1.
„Miks
vaatate siia, haud on ju tühi;
miks
otsite Jeesust surnute seast!
Las
minna need surnud, et maetaks omad;
kuid
sina, kes kristlane – järgi Jumalat...”
2.
Nii
ütles ingel ja Taevasse lendas;
jüngrid
vaid nõutult vaatasid tõtt.
Kaks
Maarjat leinasid lohutult kõrval,
et
nende tunnistus ei kõlvanud üht!
3.
„Miks
vaatate tänna, kus komejant vastu
veres;
tules ja suitsus teeb tööd?
Jõulud
on rahuks ja mitte kaubaks;
et
koju võiks jõuda ka sulane...”
4.
Nii
kutsub Jeesus peatumaid kanu;
tibusid,
keda saaks emana hoida.
Nende
pead ammugi õõtsumas taevas –
Arkaadia
väljadel unus valitud mesi!
5.
„Võltsid
ja labased on palvused pikad;
vastikud
vaadata härraste ohvrid!
Kes
annab piskust ja kes toovad küllast:
ei
ole võrdsed need südame mõõdud!”
6.
Nii
ütleb tunnistus kristlase hinges:
Pühas
Vaimus on lohutus saadud!
Talendid
koju ja võõrsile relvis;
palged
seletust andku ka rajal...
7.
„Aeg
on, et alata kirikust aru;
pidada
pühakus esmalt on käsk!
Mõõk
raiu süütumat, kirves löö toorest;
sikud
lammastest lahuta tõest!”
8.
Oh
armas Jeesus, kes oleme meie!
Kärvanud
koerad ja kõhetund sead;
muttide
nõukoda, nahkhiirte tarind;
pimedad
kurttummad kõik meie targad!
9.
„Selita
kulda ja räbu kõik hülga;
sulata
hõbedat, pilasta tina.
Vaske
valitse kaledal südamel;
pronksi
karjatse kartmatul pilgul!”
10.
Oh,
Jumal Taevas, me hüljatud hõbe!
Oh,
Jeesus Kristus, me tuhmunud kuld!
Kui
sina sõrmega puudutad ohvreid,
roojaseks
muutub nii kandja kui särk!
11.
„Kes
ise alandab südames ennast;
hinge
lõikab käris'tes ümber.
Ei
see pea minu karikat jooma;
kildusid
närima koirohuks eht!”
12.
Kuidas
peaks sündima kohtlasel tarkus;
kuidas
peaks tulema albile au?
Iikabod
valitseb, Haas-Bas toob tõivu;
Maher
Salal kirikus võidumees!
13.
„Seepärast,
Altarid, saate kõik põrmuks;
jala
all tallatud pühitset' sool!
Et
käändus võõra isanda poole,
preestrite
käsi ja selg ning ka põu...”
14.
Pühitset'
tões on kõik sinu sõnad;
umbrohtu
kitkudes mõtle ka kehval.
Kui
raiud seedreid ja palme – jäta meil kännud –
siis
seeme kandmas on õiglaselt vilja!
15.
„Kes
minu omist läheks Soodoma;
kes
minu sulaseist rüüstaks Gomorrat?
Mine
sa, kuri vaim, täiesti emane;
kiuslikud
kaalud sa sulata lokku!”
16.
„Mine
ja sajata pilkaja killavoor;
kes
ise kirjades täitnud on seinad!
Lubjatud
ausambad – kuigi ei minu poolt –
kuse
neil kodades aknad ja nurgad!!”
17.
„Kes
langeb uhkusest, kes langeb palgist;
kes
langeb sõimust, kes liha sees pinnust!
Kes
langeb ohvrist, kes õiglase hõirust...
kuni
on sööti jäänd lesknaise künad!”
18.
Püha,
oh Püham Sa, Kirkaimast Pühim!
Oled
Sa Olnud ja Igavest Jääd;
Jeesus,
mu Ainuke, too jõuluks koju
Hea
Tahe Rahus, mis laulis kord ingel!
19.
Anna
meil armu, sel lõppeval aastal;
heida
me uuele halastav pilk!
Vahest
ehk variser käristab hõlma;
vahest
ehk saduser püherdab tuhas...
20.
Vahest
ehk paladin kummardub maani,
ei
tõsta puuslikku, Su kohale end;
vahest
ehk nasiir viinast jääb kaineks;
joobudes
Sinust vaid kõigile kasuks...
21.
„Õndsad
on jõulu a'al küpsiste kandjad;
õndsad
on päkapikk, jõulumees vana.
Õndsad
on memmed ja tütarde salgad,
kes
kõik on vaaritand; koristand talus!”
22.
„Õnnis
on lapsemeel – Tarkusest veatu –
mis
veel ei proovitud õpetus himus!
Lapselik
hing ja tänulik süda –
parem
kui Vatikan; Raamatud; Mõigud!”
No comments:
Post a Comment