aga milleks siis kirikud ja kogudused olemas on, kui kõik mis ma vajan on vaid üks äpp minu mobiilil?
mõttepaus.
Samal põhjusel, miks on olemas autoremondi töökojad või supermarketid - et sina ei peaks oma elus koguaeg jalgratast leiutama ning katse-eksituse meetodil kõike oma usuelus läbi proovima, vaid võiksid kasutada teiste sinu kaasaegsete ja eelkäijate elukogemusi. Et sa ei jääks oma mõtetega üksi, vaid leiaksid ligimese mõistva toe. On tõsi, et kristluses on ka ükskiklasi, kes kõrbe avarustest eneseselgust otsivad, et paremini Jumalale pühenduda, kuid tavainimesed ei peaks seda taotlema, sest kui sa ei suuda isegi ühte tundi ilma mõtlemata ja mõnele oma päevasele asjale muretsemata veeta, kuidas sa suudad terve nädala kõrbes Jumalaga veeta - ja mitte lolliks minna? Eraklus ja üksiklus on neile, kes on nõus ülimat hinda maksma ja riskima läbipõlemise ning äratundmisega - "Äkki Jumal ei olegi seal üleval mind kuulmas!" Kui sa ei suuda selle võimalusega arvestada - mitte niimoodi: "Jeesuse Kristuse nimel, Jumal on olemas ja mina olen tema prohvet/õpilane/jünger" Muidu ma hakkan sinust väga puudust tundma ja saadan sulle hullumajja kirja kus sa parasjagu viibid. Päriselt arvestama võimalusega, et su usk võib täiesti otsa saada ja sa satud täielikku nihilistlikku olukorda, kus sa pole enam milleski kindel. - See pole enam lihtne kõrvakiil põse pihta, millele teine pakkuda. Sellises olukorras pole enam mingisugust lohutust ja vabandust, mille taha peitu pugeda.
Ameeriklastel on ütlemine: "Ära usalda oma raha ärimehele, kes pole kõike kaotanud!" Miks nad nii ütlevad? Kas sellepärast, et nad vihkavad oma raha ja soovivad seda kaotada, et seda peaks hoidma keegi, kes on juba korra ebaõnnestunud? Ei, vastupidi! Sest see, kes on juba korra kõigega eksinud ja mitte mööda minnes sõbralikus perekondlikus pokkerilauas 5 taala, suudab oma elu ja teiste elu tõsisemalt võtta ja ei pea end surematuks jumalaks, kel kõik alati õnnestub. Ainult see suudab kuristikust eemale hoida ja kaarikut teepeal, kes teab, et kuristik on olemas. - Kuid kui kuulda mõne kristlase jutlusi, siis tekib küll karvane tunne, et selle inimese jaoks pole mõistet 'kuristik' üldse olemas, sest temaga ei tohi midagi juhtuda, et ta igavesest ajast igavesti päästetud on. Halleluujah
mõttepaus.
Samamoodi on Jumalariigi asjadega - meie oleme inimesed, mitte surematud Jumalad ja meiega juhtub asju. Me abiellume ja lahutame jälle; me leiame sõpru ja läheme nendega jälle tülli ehkki võime ka ära leppida; me ehitame üles ja kisume selle mõne oma nõmeda sõna või teoga jälle maha; me taastame midagi ja rikume selle tähenduse algsest kõrgest ideaalist... - sest me oleme Inimesed. Ja Jumal teab seda meie kohta, ning just sellepärast piisab vaid piibli lugemisest. Sest kui Jumal hakkaks meie käest midagi nõudma, kas me ikka suudaksime kõike seda täita. Mina küll ei suudaks. Vaadake vaid käsuõpetust koos kõikide käskude keeldudega, kuidas tuleb liha õigesti valmistada ja milline liha üldse valmistada kõlbab. Kas teie suudaksite sellest kinni pidada? - Müts maha, kui suudate, kuid mina nende hulka ei kuulu.
Jeesus astus esimese sammu, et meie ei peaks seda sammu ise tegema ja ristil oma kuritegude eest surema. Ta ei surnud mitte ülikute ja kangelaste eest, kes kõike õigesti teevad, vaid pedede; lesbide; hoorajate ja muude oma eluga eksinute eest, kes muidu oleksid tema riigist kaduma läinud. Kui nad poleks põrgu poole teel olnud, siis poleks Jumal pidanud nii kaugele üldse minema. Halleluujah
mõttepaus
Kuid mida see tähendab? Kas ma siis ütlen nüüd, et peded on kirikus teretulnud? See oleneb täiesti inimesest, milleks ta kirikusse tuleb - kas selleks et pöörduda või selleks et tiitliga ilutseda.
Näide1: Ma võin ka minna Tartu Ülikooli vetsu ja öelda pärast seda poognas, et käisin sellest kuupäevast selle kuupäevani Tartu Ülikoolis - ehkki käisin ainult vetsus ja mitte õppimas ja kui ma seda just ei täpsusta, siis ei saa keegi sellest erisusest aru vaid võtab vaikimisi et ma õppisin Tartu Ülikoolis sellest kuupäevast selleni. Kuid kas see on täielik tõde?
Näide2: Ma võin minna alkohoolikuna AA nõupidamisele ja liikmeks hakata, kuid seada vaid sellise tingimuse vastu, et edaspidi hakkan ma end nimetama 'Veineriks' ja see et ma 'Veiner' olen, on eriline kõrgem olek, mida teised peaksid ka püüdlema, sest veinijoomine teeb mind paremaks inimeseks ja ma ei kavatsegi üldse alkoholi maha jätta, kui see on vaid veini joomine, sest kuidas saab see üldse inimestele ette jääda, sest see pole ju seadusevastane toiming. Üleüldse olen ma 'Veinerina' sündinud ja kui inimesi tolerantselt kasvatada, siis saaksid üha rohkemad inimesed aru, et ka nemad on 'Veinerid' Pealegi ei joo ma end üldse purju vaid olen täiesti mõõdukas, nii et milles problens? Kui kellelgi siiski on problens, siis on ta ebatolerantne ja foobiline isik, kes tuleks oma tööst ilma jätta ja kellele tuleks pahasti ütelda, sest ta ei salli teistsuguseid inimesi. - Üpris tõenäoliselt saaksin ma AA miitingult vihase vastuse kirja ühes selja pööramisega: "Aga miks sa siis siia tulid, kui sa tahad omamoodi olla? Mine ole kuskil mujal omamoodi, meil on ju vabariik!"
Näide3: Ma võin minna teise mehe juurde ja teha ettepaneku: "Teeks õige grupika; sina; mina ja sinu naine!" Ja kui ta selle peale näost lillaks läheb ja hakkab kogelema, et "Jumala eest, mina selliste asjadega ei tegele!" ütelda: "No tore on, me jätame siis sinu mängust välja!" Enamus inimesi peaks aga seda abielu rikkumiseks.
Vabandust selliste räigete näidete eest, kuid mõte jääb samaks. Kui sa midagi teed väljaspool asja sisemist mõtet, siis leiad sa kiiresti, et sa ise asud ka varsti väljaspool ühiskonda, ja mitte sellepärast et ühiskond oleks sinu suhtes ebatolerantne, vaid sina oled ise süüdimatult ebatolerantne kogu ülejäänud ühiskonna suhtes. Või mikspärast me ei näe nudiste alasti autot juhtimas? Kas sellepärast et nad häbenevad enda nudistiks olemist? Ei, sest nad teavad et see häiriks liiklust ja võiks põhjustada liiklusõnnetuse. Kui keegi on väga teistsugune, siis peaks ta ka oma liikumise algatama ja selle ka nõnda registreerima kui 'uus liikumine' mitte samal ajal demagoogitseda ning nimetada end ülerahvaliku meelsuse esindajaks, kui ta seda tegelikult ei ole. Sest kas teile meeldiks, kui kristlased nimetaksid end ülerahvaliku meelsuse esindajaks ja sellest lähtudes peaks riiki ja rahvust kuidagi erilises vormis ja meelsuses käsitlema? Eriti, kui te ise ei ole kristlased? Näiteks nimetatakse Eestimaad mõnikord ka Maarjamaaks, kuid mulle ei meeldi see nimetamine, sest see on liiga kristlik ja ühele riigile milles enamik elanikkonnast on pigemini agnostilised kuid kristlikus mõistes usklikud, on selline nimetamine natuke pentsik ja vildakas. Sellist nimetust ennast saaks ju kasutada ainult kristlikus kontekstis ja koguaeg rõhutades, et kellegile usku peale suruma ei hakata - nii et milleks selline nimetamine, kui ta võib olla vaid väga piiratud tähenduses ja mõttes? Kui selline nimetamine oleks õiglane, siis oleks samuti Taarausulisel õiglane nimetada Eestit näiteks "Ultima Thule" või "Taaramaa" nemad olid siin ju enne kristlasi seega jääks algupära neile ja kristlased on kõigest külalised. Aga see ei läheks kohe mitte - mitmed auväärsed inimesed tõuseksid kohe tagajalgadele, et nii pole kombeks.
Samuti ei peaks olema kombeks nimetama Eestimaad Maarjamaaks, kui enamus elanikkonnast pole kristlased. Halleluujah!
Mõttepaus.
Tenkei ryouken kamikage joushitenjo? Mida see hull walgekaaren jälle mõtles, et sellise imeliku pealkirja sellisele jutlusele panna??! "Aga needki siin vaaruvad veinist ja tuiguvad vägijoogist: preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased veinist, tuiguvad vägijoogist, eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses. Sest kõik lauad on täis okset ja rooja, puhast paika ei olegi. Kellele ta tahab õpetada tarkust ja kellele seletada ilmutust? Kas piimast võõrutatuile, rinnalt võetuile? Sest see on: käsk käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, pisut siin, pisut seal. Tõesti, kogelevate huultega ja võõras keeles kõneleb ta sellele rahvale..." Js28:7-11 Samuti tuleb seda pealkirja mõista, sest see on tähendamissõna kristlaste kohta, kuidas nad Jumala palge ees tegelikult on, nagu räägiks keeles oskamatu jaapanikeelt. Iseenesest tähendab see: "Taevalik ilmutus; Jumala varju vaikne sahin" - kuid küsige mõne jaapanlase käest, kas nad julgeksid niimoodi kõneluses öelda või essee pealkirjaks panna või sildina maja uksele. Tõenäoliselt nad hoopis punastavad ja ütlevad selle olevat imeliku läänehuumori, millest pole jaapanlasel võimalik aru saada. Reeglina on jaapanlased väga tagasihoidlikud ja päris nii hüper-super ülivõrret ei püüa kasutada, sest kardavad jumalakartlikult jumalate viha äratada.
Jumalale tänu, et sellest jutlusest on võimalik aru saada ja see pole purjus inimese lalisemine, aamen.
