"Ja Jahwe ütleb: kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult õpitud inimeste käsk, siis vaata, ma teen selle rahvaga veel imet - imelikul ja kummalisel viisil: tema tarkade tarkus kaob ja tema mõistlike mõistus peidetakse! Häda neile, kes oma nõu Jahwe eest sügavasti ära peidavad, kelle teod sünnivad pimedas ja kes ütlevad: "Kes meid näeb? Kes meid tunneb?" Oh teie põikpäisust! Kas peetakse savi võrdseks potissepaga, et töö ütleb oma tegijale: "Tema ei ole mind teinud!" või ütleb kuju oma kujundajale: "Tema ei oska midagi!"?" Js 29:13-16
Mida see kirjakoht tähendab? Miks on Jumala prohvet nii tige oma rahva suhtes? Jutt käib ju Iisraelist - või Arielist, kui seda kirjakohta piiblist peatükki algusest peale lugeda. (Kirjakoht on võetud 68 aasta tõlkes) Sellest Iisraelist, kes Jahwe Jumalat teenis tõstelõivu ja muuga, kelle preestrid uhkeldasid ilusate rüüdega ja kes nälga ei näinud, sest Iisrael oli ustavalt oma kümnise Jumala aitadesse toonud. See Iisrael, kelle prohvetikoolid huugasid ja kust tuli üks andekas prohvet teise järel välja kuningale ning rahvale head nõu andma - ning tegi seejuures hiilgavat karjääri. Mis küll oli Jesajal kõige selle vastu, arvestades, et ta ise oli ka preestrite hulgast pärit? Mis mehel viga oli, et talle see ilus pilt ei meeldinud, mis Iisraelis tema ajal vastu vaatas. Tunnistab ju Jesaja 7 salmis isegi, et Iisraeli vaenlaste kavatsused on sama reaalsed, kui luupainaja unenäos ning sama tõsiselt võetavad. Miks siis ei või Jesaja pühade ajal koos teistega rõõmustada, et Iisraelil nõnda vägev Jumalateenistus on? Kõik ju toimib!
Tuleb aga välja, et Iisrael oli nakatunud formalismi - nende jumalateenistus oli Jahwe silmis sama reaalne, kui võimalus, et keegi jõulude ajal päris jõuluvana või päkapikke külla ootaks ja mitte oma moondatud ema; isa; onu või tädi. - Kui sellisele jõule pidavale perekonnale "päris-jõuluvana" külla tuleks, siis tõenäoliselt kutsuksid nad politsei. Samuti oli Iisraeliga, et kuigi kombeliselt hoiti veel usust kinni. Maksti kirikumakse ja koormisi ning täideti muid sündsaid kombeid, kuid halastus jäi selle juures tahaplaanile. Sest kes on eales mõttega Iisraeli käsuõpetust uurinud, peab märkama, et sel on üks imelik viga küljes - see sobib üksnes rikastele. Selleks et kõiki ohvreid niimoodi tuua, nagu nad on kirja pandud, pead sa ropult rikas olema. Sest kuidas sa tood templisse kaks tuvipoega, kui sa võiksid pigemini tuua terve härja. Inimesed peavad aru saama, et tolle aja lähisidas ei olnud asfaltteid nagu tänapäeval, ja ka kõige käidavam maantee oli kiviklibune ning mätlik; siit sealt võis leida kellegi minema visatud prügi - ainult suuremate linnade ümbert korjati prügi ära ja viidi kaugemale või põletati ära, kuid muidu oli välja peal rändamine kardetav. Sest kui sinu mullikas, kas või ühel kivil natukenegi ennast kriimustas, siis ei võinud seda enam Jahwele ohverdada, sest juriidilises keeles polnud see enam "veatu" - selle kriimu pärast tuli ta maha kanda, kuid kuna see oli siiski Jahwele mõeldud ohver ja praagiti niiöelda teepeal maha ja mitte sinu kodulaudas, kus sa oleksid veel saanud teise valida, siis ei saanud seda ka ümber pöörates endale jätta, vaid tuli ta koertele ette visata. Ohver oli, kuid juriidilist kasu sellest andjale ei tulnud. Kindlasti oli ka neid preestreid, kes võisid kehvemaid Iisraelis nõnda taga kiusata, et kui nende nägu ei meeldinud, kas mingi väiklase tüli tõttu või naise ehk tütre pärast, keda polnud nõustutud temale või tema pojale naiseks andma, siis võis samuti juhtuda, et Jahwele mõeldud ohver "ei kõlvanud" - sest lihtinimne ei saanud preestrite otsust edasi kaevata. - Kui tal enne ei olnudki kriimu, andis seda hiljem ka teha - seda ei oleks saanud kuidagi tõestada, et preester valetab. Kuna lähisida maades on häbi kultus ja mitte aukultus, siis häbi vältimiseks on ainult üks tee - sa tõestad, et hoopis sinu vastane, kes sind süüdistab, on kaamel. Sest muidu on käsuõpetus ja raske trahv ohvrite ning avaliku häbistamise näol - ja ilma hea maineta polnud võimalik tolle aegses lähisidas ellu jääda. Õelad inimesed võisid sind turul vakaga petta või müütada õige leivavilja pähe aganaid, või sinu kalja veega lahjendada. Lähis-idas ei peeta seda patuks, kui sa vaenlast; võõramaalast või patust taga kiusad, sest nende peal on Jahwe viha - vähemasti nõnda usutakse pinnapealse usu tasandil.
Ega siis muidu poleks pidanud Jeesus ütlema: "Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas, sest tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Mt 5:43-45
Sest kui inimesed hakkavad vahet tegema omade ja võõraste vahel siis tekib silmakirjalik õigus, kus ühed on õigemad, sest nemad otsustavad, kes on sees ja kes väljas - kes kui palju oma õiguse eest "maksma" peavad et "õigeusklik" olla. Selline süsteem tolereerib dedovtšinat ja mitte Jahwe võimu - preestrite omariiklust kombetalituse varjus.
Sest Jahwe silmis pole preester; prohvet või nasiir mittemidagi. Nad on nagu viirusetõrje itimehe käes - nad võivad vaid niipalju teha, kui tema lubab, ja kui programm sellest piirist üle läheb - lihtsama rikkumise puhul aitab silumisest; suurema põhimõttelise rikkumise puhul tuleb kogu kood uuesti algusest kirjutada ning arvutile kas lausa Format C teha või lihtsalt vigane tarkvara maha laadida. Kuid Iisraeli kleerus ei saanud sellest aru - nende meelest olid nad asi iseeneses, kes olid oma töö pärast puutumatud ja asendamatud - ja seda tuligi Jesaja, kes ise oli ka preestrite hulgast, neile ütlema.
Preester; prohvet ja nasiir on olemas rahva pärast, sest sellepärast on Jahwe oma koguduse loonud, nagu talupoeg ehitab lambatara - kuid lambatara ei ole isand lammaste üle, vaid tema on isand põhu üle, mis tema põrandale laotatakse ja sita üle, mida loomad sellele lasevad. Kuid sellise kõne pealt ma halleluujat ei kuule - ei mina, ega kuulnud ka Jesaja omal ajal. Kirik on olemas inimese pärast, mitte inimene kiriku pärast!
Selleks et Jahwele seda ilusat jumalateenistust pidada, mida pidid siis selle maa rikkad ja auväärsed siis tegema, et järgmisel aastal samuti "õigeusklikud" olla? Õige vastus - talupoegadele makse tõstma! Kuigi Iisraelis oli orjapidamine rangelt keelatud, väljaarvatud juhul kui inimene ise tahtis oma ligimest orjata ja siis ka ainult neljakümneks aastaks, sest juubeliaastal tulid Iisraeli rahvast orjad vabaks lasta. Inimene võis ka pärast seda edasi orjata kui ta väga tahtis, ning lasi naaskli oma kõrva lestast vastu isanda koja ukseraami läbi torgata. Siis võis tema elulõpuni orjaks jääda - kuid Egiptuse orjapõlve mälestamise pärast ei võinud Iisraelis orje olla.
Sellegipoolest olid rikastel ja auväärsetel orjad - ja mitte muulastest orjad, sest nood raisad olid kallid ja sa pidid kaupmehele nende eest liigapalju maksma - kohalik vaesunud talupoeg sai sinu omaks kingapaari eest - jutt ei käi siin kallitest firmatossudest mille sa 150 euroga lunastad vaid ikka second-hand sandaalidest, mida sa 2-5 euro eest lunastad ja pigemini esimese numbri kui viimase poole. Sest nad kas olid pärit halvast perekonnast (segaverelised); sohilapsed (või lausa prostitutsioonist ehk isegi mõnest paganlikust tempel-bordellist); viinaveaga; kohtuasjaga oma esivanemate maast ilma jäetud (võlad või seaduserikkumine - jumalateotaja lapsed ei või midagi pärida, nõnda jäi Naabot oma viinamäest ilma, et ta seda kuningale rohuaiaks ei tahtnud anda 1Kn 21:13) Sa võisid ka lihtsalt vigane olla, sest sellised ei tohtinud jumalakotta siseneda, sest nende ihuviga takistas neil Jahwet teenimast, nad ei olnud veatud - tähendab, kas nemad tegid pattu, või nende vanemad, ehk esivanemad. Mõnel rikkamal oli ka muulasest ori, sest toda ei pidanud juubeliaastal vabastama - kui ta natuke õiglasem tahtis olla.
Ja nõnda said rikkad ja kuulsad endale jumalateenistust lubada kuid vaesed ei saanud endale lubada ja pidid omaette nurisema. "Nemad ei pääsenud taevariiki"! Seda, et ohvriteenistus oleks tehtud kaastunde äratamiseks, et Iisrael saaks aru, kui kulukas patt, tegelikult on, et keegi teine peab sinu asemel hukkuma - need olid ju kõigest lambad, keda ohverdati - see ei tulnud kellegile pähe. Miks peaks Jahwe hoolima kaarnatest ning jaanalindudest või muttidest ja nahkhiirtest; kõikidest neist roojastest, kes käsuõpetuse järgi on tunnistatud kõlbmatuks?
Hea on olla kristlane ehk juut, kui sa oled sündinud õigesse perekonda õigesti ning võid ilutseda variseri kombel: "Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: "Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan." Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: "Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!" Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse." Lk 18:10-14 Sellises kohas tekiks minulgi saatanlik küsimus, mis Iiobi kohta esitati, et kas ta siis on ka ustav, kui see kõik temalt ära võetakse... aga mida sa siis teed, kui sa oled sündinud sohilapsena? Kui sa oled oma vanematelt pärinud narkosõltuvuse ja pead koguaeg motoorselt värisema, et sul on nälg oma ema "patu" järele, ehkki sa kunagi ise pole seda teadlikult tarvitanud? Kui näiteks sinu vanemad on olnud enesetapu terroristid ja sina sattusid lastekodusse ja sina astud kristliku kiriku uste vahelt sisse ehk lähed juudi sünagoogi - ehk pommitasid sinu vanemad just seda maja. Kas siis oled sa ka neile "ligimene"? Kas nad suudaksid sind vaadata tolerantselt, et sinu isa ja ema olid küll saatanad, kuid sina tule ikka sisse ja ole teretulnud! Kas nad pigemini ei ütle: "Mine minema sa rästikute sigitis - sinna välja, kus on ulumine ja hammaste kiristamine!" Halleluujah!
Pidalitõbisele ja muulasele ei ole kohta Jahwe jumala kojas, sest ta ei või olla ümber lõigatud, ja kui isegi muulane end ümber lõikab, on alles tema lapsed väärilised nimetama endid juutideks ja astuma Jahwe templisse. - aga mis sa siis teed, kui see jutt käib just sinu kohta, ja sina tahad jääda elama? - Ja armastada Jahwet oma Jumalat! Kuidas sa sellise üleinimliku katsumusega toime tuled? Kas sinu jaoks on Jahwe ka Hea nagu selle variseri jaoks, kelle Jahwe rikkaks tegi ja lasi selliselt Iisraelis end laiaks ajada. Või ükskõik milline kristlane kirikus, kes kiitleb oma suurest aust, eks see kõik ole Jumalaand ja mitte nende endi teened. Kui Jahwe oma käsivarre tagasi võtaks - mitte et ma seda soovin - siis nad heidaksid kõik hinge ja sureksid oma pattudes! Aga tänu Jumalale, et meil on Kristus ja ta rist ning isegi ümberlõikamatu võib astuda Jahwe Jumala ette ning ei peagi enam kartma surma; verd; tuld ja suitsusambaid, mis igast piibli kirjakohast vastu vaatab ja uskmatuid kohutab. Mina ei saaks pidada end kombe järgi kristlaseks, sest mina olen sohilaps. Ma olen sündinud perekonnast, kelle vanemad õppisid kooli 12 klassis ja mingil peol või mis iganes põhjusel sügisel panid pidu ja üheöösuhtes jäi tüdruk õnnistatud olekusse. Aga tüdrukul oli samas ees ilus karjäär ülikoolis, kohad juba välja vaadatud, võibolla olid vanemad, kes olid auväärsed, juba temale ka peigmehe mõnest auväärsest perekonnast välja vaadanud - kuid nüüd on nende ilus; tark ja osav tütar rase! Ja kõik ilusad plaanid vastu taevast. 1982 ei olnud selline aasta, kus sa võisid rasedana või isegi titega ülikoolis õppida. Sellele vaadati väga viltu. Inimesed on tänapäeval nii ära harjunud kõikide titepuhkuste ja muude asjadega, mis lubavad naisel rohkem iseseisvad olla, kuid tol ajal oli see suur häbi ja teotus ning paljud uksed läksid tabalukuga kinni, nagu oleks mu ema pidalitõppe haigestunud. Tuli küll kiire abielu - mis kestis 3 aastat - sest mees polnud seda ohtu ette näinud, et oma riista eest tuleb ka vastutada, mis sealt välja tuleb ja ei ole ainult lust ja lillepidu. Ja minu ema sai austava üksikema tiitli ning kaks titte ning abordi enese hingele - sest juhtumisi olid isa geenid nii halvad, et arstid pidid ema igal rasedusel igal aastal teotama, et tema julges nii sünnitada ja riigile potensiaalset sotsiaalkoormust tekitada, sest äkki sünnib puudega laps ja mitte normaalne. Ka nemad olid seda õige sünni ja õige usu sektist, kus sa pead täiesti õigesti olema, muidu pole sul siin ilmas kohta. Ja kuigi need kommunistid nii ilusasti oma riiki üles ehitasid on kirik ja kristlus siiamaani elus, kuid NSVL on surnud! Asja iroonilise poole pealt olen ma ise ka kommunistlikult meelestatud... peale selle et kristlane ja Nietzsche filosoofia järgija olen. Halleluujah!
Ilma Kristuse ja tema ristita ei suudaks ma üldse niimoodi olla. Kes suudaks Jahwele tasuda iga kurja mõtte eest, kui poleks lohutajat Püha Waimu, kes meid ühes Kristusega Jahwes lepitab? Ühe näite selle kohta, kui paadunud on inimese mõtlemine võib tuua "teise põse keeramisest" Kuidas ma armastan seda kirjakohta - see on üks minu lemmikutest. Lapsena kartsin ja vihkasin ma seda kirjakohta, sest ma ei saanud aru, miks lubab Jeesus niimoodi kristlastele vastu vahtimist anda ja vastutasuks peame veel teise ka pakkuma, nagu meid poleks veel piisavalt alandatud. Ma käisin tol ajal ringi selle näoga, et kui keegi julgeb mulle seda kirakohta piiblist tõlgendada, siis ma alles näitan talle, kuidas kuri vaim Skeua poegade üle võimuse sai ja virutan talle niimoodi, et teist korda poleks enam vaja ning tal sellised lollid kõned ära ununeksid. Nõnda masendavalt raske oli siis - ehkki ma polnud siis veel ristitud, kuigi pidasin end uhkelt kristlaseks. Seoses usuregulatsioonidele, mis tol ajal kehtisid, pidi alla 14 aastane laps, kui tema tahtis kuuluda kirikusse liikmena ja selle usutoimingutest osa võtta, hankima koguduse kasuks planketi MÕLEMA vanema või seadusliku hooldaja nõusolekuga hankima - et nemad on asja üle vaadanud, ja see pole ajuloputus. Muidu, kui selline kaebus kiriku või koguduse kohta laekub, et tema ridades on selline "alaealine" siis võib ta varsti ilusasti uksed jälle kinni panna. Ja nii ma ei saanudki 6 aastasena ristitud, nagu minul äratundmine oli vaid 21 aastasena aastal 2003! Vanavanemad natuke häbenesid mind, ehkki olid luteriusku ristitud - nendelt ei saanud allkirja nõuda; vanematelt ka mitte, sest lahutuse tõttu ei saanud mu vanemad omavahel läbi - enne oleksid juudid Samaaria oma pealinnaks kuulutanud, kui minu isalt oleks selline nõusolek laekunud... nii et minu jaoks oli taevas kinni. Ma pidin ise vaatama ja oma õiguse välja pealt leidma, sest käsuõpetus mõistis minu surma - ei mingit Jahwe Jumalat sinule sohilaps! Halleluujah
Kuid lugedes palju piiblit ja ignoreerides kõiki kirjakohti, mis mulle surma kuulutasid, närisin ma end neist aastatest läbi - ma lugesin ka kõiki esoteerilisi ajakirju ning teadmisi ja käisin lausa ruunivaimude juures Jeesust otsimas, et ka mina võiksin saada kristlaseks - et kristlaste põikpäisus ei saaks mulle takistuseks. Ma polnud nõus ei-d vastusena aktsepteerima, sest mul polnud midagi kaotada. - Ja lõpuks saigi minust kristlane, ehkki enne pidin ma meelt heitma ja satanismiga kokku puutuma ja selle nimemuutmisrituaal oligi mul mõttes pooleli kui Jeesus mind niiöelda kirikust koju minnes ristteel kätte sai, enne kui ma oma kavatsusest kaugemale jõudsin. Selles rõõmsas hetkes andsin ma oma elu Kristusele, ja võtsin järgmisel pühapäeval pastoril nööbist kinni ja panin end ristimiseks kirja. Pastor küll püüdis vastu vaielda, et ei saa ja pole võimalik, kõik kohad on täis ja kuidas nii äkitselt... oli ju aasta lõpp ja selliseid asju korraldati pika vinnaga, kuid minul oli äratundmine ja läks niimoodi nagu mina oma südames tundis ja mitte niimoodi nagu pastor arvas. Aasta viimasel hingamispäeval sain mina ristitud kristlaseks. Ehkki olen sohilaps; õppinud nõiakunsti ja teinud palju muud, mille üle ma uhke ei ole - kuid nüüd ma olen juba 12 aastat ametlikult kristlane olnud. Selle püha arvu mälestuseks olgu ka see jutlus kirjutatud. Halleluujah!
Aga miks ma rääkisin ennist teise põse keeramisest ja sellest ära hälbisin? Vaatame seda kirjakohta lähemalt. "Kes sind lööb vastu kõrva, sellele paku ka teine; ja kes sult võtab kuue, sellele ära keela vammust." Lk 6:29 Hästi julm kirjakoht. Paistab nagu tahaks Jeesus, et kõik tema jüngrid jääksid vaeseks ja peksetuks. - Kuidas ikka nii saab elada. Mida Jeesus pole siin aga öelnud ja mida vaene kirjutaja oma lihtsameelsuses pole juurde kirjutanud, sest ta arvas, et ainult juudid saavad seda lugema, siis on selle kirjakohaga nõnda. Inimese keha oli jaotatud kaheks parem ja pahem pool - ja kui ühte poolt võis rituaalselt kõrvakiiluga teotada, kui näiteks keegi sulle võlgu jäi ning tagasi ei maksnud, siis teist põske, mis sümboliseeris "Jumalanäolisust" - seda ei tohtinud lüüa. Kes iganes juutidest seda põske puudutas, visati kividega surnuks! ups! Selle asja teada saamiseks läks minul ameeriklase abi vaja, kes külalislektorina Kus'is tunde andis. Sest tema oli juudi mütoloogiat ja kombetalitusi uurinud ja sellest raamatu kirjutanud. Kuue andmisega on sama nigel asi, sest ükski semiidi hõim ei või enda paljast häbe avalikult turul näidata, kui seda keegi teha kavatseb, siis see kellele seda tehakse poeb lausa nahast välja, et sind takistada, sest muidu mõjuks see tema sotsiaalsele palgele sama hästi kui Simsoni rebaste ristimine, kui jumalamees tõrvikuid vilisti põldudele saatis kahe rebase saba külge seotult, et see püsti püsiks, et tema naine teisele mehele anti. Tolle vaese naisukese perekond ju põletati vilistide poolt majja sisse, et nad nõnda jumalamehe kätte jäid. Samuti oleksid talitanud juudid sellise õnnetuga.
Juudid olid vahkvihas, kui Jeesus selliseid asju või ütleme "jumalariigi saladusi" harimatute matsidega jagas. Sest mis nüüd on? Kõik kelmid ja aferistid võivad nüüd oma võlausaldajatele Tõde ja Õigust teha ja nagu litsid vargamäe peremehed olla, kes omavahel kemplevad. Või kuidas selle vitumäega seal raamatus ikka oli, kui solvatud naine oma häbeme paljaks võttis? Eks seal autor ka tsiteeris seda piibli kirjakohta. Ja variserid ning saduserid olid vahkvihas - rabi Jeesus oli kelmidele hõlpu andnud. Nüüd saab petta nii et vähe ei ole ja kui võlausaldajale ei meeldi, siis kuub seljast ära ning õige põsk ette, kas saab ta kividega surnuks või mitte... Halleluujah.
Nüüd on teistpidi sitt lugu - kui kristlik tõlgendus. Nietzsche oleks kindlasti selle peale vaikides muianud. Kuidas sellise kirjakoha peal oma ligimest armastada, kui ta võib sulle niimoodi juriidiliselt sisse sõita ja on JOKK olukord? Aga see ei oleks asja kristlik tõlgendus, sest seesama Jeesus, kes nõnda ütles, ütles samuti nõnda: "Kui nad siis küsides käisid temale peale, ajas ta enese sirgu ning ütles neile: "Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!" Jh 8:7 jutt käis abielurikkumiselt tabatud naise kohta, kes tuli seaduse järgi kividega surnuks visata. Kuid kuna Jeesus oli Messias - mida juudid ei teadnud, sest nad ei tundnud teda oma õigeusklikuses ära, et ta nõnda "seadusekuulekas" ei olnud nagu variserid ja seltsis "roojastega" - siis tegi ta oma Messiaanliku kohtuotsuse - ja ei teinud midagi, sest siis oleks ta pidanud nood variserid ka kividega surnuks viskama, et: "Siis ütles Saamuel: "Ons Jahwel hea meel põletus- ja tapaohvreist samuti kui Jahwe hääle kuulda võtmisest? Vaata, sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv! Sest vastupanu on otsekui nõiduse patt, tõrksus ebajumalate ja teeravite teenistus! Et sa oled põlanud Jahwe sõna, siis põlgab temagi su kuningaks olemist!" ." 1Sm15:22,23 Mispärast? Sest Saul oli Jahwe käsul oma vaenlase ja kõige tema vara hävitamiseks pühitsenud, et see tuli sootumaks hävitada, sest oli käimas püha sõda. Kuid vaene Saul nägi, et vaenlaste vara on ilus ja kõrvaldas sellest kõige lihavamad pudulojused ning ei hävitanud neid ära, et siis "Jahwele ohverdada" niiöelda meeleheaks, et kuri Jumal väga kuri ei oleks. - Oleks Jeesus seal tolle abielurikkuja naise hukanud, oleksid need mehed, kes ta Jeesuse ette tõid, et nende südames polnud Iisraeli naise vastu halastust, surema, et nad olid nagu "nõiad ja abielurikkujad" - Abielurikkuja oli ikka abielurikkuja, kuid kuna süüdistaja oli ebaõige ei saanud kohut mõista, tuli ohver vabaks lasta, nagu juhtub ka tänapäeva õiguspraktikas, et kui kaitsja suudab ära tõestada, et seadusekaitse organid on menetlemisel mingit seadust rikkunud, siis tuleb nõrgema poole kasuks ta vabaks lasta, sest tema mingit õigust on rikutud ja sellline kohtumõistmine ei paista õiglane. - Ka seaduse kehtestajad peavad seda järgima. Kohtumõistmine algab Jahwe Jumala kojast! Ja samuti kristlaste kantslist. Alles siis ulatub ta sealt ka saali ja saalist edasi linna või tervesse riiki, kui pastor on Jumala kohtus ellu jäänud.
Sellega ma tahan öelda, et kui kristlane hakkaks seda teise põse kirjakohta selles mõttes tõlgendama, et tema nüüd võib, siis pole ta mitte parem kui paganad, sest ta vihkab ja armastab samuti, nagu nemad, ja temas pole midagi erilist, sest ta ei taju seda hinda, mis see Jumalale maksma läheb, kes on selle ilma loonud ja selle inimestega täitnud ja nüüd lähed sina sealt ühte inimest ära kaotama. Eks kristlane sellega paneb Jeesuse õpetusele vastu ja on muutunud Saatanaks! ups! Seetõttu, kui sinu süda ei ole Jumala ees õige, siis ära mine teisele inimesele piiblit ette lugema, äkki sa ise oled seaduseraamatust valesti aru saanud, ja palk on hoopis sinu silmas, mitte pind ligimese omas! Halleluujah.
Ja seda kõike käis Jesaja Iisraelis juutidele ütlemas, kes ei olnud veel Messiat tunda saanud, et ta polnud veel siia ilma sündinud, et temast alles prohvetid rääkida võisid. Ja sedasama ütleb Jumal ka täna kristlastele või kes iganes tema sõnu otsib. olgu teie jumalateenistus parem kui kristlaste ja juutide oma, muidu te ei pääse mitte taevariiki. (Mt5:20) aamen.
