Ida ja Lääs

Nl 4:7-10 "Tema vürstid olid lumest puhtamad, piimast valgemad, ilult korallidest punasemad, kujult otsegu safiirid! Nüüd on nende nägu nõest mustem, neid ei tunta uulitsail; nende nahk on kuivanud nagu puu! Õnnelikumad olid mõõgaga mahalöödud kui näljast surmatud, kes kidusid torgatuina põllusaagi puudusest! Kaastundlike naiste käed keetsid oma lapsi: need olid neile roaks mu rahva tütre hävingus!"

Iga kristlase elus, kes on võtnud nõuks hakata Jumalariiki teenima jutlustajana, on sellega kokku puutunud. - On olnud periood elus, kus ta on olnud vastamisi iseenda ja maailmaga ja tema ülesande tõsidusega, mida Jeesus kirjeldas oma tähendamissõnades niimoodi: "Häda sellele, kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi - selline ei ole mind väärt!" Sest kui sa oled juba otsusele jõudnud, näiteks oled otsustanud abielluda, siis on veidi narr altari ees "ei" öelda, ehkki selline õigus on olemas. Aga sellise õiguse kasutamine, ei jäta sinu eneseväärikusest palju järele ja edaspidi omandab ka iga sinu "jah" sellise kibeda kõrvalmaigu mõttega, kas sa seekord lööd jälle vedelaks. Seetõttu on alati hea enne järele mõelda, kui sa midagi käsile võtad, et ei peaks pärast kibedaid pisaraid valama, nagu tegi Peetrus, olles Jeesuse kolm korda maha salanud ja kuuldes kuke laulu, ning meenutades Jeesuse ennustust tema usu kohta, kes ütles end tema eest surma minevat. Sest mida oli valet sellel lausel: "Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!" Mt 26:33? Peetrus oli ju näinud Jeesust ühes Eelija ja Moosesega mäe otsas; näinud kuidas kurjad vaimud tema pärast inimestest lahkuvad, keda mõni juudi rabi pidi tunde ja päevi; kuid ehk aastaidki piirama, enne kui kuri vaim alla andis ja ära läks; nägi kuidas Laatsarus surnust üles äratati Jeesuse sõna peale; ta nägi kõike neid imetegusid ja meelevallaga jutluseid, ning õpetamisi, mis Jeesus tegi ja kuidas see rahvahulki kokku kutsus, nii juutide kui samaarlaste kui kreeklaste seast - kui muidu olid juudid väga konservaatiivne ning omaettehoidev kogukond - ja nüüd selline au. Otseloomulikult on Jeesus Messias ja taastab Makabide kombel Taaveti kuningriigi; lausa Saalomoni piiridega - ei terve maailm kummardab tema Tarkuse ees ja laseb end juudiks ümber lõigata! Kuidas sa jätad sellist Õpetajat maha, kes on nõnda Võitmas? - Kuidas laseb Jumal oma Ustavale Prohvetile kurja sündida, kui tema käes on rahva süda? - Ja teised jüngrid nägid ka - isegi Juudas Iskariotist nägi ja uskus, sest ta oli haritud ja arukas mees, kes oskas raha lugeda ning inimväärtust kokku arvata, kellega tasub end siduda ja kellega mitte. Isegi tema käe läbi toimis Jeesuse õpetus kõigi juutide hüvanguks ja Aabrahamile auks ja kiituseks, kes oli neile käsuõpetuse andnud, et paremini Jahve Jumalat teenida! Nad olid ju suuresti lihtinimesed - Juudas oli ainus haritud isik nende hulgas - kõik teised olid harimatud matsid, kes teadsid pühakirja kuuldustest ning sellest, mis suutsid rabi jutlustest meelde jätta. Kuidas sa ütled lihtinimesele, et see Jeesus lüüakse risti ja kõik taganevad temast ära ja lausa irvitavad teda avalikult, et ta polnud nõus Rooma võimu Iisraelist mõõga ja tulega minema ajama? See on sõnadesse haaramatu, kui väga üks juut armastab oma riiki ja kui lahutamatu see on nende usust Jahve Jumalasse, et Jahve neile kunagi selle esiisade maa, vastavalt pärimusele andis. Kuid nüüd ütleb see prohvet Jeesus, keda peetakse Messiaks, et kõik tema lähimad jüngrid hülgavad tema! Kuidas ometi?! Kas neil pole silmi peas, või pole neil kõrvu, või pole neil hoopis ajusid, et mitte aru saada, kes Jeesus on!! Miks peab Jeesus neid nõnda kahtluse alla seadma? - Ükski Juut ei hülga oma Messiat! Hallelujah!

https://youtu.be/u1xrNaTO1bI

Depeshe Mode'il oli kuulus laul nimega "Personal Jesus" - "Su enese isiklik Jeesus, keegi, kes kuuleks su palveid; keegi kes hooliks. Su enese isiklik Jeesus, keegi kes kuuleks su palveid, oleks sinu jaoks olemas!" Peetrusele ja teistele jüngritele tundus, et Jeesus on just selline Messias, nagu nad olid nii kaua oodanud - nagu oli terve Iisrael nii kaua oodanud. Selle nimel olid nad Rooma võimu vastu avalikult ja salaja võidelnud, et oma riiki tagasi saada; et oma usku ja kultuuri tagasi saada! - Kuidas küll Jahve Jumal hülgab sellise Hea ja Magusa Jeesuse? - Aga nad hülgasid siiski! Jeesus lausa tervendas vaenlase kõrva, et need saaksid teda paremini kinni võtta, missest et just Peetrus oli selle uljalt varem ostetud mõõgaga maha raiunud! Eks olnud need Jeesuse enese sõnad: "Kui ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu? Aga nüüd, kellel on kukkur, see võtku ta kaasa, nõndasamuti ka paun; ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk! Sest ma ütlen teile, et minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: "Ja teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis minusse puutub, jõuab lõpule!" Lk 22:35-37 Siis olid nad ostnud kaks mõõka ning Jeesus oli rahule jäänud: Lk 22:38 Aga nemad ütlesid: "Issand, ennäe, siin on kaks mõõka!" Tema ütles neile: "Sellest jätkub!"  ehkki ta hoopis ütles "Küllalt sellest teemast! - Lähme edasi!" Sest Jeesuse sõnad olid mõeldud selle maailma kirjeldamiseks, mitte mässule õhutamiseks ja ülestõusu ettevalmistuseks, kus Jeesus oma jüngritele ministriportvelle jagab. Aga nemad uskusid siiski, et selline taevariik on saabunud ja korruptrioon ning ebaõiglus Iisraelis lõpetatud - sest neil on Jeesus, nagu Eeli poegadel oli Seaduselaegas või Skeua poegadel oli kurjade vaimude välja ajamiseks vormel: "Ma vannutan sind Jeesuse Kristuse nimel, keda Paulus kuulutab! Rüve Vaim, mine välja!" Hallelujah!
Miks ei peaks Jumal niimoodi toimima, et ütled vaid õige loitsu või palve ja head asjad hakkavad sündima?
Jätame nüüd Jeesuse ja tema jüngrid sinnapaika ja läheme tagasi jutluse eessõna juurde, kus ma rääkisin valikust, mida tulevane jutlustaja peab tegema. Selleks tuleb rääkida ida ja lääne mõtlemise erisusest, mida on kõige parem käsitleda kahe tähendamissõnaga, mis neis mõtlemistes on esindatud - esimene on lugu kilpkonnast ja jänesest, teine on budistlik koan kahe tiigri vahele lõksu jäänud mehest.
Lääne mõtlemine - "Kord pidasid Kilpkonn ja Jänes võidujooksu, et otsustada, kumb on väledam. Mõlemad hakkasid jooksma - Kilpkonn jooksis ja Jänes jooksis. Kui Jänes oli jooksnud teatud maa, oli Kilpkonn jõudnud juba poole sellest maast kaugemale joosta; kui Jänes jooksis selle maa järele, oli Kilpkonn juba poole sellest edasi jooksnud. Nõnda pidi Jänes end lööduks tunnistama ja Kilpkonn võitis."
Ida mõtlemine - "Üks mees kõndis metsas ja ühtäkki avastas, et üks tiiger jookseb tema suunas. Mees jookseb eest ära ja kukub põgenedes kuristikku ja saab käega oksast kinni. Kui ta seal nõnda ripub, siis ta näeb tiigrit kaljuastangul teda seiramas ning vaatab oma õuduses alla, et ka sinna on tulnud üks tiiger teda ootama. Mida ta peaks nüüd tegema? Kui ta niimoodi mõtiskleb, siis ta avastab, et üks uruhiir närib selle oksa juurt, mis teda üleval hoiab ja et ta kukub varsti alla. Mida ta peaks nüüd tegema - ronima üles; hüppama alla või kukkuma alla? Kuid seal on oksa küljes üks vaarikas! - Küll see vaarikas oli ikka magus!"
Mida me nendes tähendamissõnades näeme? Lääne mõtlemine keskendub kavalusele ja ületrumpamisele; kus probleemiga tegelemine viib sihile. Juhtides tähelepanu ühtedele faktidele, saad varjata teisi nagu hea mustkunstnik, kes teeb trikki. - Sest kui Jänes jookseks kaks maad, siis ei jõuaks Kilpkonn ka siis mitte järele, kui tema jookseb kolm maad, sest Jänes on tema jaoks püüdmatus kauguses, kuid selleks polnud see tähendamissõna antud, et aritmeetilist tõde pakkuda, vaid väitlemistõde, kuidas asju kujutades võib pilt muutuda. Sest kreeklased, kes selle tähendamissõna oma mütoloogias säilitasid, on kirglikud väitlejad, kellele meeldib oma kõnekunstiga inimesi hämmastuma panna, nagu on Zenoni nool, mis ei liigu vaid seisab paigal, sest igat hetke saab eraldi võtta - sellest ideest on ka fotograafia või internet valgustatud, et te saate mu kõnet jutlusena lugeda ja see ei lenda teie eest ära, kui näiteks jutlus füüsilises maailmas kantslist suuga, kus tähelepanematu kuulamisega, võib väga palju kõrvust mööda lennata.
Kui sina juhid väitlust oma mõistetega, siis sina kontrollid mis on tähendus ja mis on tulevikus Tõde ja Õigus. Sest mida inimene näeb ja kuuleb, seda tema ka usub. Eks ütelnud Jeesuski rahvahulkadele, kes teda järgisid, kui ta tegi oma leivaimed:  Jeesus vastas neile ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!" Jh 6:26 ja nelikümmend salmi edasi jätsid paljud tema jüngrid ta maha, et tal oli kõva sõna!: "Sellest ajast läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga." Jh 6:66 Sest Jeesus polnud nõus neile leiba ja tsirkust andma, millesse kreeka mõtlemine nii uskus. Jeesus ei õpetanud, et tõde on pildis nõnda nagu kuningas Nebukadnetsar nägi kullatud peaga kuju oma unenäos, mille kere oli hõbedast ja niuded rauast ning jalad rauast ja savist. - Sest nagu unenäos, võib selline ilus kuju ootamatult jälle põrmuks langeda, kui nähtamatu kivi ei kusagilt või "must hobu" tema maha paiskab ja siis kogu maa täidab.
Ida mõtlemine keskendub elu absurdile ja sellega leppimisele, mitte püüda selles mõtet leida ja sellega võidelda või kogunisti loota seda võita nagu läänes tehakse. Elu on siiski ilus, missest et kõrgustesse pürgides meid võib tabada korruptsiooni kiusatus või teenimatu tagakius ehk laim, samas kui allapoole oma väärtusi elades sureme oma sisemiste deemonite küüsis ja isegi kui me ei tee midagi, peame lõpuks ikka surema, sest meie maine elu saab millalgi ikka otsa. - Aga elu on siiski ilus, nagu leitud vaarikas, mis maitseb magusalt. See võib tunduda julmana sest selline resignatsioon muudab inimese loiuks ja lausa küüniliseks, et miski ei oma tähendust maailmas: "Söögem ja joogem täna, sest homme me sureme!" Eks olnud selliseid mõtlejaid ka Iisraelis, kes said Jahve prohvetite kaudu hävitavalt hukka mõistetud.
Mida peab see vaene kristlane tegema, kui ta on asunud püüdlema ilusat asja, milleks on Jumalariigi teenimine püha jutlustaja ameti kaudu? - Kui tal on ehk huulil Saalomoni palve: 1Kn 3:6-9 "Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi! Ja nüüd, Jehoova, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna ega tulla! Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast! Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?" 
Ja Saalomonil oli põhjust Jahve ees karta ja väriseda, et ta oli sündinud Batsebast, kes oli kunagi olnud Hetiit Uurija naine, kelle Taavet ära võttis, lüües enne vaenlase mõõgaga Uurija maha, et ta oli tema naisega abielu rikkunud ja tema rasestanud. - Eks olnud nende esimene poeg Jahve needuse tõttu juba surnud ja nüüd oli tema saanud kuningaks Iisraeli üle, et Jahve nimel Iisraeli üle valitseda! - Mida siin mitte karta?
Kust leida see "sõnakuulelik süda" üles, et kuulata ainult Jahve häält ja Tema Kristust ja mitte Cosmopolitani või Facebooki või Postimeest? Maailm on ju nii kirju ja suur ja lai, kuidas ma ei lahustu seal ära ja ei lähe kaduma, unustades oma värvi ja maitse? Kas minu soolast üldse piisab et seda liha ja vere kosmost takistada roiskumast? Milline ülesanne, kust üldse alustada!
Esimeses ehmatuses võib sellele noorele jutlustaja hakatisele ka sugeneda pisuke kahtlus südamesse, et Jumalat pole üldse olemas, või on ta hetkel väga raskesti tajutav. Mida küll teha? Mida küll teha!
Ükskord oli mul peal selline must masendus, mida polnud võimalik kuidagi minema ajada. Ma proovisin palvetada, kuid masendus oli ikka minu juures; oma pattu tunnistada, kuid masendus oli ikka minu juures; ükskõik, mis ma oma meeleheites tegin, ma ei võinud endale anda seda kindlusetunnet, mis hetk tagasi veel oli minuga, et ma olen kristlane ja olen päästetud. Siis polnud enam midagi teha ja otsustasin oma tunded luulesse valada, et kui midagi muud kasu sellest pole, olgu siis vähemasti ilus masendus:
Jumal polnud kodus

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
vaid üksik alandlik ning leinas äng
ja laual sulas viimne - küünal kooldus -
kirjake; ning rebit piiblist silmamäng.

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
mõned ohked siiski kostsid peegli varjel
kuradid ning inglid vereloigu rodus
makk sai pööratud kui viimsepäevakarjel.

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
üks koristaja siiski konte korjas
et nõudis oma seadust õilis loodus
kui pühakuks ja siiski nagu orjaks...

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
ta saatis siiski kirja mõnelt kaugelt maalt
ning nõnda ripub ristil meie lootus
ning kaugeks jäänud verekastest maal.

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
must ängistus mind nööris taeva vahel
ning maast sai põrgukatel soodus
ja mõtetest jäi üle nõutu kahvel...

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
ja isegi ma õnneks endast väljas
kui siiliks kojale ma Kalevite udus
vaid murtud mask veel kujuritenäljas.

Ja kui ma olin selle luuletuse niimoodi kirjutanud ning "Poognasse" üles riputanud, siis kas sa näe! - Masendus läks minu juurest torisedes minema ja ma võisin jälle uskuda! Masendus ei muutu paremaks, kui te masendusega tegelete, siis muutub masendus lihtsalt sügavamaks, nagu "kuristik, mis sinusse tagasi vaatab!" Nietzsche Tegele miski muuga, mis sinu masenduse üle kirjutab ja kogu sinu meele täidab. Kui sinu karikas on täidetud mürgiga, viska see tühjaks ja loputa puhtaks, siis sa võid sellest kohvi või teed või midagi muud juua ja ei pea mõruda maitse pärast kurtma. Sellest pole palju kasu, kui sa karikale rohkem lehtkulda peale kleebid või mõne rubiini ehk smaragdi, sest need ei muuda mürgi omadusi karikas. Süüdi on mürk, mitte karikas, kui sina saad mürgitatud, seega mürk peab kaduma, mitte karikas!
Teine kord vaatasin ma internetis ühte Zeitgeisti videot, mis minu usu täiesti maha tegi, kuid kuidagi moodi pani see mind hoopis südamest naeratama ja ma kirjutasin: Jeesus elab! luuletuse:

Jeesus elab!

Ma tean minu Jeesus elab
mu südames Tal koht
ja igas laulus helab
Tal vastu rõõmuloht.

Kas olen kodus; võõrsil
või Sõbramajas, tean -
ei vaata iial kõõrdi
kui oma risti pean...

Kui vaatan itta; läände
või uurin raamatus,
Su pale varjuks jäänd veel
mu üll' kui Armastus!

Või nagu rüü ehk kindlus
mu ümber rahuga,
Su püha hoolas Hingus
mu hinge jahutab...

Ka kui mul janu; nälg on
Sa armas Isa mul -
mind katad; toidad palgel
üks naeratus Su suul.

Ei nurise kui mängin
ma elus kangelast,
vaid õhtul viid mind sängi
kui väsind läinud maalt...

Ja varsti ärkan uuest'
Su süles rõõmustan
ja valges inglikuues
Sind Taevas ülistan!

Eks see ole nagu Jeesus ütles, et meie ei pea muretsema, mida viimseil päevil öelda, kui keegi meie usu kohta küsitleb, sest Püha Vaim annab, siis kui me seda kõige rohkem vajame! Hallelujah!
Tulles tagasi Jeesuse ja tema jüngrite juurde, kes surematut armastust ning ustavust vandusid; hiljem Getsemani ajjas, kui suur pidusööming oli läbi ja jüngrid juba pühadest kõrgemas olekus ning väsinud, siis teeb see Jeesus veel midagi imelikku - ta palvetab! Ja mitte lihtsalt ei palveta, vaid palvetab meeleheitlikult; ei lase jüngritel magada vaid ajab nad üles ja käsib neil palvetada ja valvata, sest vaenlane on lähedal!
"Ole nüüd, Jeesus, ükski pätt ei hakka pühade ajal ligi tikkuma, kõik on juba lambast ja veinist maas ja näevad õndsaid nägemusi ja ainult sina veel mässad oma mustas masenduses!"
Sai siis seda jüngritele pärast pidustusi ette heita, silm ei püsinud lahti kui kõht täis oli ja head pühad olid möödunud. Mida sa enam palvetad! Me oleme ju võitnud!!
Kuid siis tuli Juudas Iskariotist koos roomlaste ja juudi vanemate poolt saadetud sulaste ning sõduritega et teda suudlusega vangistada! See suudlus, mis idamaades on kiindumuse ja sõpruse märgiks, mida siiamaani meeste vahel tehakse, kui sõpra teretada, mõtlemata sellega midagi erootilist. Oli lihtsalt selline hea ja vaga komme. - Ja nüüd pööras Juudas selle kombe pea peale ja andis oma õpetaja, keda oli samuti Messiaks uskunud, ära! Ja mille eest? Et Jeesus lubas ühel hooranaisel oma jalgu pesta!!  Lk 7:38 "ja astus nuttes tema taha ta jalgade juurde ja hakkas tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles tema jalgu ning võidis neid salviga." Kuidas võib Püha Jeesus, kes tahab olla nende Messias, kokku puutuda nii roojase asjaga nagu hooranaine! See, et too naine võis pöörduda, ei puutunud asjasse. See vaid rõhutas vaga Juudase pahameelt. Õige pöördumine sünnib kas avalikult templis suurte ohvritega või salaja tagatubades, kui oled mingit pattu teinud, miks peaksid kõik sinu kahetsust nägema, eriti kui see nii kallilt sünnib, et lausa terve aasta palk nardisalvina Jeesusele pähe ja jalgadele kallatakse! - Milline arutu raiskamine! Nii ei tehta! Kuid Jeesus ei pidanud raisatuks oma verd ja higi meie eest valada ja lausa ristil surra ja neetuks saada, nõnda nagu pühakiri selle kohta räägib: "Neetud on igaüks, kes on puusse poodud!" Aga kes seda siis mõistis? Kuidagi tajus see "hoor", kes oleks pidanud Jumalast nii kaugel olema, kui vähegi võimalik; et see Jeesus ei jää nendega mitte igavesti ja on vaja midagi selles suhtes teha, et end selleks lahkumiseks ette valimistada. Aga ükski Jeesuse lähikonnast ei mõistnud seda, mida see naine seal teeb ja miks Jeesus teda nii suuremeelselt kõnetab ja kaitseb. Mis usku saab olla sellisel naisel, mis teda peaks sellises olukorras aitama? Usk on ju seotud heade tegudega, mis peavad olema usu viljadega, kuid kuidas sa mõistad hooranaist tema tegude viljast õigeks, nagu Jeesus tegi? Kuidas ometi! Hooramine on ju patt! - Aga samuti on patuks oma ligimese utekese andmine tähtsale võõrale roaks, et ise oli kahju omast karjast võtta 2Sm 12:1-6 mis tähendamissõnaga prohvet Naatan pidi oma vennale, kuningas Taavetile Jahve käsul selle abielurikkumist ette heitma, et see oli maganud hetiit Uurija naisega; teinud ta rasedaks; tapnud hetiit Uurija, et see oli keeldunud oma naise juures magamast, et jumalakartus ning austus kuninga vastu ei lubanud sõja ajal minna oma naisega amelema, kui teised taplesid ja võitlesid, ja seda tehes ei saanud võõrast last enda omaks ja lõpuks nainud selle naise, kelle mehe ta oli tapnud ja kelle ta oli rasestanud! - Mitu kivi küll oleks Taaveti suunas lennanud, kui tema oleks olnud naine ja mitte juutide kuningas? Aga too hooranaine ei võinud võida Jeesuse jalgu ja pead! Vähemasti mitte tema jüngrite meelest. Seda võis teha ainult kõige pühim inimene, keda jüngrid ei suutnud ka suure tüliga endi keskelt üles leida, nõnda et Jeesus pidi neid manitsema, et nad poleks nagu selle ilma kuningad ja vürstid...
Ja Jeesus reedeti ja jüngrid põgenesid ning Peetrus salgas Jeesuse! Sest nad polnud valmis! Sest nad ei suutnud seda ette näha, et Jeesus oli nii Tugev! Nii Vägev! Kes küll oleks suutnud tema vastu saada! - Ja ta löödi risti nagu lihtne maanteeröövel kahe vangistatud seloodi vahel, kellede juht, kes ühes nendega rooma sõduri tapsid, vabaks lasti, sest tema oli rohkem Messias kui Jeesus! Tema võitles roomlastega ausalt! Tema tappis neid, mitte ei jutlustanud armastama oma ligimest nagu iseennast ja palvetama oma siunajate eest;; kummatigi roomlaste, nende vihavaenlase eest, kes neid esiisade usust püüdsid võõrutada! Hallelujah!
Kuidas oleks pidanud see õigeuskliku juudi südamesse ja hinge mahtuma, et seda oleks pidanud nende Messias kannatama, kui nemad ootasid ingelliku sõdurkuningat kes kogu maailma vere; tule ja suitsusammastega üle kallaks ja oma kaheteistkümne leegioni inglitega iga viimase kui roomlase ja muidu usuvastase mättasse lööks, et ainult juudid võiksid õigesti ja vastavalt usule elada! Selline hale lõpp sellisele vägevale poliitilisele; kultuurilisele ja religioossele karjäärile. Kuidas ei aja see sind marru ja pane Jeesuses kahtlema, kas ta ikka on õige, kui suudab endasse nii madalalt suhtuda ja lasta end niimoodi kohelda! Hallelujah!
Kuid kes oleme meie, et seda otsustada, kuidas Jahve oma maailma loob ja hävitab? Ka Jeremija ajal oli Iisrael nii ülbelt uhke, et ei suutnud uskuda, et neile peaks õnnetus juhtuma. - Kuid juhtus ja veel nii mürgiselt, et naised pidid oma lapsi keetma ja sööma, et nad ei peaks nälga surema, sest abi polnud kusagilt võtta. Taevas oli lukus ja kuigi juudid vagalt ja pühendunult palvetasid jäid nad kõigest ilma ja pidid leppima kaotuse kibedusega. Sest nad polnud end selleks valmistanud, et võib niimoodi minna. Nemad olid lootnud välisele usule, mitte sisemisele usule. Kilpkonna kavalusele, mitte vaarika rõõmule. Ja siis kadus ka väline usk, kui tuli kriis ja langemine. - Inimestele saab ainult teatud punktini veega lahjendatud kalja müüa; selle ületudes ei tule enam klient tagasi uuele kaubale, sest ta on oma arvamuse sinu kaubast juba kujundanud, et see on "veega lahjendatud kali" ja mitte "õige asi" ning otsib teise, kes annab talle "ehtsat"! Usuga on sama moodi - niikaua võib kahtluste ning filosoofiatega kulli mängida ja rahva ees kalambuuritada, kuni keegi hakkab midagi "ehtsamat" pakkuma, mis ei tule plinkides ja trummi põrina ning käraga, ning kirikud jooksevad verest tühjaks. - Siis ei taha enam keegi teada, mis su sees on ja siis on juba hilja.
Minu koguduses oli kunagi palju jutlustajaid vendi. Oli sellepärast, et nüüd enam ei ole. Üks on haigusega teise linna põgenenud, et ta üksi pidi kirikut ehitama; teine nutab bensiini hinda taga ja imetleb oma suurt tarkust, mis ei luba Pühapäeval vähematele kristlastele oma tarkust pillama tulla, kui võib ka üksi piibli otsas mediteerida; kolmas jutlustab teistes kogudustes nagu rockstaar tuuril ja neljas on ka kunagi olemas, aga mitte pastorina! - Ja siis peaksid lihtliikmed koguduses käima, kui suured niimoodi silmakirjatsevad ning omavahel läbi ei saa, et üksteise jutluse ja teenistuse ajal ka kohale ilmuda nagu polekski see ligimese armastuses ja Pühas Vaimus sündinud! Hallelujah! Selle peale kindlasti rahvad jooksevad kokku ja tahavad saada kristlaseks.
Kui sind ei ole Jeesuse jaoks olemas ja kui sa pole rahvale kättesaadav nagu Jeesus, siis küllap sind varsti tallatakse nagu uulitsapori, sest maailm on täis kuulutajaid, kes midagi kuulutavad ja miks peaksid sina muu uulitsapori seast silma paistma, kui sul puudub aeg Jeesuse jaoks ja tema kutse jaoks, mis sulle anti, et olla rahvale kättesaadav! Mis teeb sind nii eriliseks ja teistsuguseks kui need teised seal väljas? On see sinu tiitel või nimi või head teod? On sul Jeesust? Aamen