Friday, October 20, 2017

Mis on!


1. Maag

Oh mida ma tahan ja mida ma tean;
kõik käsud ja keelud, kõik tohin – ei pea.
Kes võiks mulle öelda ons halb see või hea,
et raha isandaid sulaseiks muigega seab?

2. Peapreestrinna

Oh, kes kurat hoolib ka ära sa vaata,
kui indleb üks libu ja ohkimas mõrd.
Kas kotib see kedagi, isegi kui Saatan
sõidaks mersuga Põhja nagu iidne kord?

3. Keisrinna

Oh pigista silmi, ära pimedust vaata,
nagu päike sind rammestaks kõrbe teel tõest.
Nagu kuristik rukkis, kui põssa, kes vaatab,
kuidas kalju pealt silmi võiks tagasi võet...

4. Keiser

Võeh, oh võeh, koerad kepivad linnas
ja agulis rapiti üks rase kass!
Härra kaotas taskust üht kinnast,
et leidja võiks elada vanglas – las...

5. Paavst

Milleks küll väldata, milleks küll kaeda;
lisada Kogujal värsse, pea-tükke?
Luule kui äädikas veini peal saemas,
jättes juurdlema kolba ja Brügge...

6. Armunud

Ahmime paremalt, ahvime pahemalt;
kassiküür luhtus, kuid parem õõv homme.
Mürk klaasis kobrutab, kõliseb vahedalt
roostetand teras, tupe sees kombelt.

7. Kaarik

Ulmasid tänaseks, rujasid tunaks;
eilane retro on homne futu.
On ikka sitaks, kui munn lahtub türaks;
piilupart emane, täiesti kutu...

8. Jõud

Turu peal müüdav on müügiihk ise,
nagu ka õhk, mis kopsus lõi peeru.
Brüsseli kapsad ja küüslaugust pisem,
maksast üritab kombata kolmandat neeru.

9. Eremiit

Šeeri mul kama ja lüki see suuraks;
tuhandes sõnus ka valed on ehtsad.
Tõde võib eksida, jäädes vaid suunaks,
kuhu näpp võib osuta' rada.

10. Õnneratas

Raamatut, raamatut – andke veel raamatut;
situ end segaseks, kratsides mune.
Keegi ei loe – aga siiski saamatult,
peaksid sa püüdma, mis vältimas kõnet.

11. Õiglus

Andke meil nägemust, näidake prohvetit!
Kas tõesti tsirkused uksed lõid kinni?!
Kino kõik müüdud ja eeter on puhvetis,
et nõnda ajute hüljates hingi??

12. Poodud mees

Räägime viinast ja vägijook magus;
ärge vaid küsige taevaseid radu.
Kuhu küll mehel see elulust kadus,
et on nüüd kirikust otsida kadu...



13. Surm

Valime misse, las avavad turge;
süües kõik võidu ja elades võlgu.
Üheksa kuu pärast võib oodata kurge;
kui enam ei meeldi, siis kehita õlgu!

14. Mõõdukus

Kõik on vaid armastus – vägistus samuti –
nagu üks naine kord armastas meest!
Tema eest ukse ees vajunud kummuli:
külatäis mehi käis otsimas meest!

15. Kurat

Kõik on vaid tolerants, kui lubad meil olla;
kas ise veel oled – ei koti see üldse!
Vürts ikka peab voolama, kõliseb dollar;
isegi viivuks, kui süsti, mis kuldne...

16. Jumalakoda

Ise ei teinud ja Ise ei näinud;
Ise ei võinud ka vahele astu'.
Ise ei teadnud, seal rajal ei käinud;
seepärast pilgud seat' Jumala vastu.

17. Täht

Saada meil prohvetit, mõista meil kohut;
nagu me vaatame nõidade võistlust.
Kas ehk võiks Jumal siis nurjata ohud,
mis ikka meid varitseb vältes ja mõistes?

18. Kuu

Omasse telki nüüd po davai minge;
Taevas ei ole ei kohvik või Bistroo,
kus võiks tellida Creme Brülee, Kringel –
ei ole teil ingliks, vaid kuirvaim Argos.



19. Päike

Vaatame pilgu ja näeme kõik läbi;
häbitult pakkudes viimaseid vinte.
Kes siin veel õpetab – kännud või käbi;
ohvriks tuues vaid kasutuid sprinte?

20. Kohus

Ohkame veidi ja õhkame veelgi:
Nii vaikseks on jäänud mu ümber, mu sees!”;
veri veel kohiseb kõrvus ja neelgi,
on uppunud härdamaks huntide vees.

21. Mir

Üks tont jookseb ringi Kevadest saati;
Tootsid kõik hukatud, Teele läind ära.
Kiir ainult õmblemas põllu peal saaki;
sest talupoeg põline rikas ja mära!

22. Narr

Jumal polnd kodus, ma siis asendan veidi;
küsige küsimust – kaks kümmend geera.
Kahe seekli eest viskan ka leili:
Kumba soovite, Jahve või Teerav?


Mu laulud


Mu laulud, need sünnivad hetkes,
sest Koit Ehaga mängis vaid kulli.
Kiri oli kelgukoertega retkel –
nii malbel sammul, kui panter on nõtke.
Rajad jooksid vaid ringi ajades mulli;
nagu oodates ühte isandat, saades hulli:
võltsi kohtingu meelepettes...

Mu laulud, need sünnivad hetkes –
ehk küll midagi polegi hõisata...
Surnud kassid mastis ja kastanid lõkkes;
nõmedad õhevil pilgud nalja ootuse rõkkes;
vikat on nõder ja ader on luisata –
umbrohi õunapuistki mööda saab tuisata!
Südamerabandus Puhjas ja palgata puhkus Rakkes.

Mu laulud, need sünnivad hetkes –
mis tasu on sõnumitoojal –
või kas temaski näitleja etles,
nagu judokas mati peal võtles!
Õigesti tehtud, kuid pead pöetud on loojal.
Kahides musta ratsu kolme odaga kooljalt;
hingetult klaaspärli mänge laua peal tõkkeks!

Mu laulud, need sünnivad hetkes,
kui verepiisad täksitud puuvõõrikul.
Muutudes Hiiuks, kui ei mõistagi, et Kes
on sama tähtsusetu, kui sita lõhn, mis
mõlemist otsast samuti lehkamas väärikalt,
kui junn purgist kätte sattudes kääritab.
Kuid öelda ei olegi midagi linnupetteks.

Mu laulud, need sünnivad hetkes –
vahest Hämarik lahutab meelt...
Nagu Looja tegi taeva maaga hõikes.
Siis ei peksaks santi dandimas lõikes,
kui võsarüütel frivoolselt lõksutab keelt.
Ehkki ei soovi ta isamaa eest surra veel
aga turniiri jaoks piisab sest hetkest.



Mu laulud, need sünnivad hetkes,
nagu Dostojevski reetis kord riiki –
naiivselt uskudes, et homne plastmass
on parem eilse puise käigust, nagu kollane kass
on etem nõiastki, kes küüsi teritas, kui piiki.
Ent mõte puges peitu ja uppus, kui neitsi tiiki
ja maitsekus unustas vooruse vöö peale tekiks.

Mu laulud, need sünnivad hetkes,
sest tahaksin eesriiet tõmmata.
Ehkki käsil vaid mõõdunöörid ikkeks
ja enda nuputused tõmbuvad pilkeks.
Mõnitades mõnda hüplevat pumbata
seppa, kes enese kiuste võiks tihida trumbita.
Kuigi võita oleks lihtsam, kui mõistus jääb setteks...