Kitsune-Hide

 

I

Üheksa saba noore rebase taga;

valged, mustad ja punased need.

Kaarnad pahemal, hundid vagad

paremal väärikalt istuvad. Pagan,

kui sulnis on tema naer ja silmaveed;

tantsib, kui hõbekuu sünges rees.

Kes suudaks arvata vanust tal väga?

II

Neliteist – Nelikümmend kolm – Kaheksa kümmend Kaheksa:

kolm Norni arutlevad, osta müüa või vaheta!

Kui kohutav täius nagu vihuri torm pühitseb

oma silmas pindu ja palgimerd kohitseb.

Kes võiks käokivi muuta kaarnaks oheta;

kui mehed on naised ja naised kupjad suheta

isanda poolt või vastui, vaid nalja pärast taheta!

III

Mitu maksi võib üks arlekiin kanda

enne kui klaassepa poeg hakkab paistma?

Kas ta läbib ka palju klaasmaju, randa

üles paneb oma grilli ja küpsetab Panda;

hoidmas huulil viimast tilli, mida mõistma

Vegan ja vegetariaan ei olnud Õismäel.

Võib-olla piisab ühest raudsest huulest endast.

IV

Kui vaid saaks oma pea neitsi põlu;

kes sugeks mu juuksed ja sarved

murraks peast. Ninapidi vedus, õlul

kõik ristid ja mekad, kas see ehk võlub

paekivist marmoringleid ja parved

Lennukeiks, et Kalevipoeg saaks arved

Soome Sepa ja Saare Piigaga Võrru.

V

Arva siis rebasel nime: Kurat või Ingel!

Mis on Walgekaaren, Kava-Ants

või Vanapagan; Rehepapp või kringel;

kakuke, mesikäpp, sokuke, Stinger –

ehk on Rumpelstilskin või Liivi Krants;

kui Juhan puukoolist Poola vants';

pool klaasi oli ära teine eetris pingel!!

VI

Oh, Hüüdja Hääl Kõrge, Usuteadlik, Kaine;

kes sa õõtsud pisuhännas või rukkis

kuristikul Kärbeste Jumalale otsid ainest.

Ruja, kes on nii iidne, vaja neljandat lainet –

kolmas maailm on sõjas, sõnad sokis ja rokis...

Makid sukivad ja Joshi printsess koletis Lokis –

kriminaalselt Blond, keskmine nimi Johannes Paine.

VII

Oh see naine, kes õeluses kogus lokku nurgakivi;

rajas omale kiriku, müüris seina kuldse lapse,

keda ta kunagi polnud sünnitanud, et rivis

seista ja ärinaiseks Semper Vir ta tüüris.

Kuldne vasikas ja hani valmistati leivamurdeks Äksil;

valge hobu tuli merevaigust, tüli noolima naksilt.

Esmane sündind, kolm ootas ennast padjapüüris.

VIII

Ütle nimi: Idioot! Või kaaren taob sinu kolpa;

nokib silmad Emajõel ja puistab kondid Isamaal.

Oh keel, oh meel, miks valetab su Kapa:

kas kohilast või Põhjast võet, ta Ingliskooris kalpsab;

kõik müüdud maha haamrile; sirp, vikat juurde lisab!

Jää hüvasti mu maa ja taevas, pada lendab kolka.

IX

Rist, see nõudis koirohtu; Ruutu tahtis keerutada;

Ärtu oli tuulest viidud, Poti qwerty'l Futhark tabas.

Kiisul olid kriimud silmad, kass omapead veeretamas;

luges üle käokilked, heitis välja leelotajad.

Tunglad teras, suitsud kustus, riigikogu aiataga;

kas on puhkus, kus on vahvus, oh vaga;

Sõnajalas õitse Mono Ex Machus, Thule no tl.dr.