Luuletan, järelikult Elan!

1. Luuletan, järelikult elan -
sellest, kui ilus on päike.
Ta paitus oli nii kena,
päev omandas teise läike.

2. Luuletan, järelikult elan -
puudest ja metsade salust;
kastesest vihurihelast;
kaskede vaigusest valust...

3. Luuletan, järelikult elan -
kui juurdun ma tammena mulda,
et tasuda Kalevi võlad:
kõik virtsa ka põllul ma kuldan!

4. Luuletan, järelikult elan -
päiksele prille ei saada;
muidu veel pimedalt tema
kuupaistegi põrgusse saadab...

5.Luuletan, järelikult elan -
Hing liiga suur on, et tahta
mujale minemist; needa
rahva kohtluse vahtu.

6. Luuletan, järelikult elan -
töllide juhtide kiuste;
hullunud pööblit ka sõelan
sõkaldest teradeks just veel!

7. Luuletan, järelikult elan -
kui Targad purjuvad kõrtsis:
"Et Eesti - ei temas ma Ela!"
Miks neid keegi ei küüdita Märtsis?

8. Luuletan, järelikult elan -
matiks mu hing olgu sulle;
poriste saabaste sõrad,
need kuulugu ainiti talle...

9. Luuletan, järelikult elan -
veel kõrgele üleneb meelsus:
Tuld maapeale viskab Elaan,
et vooruseks järgata teesklus.

10. Luuletan, järelikult elan -
põle, oh vaimuke, Põle!
Ära veel tuhana heida
meelt, vaid Ülemees ole!

11. Luuletan, järelikult elan -
kui haldjana tantsides manu
Murueit-tütarde peras,
virgutan peatumaid kanu...

12. Luuletan, järelikult elan -
sellest pole veel küllalt:
"Keel rahva koirohtu neela;
nõgestest kasvata Ülast!"

13. Luuletan, järelikult elan -
selleks on luulet küll vaja.
"Taevas nüüd avane!" Sela
"Vasta nüüd vaaride kajas!"

14. Luuletan, järelikult elan -
kõikide irvete vastu,
kes ammu ei unista enam
ja pooltoopi kumedalt ostab...

15. Luuletan, järelikult elan -
küllap siis jõudmas on aega,
kui Kalev ei löö põrgus kella
vaid pirgusid karjatab saega...

16. Luuletan, järelikult elan -
sünnitan südames värsse;
kullatud, hõbetud kera
lõngana juhtima varsse.

17. Luuletan, järelikult elan -
vihmana langedes maha
suren ehk - seda ei pelga;
tuhande südameis kohan!

18. Luuletan, järelikult elan -
Arbudes tähtede poole!
Tühjuse eestki veel tänan:
Vaim laiub Jumalas nooreks!

19. Luuletan, järelikult elan -
kuidas veel saaksime tunda
et kuratki võidetud ära
ja kaela peal kannab me kanda...

20. Luuletan, järelikult elan -
"Kõik on ju põrm!" - "Mis sellest?"
Liivast teen teemandeid keena;
pügatud lambaile villast!

21. Luuletan, järelikult elan -
mis küll on rebastel asja
viinamäe juurtele tera
hambuda nürimeel kosja?

22. Luuletan järelikult elan -
Rooste söövitan pajas,
malmi Plaatinaks keelan
Ultima Thule'ses kojas!