Thursday, January 25, 2018

Aspects of Greed


Luke 12:13-21 „Someone in the crowd said to him: „Teacher, tell my brother to divide the inheritance with me.” Jesus replied: „Man, who appointed me a judge or an arbiter between you? Then he said to them: „Watch out! Be on your guard against all kinds of greed; a mans life does not consist in the abundance of his possessions.” And he told them this parable: „The ground of a certain rich man produced a good crop. He thought to himself: „What shall I do? I have no place to store my crops.” Then he said: „This is what I'll do. I will tear down my barns and build bigger ones, and there I will store all my grain and my goods. And I'll say to myself: „You have plenty of good things laid up for many years. Take life easy; eat, drink and be merry.” But God said to him: „You fool! This very night your life will be demanded from you.” Then who will get what you have prepared for yourself?” This is how it will be with anyone who stores up things for himself, but is not rich toward God.”
You surely have heard many sermons or read Essays about Greed or on this parable. I want to address it in a slightly different fashion. I want to talk about motivation. What is it what drives you to become a better person? You don't get it, huh… What has it to do with greed, for you have to want money in order to be greedy – just like in this parable. At least, that's what we have been taught to read into it. The first thing what triggers this story, is that an unknown man startles Jesus, and calls him “Teacher”. Jesus doesn't like titles, so that's already going very well… Just like, as the sons of Sebedee asked for something, or let their mother ask for something, depending which gospel you read. The unknown man, wants his brother to share the inheritance with him. Judging from that, he must have been the younger one, because normally older ones don't need the aid of a “holy-man” or “teacher” to get his rightful share. So it is quite understandable why Jesus hates such inquiries there he is called something in order to get something out of him. Somehow this man assumes, that if Jesus but say a word, he would have a better life! While a woman could touch his garment and get healed, that one was rebuked,… Why? That person was greedy – and his greed was in the assumption that he can seek out the divine for his own gain. While it seems obvious and many might want to agree with that rebuke, then the concluding parable is troublesome. Also the remark that he is not the appointed judge nor arbiter, then he came to be such a guy for our sins. So why not do a tiny miracle and grant one wish so all brothers would share they things? The parable speaks of a rich man, who's field has produced GOOD CROPS! Not just a great junk of it, and you have to throw some of it away or waste a lot of money to either dry or clean it up – high quality crops, you can quickly change into hard currency!! I mean, all our lives spirals around establishing ourselves. Some do it better and others worse, but now Jesus calls on all that and says – it ain't worth much if you died on such a bounty. You can't take anything, what you own to your grave nor into afterlife… And that's a bitch thing to say! The fact, that the crops there so great, that he couldn't collect it to his older barns, suggests, that the quality was also exponential, not only incremental. Every straw must have been heavy of corn. I don't even know how to imagine it – what did the workers say, then they harvested it?? It must have been a nightmare to them. And Jesus doesn't utter a single notion about that. What an incredible story! Shouldn't our objective be, to be happy about what we have done well? How does it make us fools, then we build bigger barns for our unexpected victory? Because it ruins our motivation in our lives to fight on the same hard, as we started. What makes a big mega-church differently from a small church? He doesn't know, what he is working with! Even if he has distributed all his church members into different groups, it is really hard to keep track about every single one of them and not get drunk about Your success – because You did it! I know it is a low thing to say, for who does that – but the rich man didn't thank God for this obvious miracle, but complimented himself.
The same way with the stranger, who asked about his brother to share the inheritance. He wanted to compliment himself, although for one word, he remembered to call Jesus “Teacher”. Before that incident Jesus talked with Moses and Eliyah on a mountain – although he denied his disciples to talk about it, some rumors about it must have oozed out still, for people there like glue on everything related to Jesus. And an event, there people “don't talk what happened on a mountain” sounds ominous and raises interest. The ten commandments came from a mountain, then Moses was away for 40 days, so people expected from that already a lot, especially then coming down from the mountain, Jesus healed a possessed child, who couldn't be healed even by the followers of Jesus. Then Jesus said that such feats are doable with fasting. That stirred up ambition amongst the followers of Christ and the question, who is the greatest in Heaven – and the remark, that they should be like servants of servants!! Lets elaborate now, that this stranger knew, what had previously happened – even the resurrection of Lazarus and everything else, what has happened. Why not assume, that if we are servants of servants, our older brother should share his stuff. Mi casa est sui casa?! Why did Jesus use that kind of parable, to say, that we must have stock on Heaven and not on ourselves? Because we don't own our lives!! It is very hard to remain just and loyal to the teachings of Jesus Christ or even any kind of teaching, if you assume, that you own your intellect and stuff – why? Because, it makes sharing so hard. You get so easily offended, if you have a right for something, and that right gets tarnished in any way. God owned everything in this world, including our hearts and souls, and had the right to demand fielty and reverence – instead he chose to be born into this world as a mortal being, who could be crucified!! Have you ever pondered, in what context Jesus said all that? That he is not an arbiter nor judge to give someone inheritance, then his mere thought keeps us from vanishing out of existence… The inheritance, we always use, but never realize is, that we exist – that we can think – that we can love and feel! And although this stranger must have seen many things what Jesus did, all he could care about, was that his older brother dost not share the will. – Daddy must have just died, and instead of mourning about it, he seeks out Jesus, to get an edge on the law and his possibility of having to leave home or start working for older brother – and he probably didn't want that… Our ambitions make things so much easier. Why did you became a Christian, or if you're not – why did you choose your job or your education? Was it not, so you could prevail in this world and have a nice life, just like in the ending of the parable? Doesn't it sting a little – ok a lot – doesn't it wound, that the life is required of that lucky man in such an unlucky time? Who wouldn't wanna be at his place – obviously this stranger wanted to be in stead of his older brother… The same way Cain killed Abel, for his sacrifice was accepted and Cain's was not! Ambition can make you druncate your actions in order to go over bodies and make your dreams go true. Sometimes it means, you thing outside of the box – and box someone else in. You never lust for money per se – nobody is that stupid to fall out of graces amongst culture and other people. Even before Jesus there was King Solomon, who inquired on the same problems in Ecclesiastes – especially Ecc 5:16,17 and around it already King Solomon said, that life is more than fine garment and fancy living in splendor – but he didn't stay in this “Wisdom”. Being the richest man in the world who made 666 sheckels of gold every year, he forgot how he was born, what his name was and what his youthful dreams and prayers there. He didn't have to worry, like the bastard son of King David, for he was conceived with Batsheba, the wife of Uriah the hettite!! That was the very reason, why Solomon, who was called “Jedidja” – “In the name of Yahweh or by order of Yahweh” by his tutor, who was sentenced to look upon his education, who was no other than Nathan the prophet and brother of David, who rebuked the King for such a relationship with Batsheba. And this humble prayer, when Solomon – renamed to Jedidja – asked for wisdom to govern Israel and be a good servant of God, while not being first in the lineage! That was a rather audacious thing to ask for – it is true that God commended his heart then, that he could have asked the deaths of his enemies (for instance, the deaths of the other royal blood successors, just like his older brother, who came first from Batsheba, died of a curse of God – and he didn't ask for such). Maybe somehow, this stranger felt it the same way, like Jedidja and meant no disrespect – BUT Jesus didn't like it anyway. In this story, the problem is not, that something is wrong, because it appears wrong – it is wrong, because Jesus says! In real life, then you do something, you gain the fruits of your labor, but as Christians we ought to act like we never even gotten them or wanted it in the first place… That's something tough not many people can achieve!! How to venture ahead in your life, if you cannot lust for it? How to live your life, then you can't be greedy – even King Solomon failed in his holy life! How should we succeed, there he did not?! How on earth is it even possible?!!? The answer is in humility – then a humble man dies, he doesn't pity himself, that he left all his riches back, like Ecclesiastes laments, for his heart is not with his riches – he owns them, but it doesn't own him!! Don't forget it – humility is not the opposition of pride; shame is the opposition of pride! Wanting to be successful and victorious is the opposition of humility – for what goes up, must come down, and no “attitude” can change that law. Everything has it's beginning stage and end – successful people don't like that, for their addicted to luck. They can't loose, for then they encounter the “cold turkey”. Expecting something makes it so perilous to be rich and successful for you always want more and don't want to stop while you're ahead! We want, because we're afraid of life – we assume, it be hard, so we want to back it up as much as possible – mostly not asking about, what God has to say of your life… And mostly we don't live, because we have to stage our lives first through various practices like school or going to a guru, like this stranger did – would it have been any different, then he had asked for wisdom! Don't forget King Solomon!! We just would have had a harder time in understanding the perils of greed! Greed with money or gluttony on food or fine tasteful items is so understandable, but why stop there. How about your fine tact and etiquette your ability not to drink nor excess with anything – that can be also a vice if you're proud of it… For Christian pride is always directed on highlighting how awesome it is that something gets done for Christ, not necessarily that it got done by ME! We are greedy of attention – that our senpai notices us… Sometimes the real joys of life begin then we let others get to be noticed by Senpai, and not us – at least that's how Jesus did it, then he came into this world, and how he taught it!! Have you already renounced your greed in all its aspects or are you still trying to white-lie it into a more accepted form? Give up your life and follow Christ, Jesus Christ! Halleluyah Amen!

Kimi no Nawa


1.
Ütle nüüd, mis on;
Sinu nimi tunnistab –
sihuke oled...


2.
Perekond valdab;
rajad jooksevad mäkke,
laskudes orgu!


3.
Sõbrad tunnevad;
vaenlased vannutavad:
nimi, nägu jääb...


4.
Ütle, kust sa said;
oled ilmalik, püha?
Kuhu teel mõtted!


5.
Lõhna ei muuda;
kombeid, lapsena saadud,
ei murra neid aeg...


6.
Isanda valik:
mõnikord langeb huupi –
Jumal ka naerab!


7.
Hundid valivad:
täna lammas, homme kits!
Kuul südames viiv...


8.
Vaba puurilind
otsimas õiget ohvrit,
kellest joobuda...


9.
Näotu vabadus;
nimetu õnn rammestav,
ununeb linnus.


10.
Palju kippusid
kõpuvad augu lakke;
kolm põrsast kotti...


11.
Heida õlale
õdede-venna koorem;
ära veel hülga!


12.
Kes peaks veel mõistma,
mis Targad varastanud;
Taevas meelitand?


13.
Palju püüniseid;
kui kanad sulistavad
tinti raamatuiks.


14.
Valitud sake –
neitsi sülitab välja:
püha väljaheit!


15.
Nõnda ka sõnad,
mis Jumal talletand;
sulaseis jätnud.


16.
Okse ja kusi;
sülg, põlgus – külmad õlad!
Kui ei järgi tões.


17.
Meeldiv mesikärg –
sulase ustav komme
pöörab õela teelt


18.
Kui nimi oma,
võistled väärikalt, vahvalt;
siis tasu sinu!


19.
Kui isanda all:
isegi surres vaenus,
ustav rõõmutseb!


20.
Ustava nägu
ei käändu tema raja
isegi turmas...


21.
Palgalise taak;
hooajaks ustav, sünnis –
jõuluks on kodus!


22.
Kus on su süda;
otsingud suubuvad tõtt –
seal on su nimi...

Tuesday, January 23, 2018

Milleks teile Pühak

Milleks teile pühak1? (Js 23:12)2
Ära ole enam ülemeelik, kurjasti koheldud neitsi, Siidoni tütar! Tõuse, siirdu kittide juurde,
aga sealgi ei ole sul rahu!”


1.
Milleks on pühakud, milleks teil märtrid3;
milleks on kojale ehitud koda?
Iidamast-Aadamast idasse-läände;
maal pole pealaele hingamispaika4!


2.
Milleks on palvused, tiitlid ja vormid5;
pidurüüd verised – vilisti seljast6?
Vandeid on otsatult7, mett ikka voolab8;
paastu rikuvad nii õiged kui õelad...


3.
Milleks on annid ja häilitud kombed9;
prohvetid enestes jooksevad ringi10!
Rinnad on täksitud11 – märgid on otsa ees12;
pära veel paistmas on lõhkisest künast...


4.
Lakku vajunud13ammed ja kaamelid14;
triiki korjatud leskede itkud!
Orvud, kui varblased15 – võileiva hinnast;
hüljatud karule sadula meistriks!!


5.
Milleks tallate Jumala radasid16;
Naaboti viinamäel avate parke17?
Nihutes kivasid otsite õigust18;
halastust andmata suures või väikses.


6.
Sööti peab vajuma pühak, kes rajatud19;
paastu, kui Jeesuslaps, heidetud kõrbe20...
Kui oled Ülane – varsti Piibeleht;
Vestmannid maetud on põhjas ja lõunas21!


7.
Suulaes hurmamaik – soolikais koirohi22;
nõnda on sõnad, mis Jumala huulil...
Ükski ei lange põrgusse asjata;
ons sinu ivake lõppenud juba23!



8.
Kui pole vihanud, ema vendasid;
neimanud isa ja kodumaad, ennast24?
Vaadates tagasi sildu, säästetuid25
kuidas see kõlvulik sõtta või Taeva?!


9.
Käige läbi kõik ohvrite adramaad;
küljed kõik pange, nii – omasse paika26
Ons muret lindudel-lilledel - ühti27;
nemad ei hõõrita maitsetult tuules28...


10.
Pööritud silmad ja kipruvad kulmud29;
palk murrab läbi igasse vaatesse30...
Noorikud-vanurid endist saamatud;
Jeesust ei tunnista punasest puustki31!


11.
Sõna ei taltu kambrites, kirstudes32;
tema on puhu, kui rebane-hundid!
Kõrbes, kõnnumaal tema veel elutseb;
rikkudes ära kõik vääritud kukrud33...


12.
Hülga, mis kohane; vali, mis vastik –
Jumalas alasti kõnnid sa ringi!
Näotult ja nimetult; varatult, eatult –
kuni on tasutud kõik sinu juuksed...


13.
Joovastu Jumalast, mitte vägedest;
seestu Jeesusest – vägijook vägistab!!
Vägede Jumal Ainus, oh vägised;
kes te kõik loodate imede väele...


1Pühak – Pühakoda 1Kr 3:16,17 „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim? Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub ka tema, sest Jumala tempel on püha, ja see olete teie.”
2Antud kirjakoht, on Tüürose vastu öeldud. Antud kontekstis tuleb seda mõista: sina kas teenid Jumalat või Mammonat! Sest kahte koda ei või korraga ehitada, nagu kahte isandat või mõtet ei saa korraga järgida!!
3Märter – usu tunnistaja vere kaudu, sest teda kiusati surmani – kui sa elad enese nimel, kuidas sa sured?
4Mt 8:20 „Ja Jeesus vastas talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” Lk 9:58 „Ja Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”
5Mt 23:8,9 „Aga teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad.
Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja - Kristus!”
6Km 14:19 „Siis Jehoova vaim tuli võimsasti tema peale ja ta läks alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.”
7Mt 7:34-37 „Aga mina ütlen teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon, ega maa juures, sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn! Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks teha! Iga teie „jah” olgu „jah” ja iga „ei” olgu „ei”, aga mis üle selle, see on kurjast.”
81Sm 14:25-30 „Aga kui kogu rahvas jõudis metsa, siis oli seal mesi maas. Kui rahvas läks metsa sisse, vaata, siis voolas seal mett, aga ükski ei tõstnud oma kätt suu juurde, sest rahvas kartis vannet. Joonatan ei olnud aga kuulnud, et tema isa rahvast oli vannutanud; seepärast ta sirutas kepi, mis tal käes oli, ja kastis selle otsa meekärjesse ning pani oma käe suhu: siis hakkasid ta silmad särama. Ent keegi rahva hulgast võttis sõna ja ütles: „Su isa vannutas
rahvast kõvasti ja ütles: Neetud olgu mees, kes täna leiba sööb! Seepärast on rahvas nii väsinud.” Ja Joonatan ütles: „Mu isa saadab maa õnnetusse! Vaadake ometi, kuidas mu silmad säravad, sellepärast et ma maitsesin pisut seda mett! Palju parem oleks olnud, kui rahvas täna tõesti oleks söönud saagist, mida saadi oma vaenlastelt. Sest nüüd ei ole vilistite kaotus mitte suurenenud.”


9Mt 7:21 „Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.”
10 Jr 23: 25,26,28,29 „Ma olen kuulnud, mida räägivad need prohvetid, kes minu nimel kuulutavad valet, öeldes: „Ma nägin und, ma nägin und!” Kui kaua see kestab? Ons midagi südames neil prohveteil, kes kuulutavad valet ja kes avaldavad oma südame pettekujutlusi, Prohvet, kellel on olnud unenägu, jutustagu oma unenägu, aga kellel on minu sõna, kõnelgu mu sõna kui tõde! Mis on õlgedel tegemist puhta viljaga? ütleb Issand. Eks mu sõna ole nagu tuli, ütleb Issand, või nagu vasar, mis purustab kalju?”
11Sk 13:6 Ja kui temalt küsitakse: „Mis haavad need su rinnas on?”, siis ta vastab: „Need löödi mulle mu sõprade kojas.”
12Ilm 14:9-12 „Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi. Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!”
13Js 28:10 „Sest see on: käsk käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, pisut siin, pisut seal.” Originaalis kõlas prohveti kõne nagu näitlik purjus inimese soigumine.
14Mt 23:23,24 „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest – õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale! Te sõgedad teejuhid, te kurnate välja küll sääsed, aga kaamelid neelate alla.”
15Mt 10:29 „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.”
16Js 1:12 „Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?”
171Kn 21:19 „Räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Kas oled tapnud ja omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: Nõnda ütleb Issand: Samas pAga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile:
18Jh 8:7 „Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!”
19Sõnademäng enese koja või nime rajamise ja Jumala riigi ehitamise vahel. Eduteoloogia ja tagatubade vastu.
20Mk 1:12 „Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe„ Algtekstis on silmas peetud „heitma” nagu oleks Jeesus olnud pühast vaimust seestunud ja sunnitud kõrbe minema.
21Vestmann ja Piibeleht on viited August Kitzbergi „Pisuhänd” kui kaht tüüpi inimesed; Põhi ja Lõuna – Põhja negatiivne külg on liberaalsus iga hinna eest; lõuna probleem on protsessimine iga hinna eest. Üks nõuab oma õigust liig palju, teine salgab neid liiga palju õigluse pärast. Kg 7:16 „Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?”
22Ilm 10:9 „Ja ma läksin ingli juurde ja ütlesin, et ta annaks mulle raamatu. Tema ütles mulle: „Võta ja söö see ära! See muutub su kõhus mõruks, kuid su suus on see magus nagu mesi.”
23Jh 12:24 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.”
24Mt 10:37 „Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt.”
25Lk 9:62 „Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”
26Kui sa ohverdasid Jumalale, siis pidid sa näitlikult ohvriliha tükkide vahelt läbi käima, sest vande murdmise korral, tegi Jumal sinuga, nagu sina ohvriloomaga olid teinud.
27Lk 12:24 „Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!” Jeesus kasutab siin meelega roojast lindu, et oma sõnumit rõhutada.
28Km 9:8-15 „Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat. Nad ütlesid õlipuule: „Ole meile kuningaks!” Aga õlipuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma õlist, millega austatakse jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?” Siis ütlesid puud viigipuule: „Tule sina meile kuningaks!” Aga viigipuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma magususest ja oma heast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?” Siis ütlesid puud viinapuule: „Tule sina meile kuningaks!” Aga viinapuu vastas neile: „Kas peaksin loobuma oma veinist, mis rõõmustab jumalaid ja inimesi, ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?” Siis ütlesid kõik puud orjavitsale: „Tule sina meile kuningaks!” Aga orjavits vastas puudele: „Kui te tõesti tahate mind võida enestele kuningaks, siis tulge otsige pelgupaika minu varju all! Aga kui mitte, siis orjavitsast puhkeb tuli
ja põletab ära Liibanoni seedrid.”
29Js 3:16 „Ja Issand ütleb: Sellepärast et Siioni tütred on upsakad, käivad kange kaelaga ja pööritavad silmi, käies astuvad tippamisi ja kliristavad jalarõngaid,”
30Mt 7:3 „Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?”
31Puust ette ja punaseks on üks kõnekäänd, kui miski on ilmselge, sest nõnda tehti ebajumalakujusid.
32Lk 7:24-28 „Kui siis Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest „Mida te tahtsite näha, kui te läksite välja kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu? Või mida te tahtsite välja minnes vaadata? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, kes kalleis riideis ja toretsemises elavad, viibivad kuningakodades. Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees. Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest, aga väikseim Jumala riigis on temast suurem.” Mk 4:21 „Ja Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et
seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!” (Lk 8:16)
33Mt 9:17 „Ei kallata ka värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu lähkrid rebeneksid ja vein voolaks maha ning lähkrid muutuksid kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse, ja siis säilivad mõlemad.”

Friday, January 19, 2018

Ma tean sind



1.
Ma tean sind, kui tuled, ma tean sind, kui lähed;
ma tean, kui kirb tunne su huuled suleb.
Ma tean, kui hääl karjeks liig kähe;
kui maailm takka lööb ja näeb sinus vähe.
Kas keegi ongi, kes hooliks, kes kuuleb?”
Tule mu juurde, tule nüüd, tule –
eksinud lind, kelle silmad säramas kui tähed...


2.
Ma tean sind, kui räägid, ma tean sind, kui vaikid;
ma tean, kui sõbrad sind jätnud ja elu katki...
Ma tean sinu iga luuletust ja laiki;
valesid öeldud-tehtud ja salapaiki!'
Pööritud silmad on etem kui maha löödud kätk!”
Tule mu juurde, paigal tormamas su retk –
Walgekaaren, ma pakun sul rohkem kui Nike!


3.
Ma tean, kui sa soovid, ma tean, kui sa pead;
ma tean, kui sul heiteks on seatud kõik pärlid.
Ma tean, kui sa õnnistad, ma tean, kui sa nead;
ma tean, kui ainsad kaaslased on sulle koerad ja sead!
Valitud peksavad reht surutõrtes ja ikka poovad Pärtlit!”
Tule mu juurde, ära unusta oma lõhna ja värvi –
Minu ike on kerge ja minus jalgu järel ei vea!!


4.
Ma tean, kui sa kipud, ma tean, kui sa puhu;
ma tean, kui on rohkem vaadata, kui silmi on loodud.
Ma tean, kui viha ja mõrv toob kibedad vanded suhu;
mida teised on kiusanud, tõmmates albilt sohu...
Rikkad istuvad tõllas, kaagid on ikka poodud.”
Tule mu juurde, astu pühade roodu –
Mina annan paremini kui Rooma, võta mu Rahu!


5.
Ma tean, kui sa lõpped, ma tean, kui sa langed;
ma tean, kui segadus valdab sind tarkade manus.
Ma tean, kui pilgud on nagu laiad lumehanged;
mis nõudeid võiks valesti anda – nimi; vanus ja langud!
Iga lähker saab täidetud magusast veinist, igale tema annus!!”
Tule mu juurde, ma ei põlga sinu panust –
Pauk võib tulla luuast ja päike tõusta solgipangest!


6.
Ma tean, kui sa armastad, ma tean kui sa neimad;
ma tean, kui su pistoda on vermeist nii tume...
Ma tean, kui sa hõiskad, ma tean, kui sa leinad;
kui õpetussõnadest järele jäänud vaid roiskunud heinad!
Kus jäi mu esmane armastus, kui rõõm sinus sume?”
Tule mu juurde, kõik mu mõtted on Halastus, minu teed on kui Ime;
Mina panen sind hüppama üle müüri, mille rajanud, kes kusevad seina!!


7.
Ma tean, kui sa istud, ma tean, kui sa sünnid;
ma tean, kui loetud on kõik minutid ja hetked...
Ma tean sind, kui venivad kõik laenatud tunnid;
kui koormised ajavad sammud sõlme ja juuksed krunni!
Kas tõesti võin ühineda sinuga ja olla Sinuga retkel?”
Tule, tõesti nüüd, tule – kas surma või tulle või vette;
minu päralt on külv ja ka lõikus ning kõik, mis sünnis!

Wednesday, January 17, 2018

Seitse surmapattu


1.
Seitsme maa ja merede taga,
elutses kord üks Liivanõid. –
Manatark ja palju pragas;
tuhat munka, kes kõik vagad,
pidid teda siduma – kuid
ei võind' mõrda puudutada, said
vaid silmata – linn, see magas!!


2.
Puhus liiva, jahus tormi;
rajalt maha võttis tõlla!
Võllakünkal kaagid mornid,
lõikas puult ja andis korvid...
Ei see kusagile kõlba!”
Köster neimatusas sülgas;
ajas talupojad vormi...


3.
Koogud, hangud, koodid, rehad;
vikatid ja rummu-jürid,
tulid tüli seltsi mehed –
litsid kõik, kuid hüvad lehad...
Käisid üle peade nürid
palvused ja vargsi sulid
köstril Tengli Pungast vehis!


4.
Kellel viiruk, kellel toober;
hinge sisse sappi pannud.
Tõrvikute, hõiru voodel;
tume salk läks teele voorel.
Kalmistu ees tõstis kannud,
mis veel lähkris kaasa vannut':
Kui ei ole surm – eks joogem!”


5.
Nõu on nõida sakutada;
patu rajalt manitseda!
Hinge hoida, vannutada –
et jääks Kurat vangutama!
Aga poole tee peal – kuda;
riid läks palavaks, kui muda
hakkas kinni saapast, naga!!


6.
Kopsisid ja tammusid – raugad
taevast mangusid: „Ei saa nii!”
ja „Ei saa naa!” Äkki kauged
sõbrad hüvad... Õhin rauges,
mõnimees taandus – hajus kiin;
kellegil polnud enam piin!
Köstril järel tühjad kaukad!!


7.
Pööras körtsi sõjasalka;
julgust võtma, Taevast hüüdma!
Keegi ei võind' tahta malka;
kui nõid arvab neile palka...
Mine ise neitsit püüdma!”
urjatasid köstril nüüd nad –
jumalmees, see siirdus Valka...


8.
Liivanõid, see tegi kurja;
hapuks kurgid, mõruks mandlid!
Mitu tuulelossi nurjas;
mõisnikud sest temal turjas...
Kohtuhoones kullid andsid:
Issameiet sa maha kandsid?!
Mis on sinul kosta, lurjus?”


9.
Talv on tulekul – veel Sügis;
Hämarik voonab viimastel
kiirtel. Valgus vargsi trügis –
oksa raagudel, maas, prügis...
Nagu noormees untsus naistel,
enne ööd, kui veri käistel;
vaderiks ristitud nugis – –


10.
Otsiti tõendeid, solvang leit';
sõnust kinni ja rattasse
aeti. Puuriidal süüdati võit;
Liivanõid naeris: „Kas see kõik?”
Vihmapilv sündis – mättasse
kastis, kui üsast tõttas see
voogudes riidale külm leil!


11.
Luutult ja lihatult komberdas
koju. Liivanõid terve veel,
siiski kui Vaim; ta vangerdas
ratsu ja oda valgendas –
mustal poolel mäng kestis teel...
Reetmisi manati – „See!”, „See!”;
mõnitus ei leidnud verd vast!


12.
Kirik pidas lokku löödult;
lõi rüütliks iga sea-koera!
Et pärleid püüda vast-pöördult;
nõida trotsis Jeesu' joodul!
Laud lookas, küünlajad ka;
kullatult kutsus tarmuma...
Kes pole sees – sel Hing müüdud!”




13.
Katedraal põles – tõrvik-loits'
öödki tahtis pagendada –
nagu oleks Ehapalg Koit,
tahtnud oma piigat veel hoit'...
Kui jäädavalt kadus vada;
keeletud haistsid: „Mis? Mäda!”
Paabel rajat' – ja kaarnatoit!


14.
Liivanõid sündis, Liivanõid
suri; rahu ei saabunud,
kirnusid hambad püti võid!
Ulgudes otsiti – „Kuis võib
raibe kaduda?” Haavunud
kõik vaenlast leidma vaevunud,
kes siiski õnnetud, mis tõik!


15.
Laipa ei leitud, tühi müür
leinas; ei saanudki pühakut –
kolpagi võtta! Ristil küür
varju – preestrit, kelle käes tüür,
keelt põses ei hoidnud – hapult
eiras, kui käe tõstis papu...
Pepu peeretas vennal süüd!


16.
Suu löödi kinni, istuti
maha; karu võis möirata,
härg kaevelda seitset kutti –
Püha Söömingut ei koti –
kepib koer, hobu hirnatab;
kui vaid andeid saaks virnata
koguda hinnatult tutti!


17.
Liivanõid ikka kummitas
vahel; võileibu pakkus,
silku ja räimi. Pommitas
salasilm kaebust – ponnistas;
kuidagi pääses see pakku...
Vahimees jalad lõi rakku;
kurjalt siis viga tunnistas!


18.
Salasilm pilkus, vabandas
nalja; väljas Veebruar paukus –
varastas püksid. Kamandas
vahimees endale Kundast:
Tsementi ja Pappi!” haugus
veel Tõrva sai mainitud just;
enne, kui päris rabandus...




19.
Salasilm pääses, ümberpöörd
hingel – kalale tagasi,
nagu kord Peetrus. „Kamber – Nöör?
Kumba peaks valima hea söör...”
Ingel peatas ohvri vagalt –
Halastus hüvem, kui varast'
su Elu – Jumalas uus vöör!!


20.
Liivanõid hingas silmale
selga, raha või elukest –
mida ta tahtis! Ilmale
pindu ja Ilmata külma;
palki pildus Vaim – palukest
vahtis... Kõrval veel valus lest;
ära ujus see-teine, näe!


21.
Salasilm, salat' kõrv; varsti
vaid sülg ja mõrv – otsis sulge
või hane kaela; jäi karsti
toppama, otsides arsti.
Doktor viibis – tõbras julges;
uus Liivanõid mööda kulges.
Huik õpetas Luukal vorsti...


22.
Seitsme maa ja merede taga,
elab ikka üks Liivanõid;
kas on tark või ons ta vaga –
ei tea keegi seda taba!
Lukus keel ja kas sina võid;
aukus silmil kõik tead' mis said?
Ühest seitset teha viga...