Ära vaata!

„Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jahve, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!” 2Ms 20:4; 5Ms 5:8

See kirjakoht on mulle alati probleeme tekitanud. Sest luuletajana pean ma koguaeg midagi oma meeles ette kujutama, selleks et luuletusi kirjutada, kuid siin ütleb Jumal, et sa ei või seda teha. Et niipea, kui sina vaid kuju lood, on see väga kole paha et Jumal „Püha Vihaga” on mitte lihtsalt Jumal üle suhkurdatud postkaartidel, kus Jeesus on Armastus. Selline Jumal kõlbab igale poole ja on nõus igasuguse tegevusega – kuid „Püha Vihaga” Jumal – ei tea, kui paljud sellist oma ellu tahavad. Ja ometi on see just see Jumal, kelle pärast Jeesus tuli Messiana maa peale. Hallelujah!

Ja ei ole lihtsalt nii, et Jumal on mingi metafüüsilise vihaga Jumal – vaid asi läheb konkreetseks: „Kes vanemate süü, nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes teda vihkavad.” Jätame selle helduse osa seks puhuks vahele, sest see sõltub käskude täitmisest aga mitte ilusatest silmadest. See jutlus siin on Jahve pühadusest ning inimlikust nägemisest – ja mida kõike inimesed näevad. Kirjakoha algus on selle kenasti üles loetlenud. Kas pole meie tänapäeva ühiskond just nende asjade vaatamise peale üles ehitatud – et me mitte ei katsu neid, vaid vaatame, mis teeb need vähem kurjaks. Ja ometi ütleb Jahve Jumal oma prohveti kaudu, et sa ei tohi sellist kujutist luua ja teda kummardada! Hallelujah!

Aga kuidas nii, walgekaaren, kuidas on lood siis raamatutega, millest me õpime? Kõik head asjad on ju raamatuisse kirjatud või pildis kujutatud – kuidas sa elad ilma nendeta – ei saa ju minna verbaal-traditsiooni juurde tagasi, kus kõike anti edasi suuliselt.

Hakkab juba minema. Suulises traditsioonis ongi probleem – sest vanal Iisraelil ei olnud piiblit paberil, vaid oli pähe õpitud – isegi kui kümme käsku kivitahvlile uurendati ning sellega vaikimisi käsku eirati, siis need pandi seaduselaekasse luku taha, ning lihtinimene neid enam ei näinud. Nemad kuulsid vaid häält Moria mäe otsast! Ja sellest pidi neile piisama... Hallelujah!

Kuid miks see nii tähtis on, kuidas meil Jumala sõnad on, kas kirjas või peas? Seda sellepärast, et kirja- ning lugemisoskus ei olnud üldised – ainult valitud hulk suutis lugeda ja kirjutada, sest kogu asja ilmetuses: on väga raske kõrbes tinti valmistada – ja paberit, ning kuidas sa mõtled seda varundada... Savikruusis? Kusagil riiulis? - Kui sa olid kõrbe nomaadirahvas ja mitte paikne! Keegi ei hakka ju kõrbe liivade keskel üleliigseid asju kaasa tassima, mida pole võimalik igapäevaselt kasutada, ning kirjakunst pole just selline asi, mida koguaeg saab praktiseerida – meie tsiviliseeritud elu sunnib meid seda vahet unustama, sest me elame korterites ja oleme lääneühiskonnas elu konarustest suhteliselt kaitstud. Kuid tol ajal polnud kaubanduskeskusi, kust iga kell omale toitu osta – toit kas kasvas põllul või seda tuli korjata ja küttida; seda tuli teistega jagada ja sellega tuli kaubelda, tihti tuli selle kaitsmiseks ka võidelda nendega, kes soovisid seda nõrgemalt ära võtta või nõrka ennast orjastada. Mida teha kirjakunstiga, mis ei ole ader ega kirves ja millel ei ole muud kasu, kui see võib sinu vaimu üles tõsta ja lohutada, kuid praktiliselt ei ole temast tolku. Ta ju ei läida tuld poti alla ega õmble sulle riideid selga, asjad mida nomaadid õppisid käigu pealt, suuliselt. Ja kui piisavalt kiiresti aru ei saanud, siis oli sinuga hambad. Kõrb ei anna teist võimalust ega kuula mingeid kassatsiooni kaebusi inimõiguste rikkumiste kohta – tolle aja inimõiguseks oli tugevama inimese õigus. Ja siis tuli mäe otsast selline sõna, et ei tohi olla ei pilti ega kuju ega tohi seda kummardada! Aamen selle peale, üks tõsine nomaad just nõnda elaski. Kõik need asjad, mida me tänapäeval Aristotelliku filosoofiaga kirjeldame, ja mis nõuavad abstraktse mõtlemise olemasolu, kõik see oli korraga keelatud – sest inimesed ei osanud siis abstraktselt mõelda. Isegi Aristotelese kaasaegsed ei osanud enamuses abstraktselt mõelda. - Kui sina oskasid, siis olid sa käigupealt tehtud mees, sest sa valdasid oskust, mis oli sama haruldane kui pahema käega mõõga hoidmine. 
 

Jah-jah! Jälle on kristlased vaba mõtlemise kallal ning jutlustavad rumaluse ülevusest. Oli ju ka üks Jeesuse kurikuulsamatest õndsaks kiitmistest järgmine:

"Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.” Mt5:3

Ja just sellepärast tekitas see kirjakoht mulle lapsepõlves, kui ma pühapäevakoolis käisin ja seda esmakordselt kuulasin, probleeme. - Joonistamine on esimene asi, mis lastes areneb. Kalduvus oma mõtteid; tundeid ja muud piltidena väljendada. Mulle meeldis lapsena väga palju joonistada. Ainus põhjus, miks ma enam niipalju ei joonista on see tõik, et luuletamine on palju kiirem meedium. Nii pea kui ma silmad mingi asja peale tõstan ja selle üle mediteerima hakkan, on ka sellest võimalik koheselt luuletus kirjutada või siis jutlus. Pole mingit raskust! Aga sa ei või, sest Jumal keelas ära – sitt värk küll! Täiskasvanutele meeldib ju nii palju asju ära keelata: Kaua ülesse jäämist õhtuti või palju mangumisi, kui midagi väga-väga tahetakse või teise jäätise söömist. Vahest on mitte vaatamine samuti üks nendest nõmedatest reeglitest, mida peab seda mõistmata üle võtma? Hallelujah?

Selleks, et mõista selle keelu sisemist tähendust, lähme hoopis teise maailmasse – arvutid ja internet. Selleks, et arvutit kasutada, on sul vaja kõvaketast, et sellele asju varundada ja selleks et erinevaid lehti kätte saada, suhtleb sinu arvuti võrgu kaudu erinevate protokollidega, kes jagavad su arvuti jagatud ressurssidele teatavaid käsklusi. Protsessor peab teatud viisil töötama; graafika kaart peab midagi tegema; helikaart samuti, sest vahetevahel käib asjaga kaasas ka heliline nüanss. Sa oleksid korraga nagu ühe suure riigi president, kes peab neid erinevaid üksusi loovalt haldama, et saada mingit sulle kasulikku asja. Ja on üks asi, mida kõik arvutikasutajad ning interneti surfajad vihkavad – viirused! Need pahade inimeste poolt loodud programmi jupid, mis on mõeldud sinu arvutis soovimatuid muudatusi tegema, et sinult midagi kätte saada, mida sa võibolla vabatahtlikult ei tahagi anda, või sulle lihtsalt murdmisrõõmust kahju teha, nagu hundid mõnikord puhta murdmisrõõmust lambaid rapivad. Tavaliselt siis, kui on üleküllus toidulaual. - Palju kaitseta ja kergesti kätte saadavat saaki. Ja seepärast on meil välja mõeldud viirusetõrje programmid, et sina ei peaks viirust nägema – isegi kui sa kogemata kombel tema peale satud. 
 

Ja siin on ka peidus meie nägemise kurjajuur - „meenutamine”. Kõik see, mida me näeme, jääb meile kuidagi „meelde”. See on meie aju kõvakettal ja me võime sealt seda kätte saada. Mulle väga meeldib filmi 8mm ühe peategelase tsitaat, kes oli noor pornopoe müüja:

„You cant hope that the devil is going to change himself, but it shure as hell can happen that the devil changes you. - Some things are so nasty that the'll just stick in your mind and stay there. One man sees it and pukes, the other falls in love!”

See noor pornopoe müüja, kes püüab filmi põhi-peategelasele selgeks teha, et ei ole mõtet „swoop” filme taga otsida, sest nende leidmine võib ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi põhjustada. - Sa võid ju mingit asja näha, kuid mitte loota seda unustada, kui see on halb asi. Ja seetõttu tulebki hoiduda soovimatute „viiruste” nägemisest, mis tihti on piltide ja kujutistena saadaval. Võib isegi öelda, et me oleme, mis me näeme; nagu me oleme, mis me sööme! Seetõttu on paljudes totalitaarsetes režiimides vaba mõtlemine ja teave keelatud, et inimesed ei puutuks kokku soovimatute piltide ja kujutistega, mis võiks nende jäämist status quosse häirida. Samuti peaksid vabad inimesed rangelt reglementeerima, mida nad tahavad näha ja mida mitte. Ei maksa ju olla nii kõva mees, kes usub end isegi kuradi ees mitte eksivat või kavala kelmi ees – parem on selliseid allikaid vältida, kui hiljem kibedaid pisaraid valada, et oled siiski orki tõmmatud... Hallelujah!

No väga tore, walgekaaren! Aga mis saab edasi? Mida ma nüüd teen, et ma ei tohi midagi oma meeles kujutada, et mitte valede mõtete peale sattuda?

See viib meid teise Jeesuse tsitaadi juurde:

„Siis ta ütles oma jüngritele: "Seepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda!” Lk 12:22

Muretsemine on samuti vaatamise üks eriliike, kus sa elad läbi mingeid visuaalseid aistinguid oma hirmudest ja lootustest, mida sa soovid kas siis saavutada või välistada. Ja mida kõike võivad inimesed endale muretseda – vähi võib enesele muretseda; samuti hallid juuksed; suured võlad lõhki elatud eelarves, kui ei suuda leppida oma sotsiaalse staatusega. Ärge üldse muretsege selle pärast, kuidas mitte mõelda sellele, mida te ei vaata, sest sellega te just hoiategi seda asja oma meeles ja mõtlete selle peale – ja seetõttu te ka näete seda. Piltlikumalt öeldes, kui te tahate et kurat teie elust kaoks, ei ole mõtet vaadata, kui kole on kurat, vaid vaata pigemini Jeesuse peale ja õpi kui ilus on Jumal ning pilt kuradi koledusest kaob ise sinu meelest. Ära tegele asjadega, mida sulle ei meeldi teha, vaid tee asju, mida sulle meeldib teha. Miks peaksid sa endas lihvima oskust tunda ära kurjust, selmet lihvida endas oskust tunda ära head? Kas sa tõesti tahad olla Kuri inimene, et sa uurid kuidas täpselt üks või teine kuri inimene seda tegi – selmet uurida, kuidas Jeesus kõike seda Evangeeliumis tegi. J.R.R.Tolkien kirjutas oma raamatus „Silmarillion” et Saruman, kes oli samuti üks kõrgemaid vaimolendeid Iluvatari juures nagu Gandalf, uuris väga pikalt ja pinevalt Sauronit ja selle sõrmuse kunsti, mis pani ta lõpuks viimast tunnustama ja sõrmust enesele tahtma. Gandalf aga kasutas sama aega kääbikute uurimiseks, kes olid sama ambitsioonikad ning võimuahned nagu kiikhobu võib maailma vallutada. Ja see uurimine oli tõenäoliselt ka põhjuseks, miks Gandalf oli pigemini heasüdamlik ning salliv võlur, kuigi võis ka väga kohutav oma vihas olla. Samas kui Saruman oli kõrk ning edev võlur, kes lõpuks suri oma agendi käe läbi, kelle ta värbas Rohani kuninga kõrvu mürgitama. - Nähke erinevust! Sina ei pea mitte vaatama! Aamen!