Friday, July 4, 2025

Porn in the USA

 


Demon Hand Jimochi Shao, Budha Heart Fushin

Bruce Sprinsteen "Born in the USA"

I

Men drowned in the girl-boss gown;

first shit I took, was then she was made.

Then dogs and pigs got you played;

covering up for the greatest wits inane.

Porn in the USA; I was torn into jaded clay;

worn, like a mask on Mayday, I was Uzza, hey –

just wanted to touch and hold from sway clown!



II

God left the down and the rules made Jazz;

Jackrabbits booted frames, put a gun on the stand.

Amend meant this, you mend that on buzz;

like a soldier on foreign land because con had to cuss.

The men there Yellow, the girls grew Red Gross Hands;

to care the Karen into PWRGRL promised land.

Porn in the USA – who could suffer pixels on a source?



III

Coming to refine my glee, to Myspace the Ego to ID;

if it was a joke, I didn't laugh on the gallows heels.

When those, who lead, are drunk of success and pride;

who understand, like Uncle Stan seek Emmy on the side.

Rap the Heavens door, when whores and orphans like Seals;

the only Seagulls, who want to Steven the Universities Reels!

Porn in the USA – when anime and manga wants to ride...



IV

Holy Cow, take some crows to the moe, I slow;

Viet Congs worshipped by those, who sent soldiers to go.

Now when Summer's almost gone, they LARP for bro's;

Saigon took flowers, but Vets have the eviction notice shown.

Pictures of unhinged women up in arms, too far gone –

In the shadow of abortion clinics, Penny tensed alone.

The man was sent to redefine, what it means to be Hoe! (whole)



V

Nowhere to Ruin, nowhere to groin, but to scowl:

Porn in the USA – we need to fight the Nazi, let us Pray!”

Nobody humble, only dead names rant and howl;

Whenever Americans football, the British Soccer Mom cry: “Foul!”

Porn in the USA – the lord wasn't Crossed so you could Hail;

another children's game, for you just a coffin and nail!

Thus tempted youths to abandon West in droves!!

Talle Pruut

 




I

Kuule, Kalev, mõtle hästi järele;

sina, Linda, kui tuled Põhakusse.

Jahve, su Jumal ja Jeesus Vägine;

Kristus ning Püha Vaim mürgine!

Kui sina tuled jooksma kirikusse;

hakkama vaimuks piirituse –

olgu su sõna üts mitte kats kärane!



II

Kui sinu Põld, Naine või Härg;

noomib sind pärisosa, kui Markust.

Pea nõu ja vae: Barnabas või järg

Paulusega, sest hülgamisel on nälg.

Miks peaks su vara saama Malkus;

kui sina jooksed vihuriga tolgus?

Too siis õige vili inglile ja ole pärg!



III

Mis on lubatud vabale, pole trääl;

kuid sina kanna võru, kristlane!

Eks sa Rõõmusõna pärast hääl

kõrves, et sundida ristteel; mäel –

keda saaks sisse visata: vilist või Sulev;

juut või Olev; piraat ehk Hapupiimane!

Saa tühjaks ja kanna Jumalat Väes!



IV

Sina rästiku sugu ja lehmaratas;

vanapagan sinu vastu, kratt

sinu paremasse kätte, Tahumatu.

Jeesus teeb sinust Hooratta;

mis keerab aga ei pöördu, vat.

Kui Hesekieli Ruja, võta patt

ja pane Kuningas males otta.



V

Mis on sinul Rahuga ja Maailmaga;

oled sa Saks või Venelane, Jesurun!

Eks sa ole kui Išmail, Jaakobi silmaga.

Su isa oli vända gängster ja ema Ilmatar;

põimi end nüüd kohukeseks ja Tron –

põrka järgmise tasandi peale, warum

Rumsajs, da ist mann nicht Schläger.



VI

Tänan sind, Jumal, et sa sallid Walgekaarent

ja lubad tal oma palge ees ilutseda.

Leidku su sulane armu su silmis. Räägi

Jeesus ja Püha Vaim ütle, mis võiks teha,

et teie Pühak saaks ehitud, pühitud

ja valmistatud; et olla Teie tulemise

väärilised. Su sulane kuuleb!

Lootus

 




I

Pane oma lootus Loojale, alandu

maani, millest sa oled võetud.

Hingamispäeval kotiriide' sulandu,

tuhas püherda ja lehmakoogis juhindu;

kuidas jõuda Kuningalinna, Võitu!

Sina oled end valmistand, pöetu –

kes sa tulid trääli kombel lendu.



II

Nagu linnuke oksal, kaaren välja peal;

ent Jahve on Ustav ja ehib Jerusalemma!

Ilma väe ja võimuta, vaid Püha Vaim, tea;

ükski troon ega meelevald või öelda: „Pea!“.

Kui ma kutsun oma pojad Egiptusest ilma;

Soodomast ja Gomorrast ümmardajad Pulma!

Aga Ruubenil olid Targad kavatsused selah...



III

Targad ja Arusaajad Tema lükkab tagasi;

ristteel sagijad, kel haavaleht on õlal –

need lähevad Hingamisse, Jahve päeval edasi!

Tee ja kohvi ei või sama karikat täita siin;

aga teie ütlete: „Me oleme Cosmopolitan!“ Kõva!

Kui uuris Iisebel põrgu sügavused ja langes tõves;

Tüatiira prohvetid ning vanemad, ei pääse üks silp.



IV

Siis kandke õiget vilja, viigipuud;

joobuge Kristusest, viinapuud!

Tulge sisse Mu õuedest, andke suud;

tänage, ilutsege, unustades muud:

ei ole tölneri ehk variseri, kõik nüüd

saanud vennaks-õeks, siis hüüd:

Halleluyah, kiidetud, kes tuleb Sinult!“



V

Aga teie Kuningad ja mõõgatõmbajad;

kes ehitate kahte kantsi, ent mitte Peetrust;

otsite Kaht Tunnistajat, kui Kubjas.

Teie Jumal tuleb, mil te ei tea, lobjas;

kui kõik magavad uimas ja on Eetris.

Et teil ei saand küllalt tõurast ja meetrist;

kui üks mõõdunöör teise peal sõjas.



VI

Nüüd on vaid Üks Jumal Kõrgeim, mitte kraad;

ainult üks usk ja ristimine, mitte minut.

Ei kuule vinkel, lood, salaselts, paraad;

pitseriga seotud neile, kel on Surmaga saak.

Usu vaid ja sa kõnnid Rästikuil; Siurut

edestades ja Alveri kandes, tõmmates Lehma Kirjut

ninast ja tillist, kuid varesed nokivad: „Maag, Maag!“



VII

Kõik ei ole alp, mis hiilgab; kõik vandenõu

vari, mis paneb ajavaimu Eeli kombel

langema, kui seaduselaegas ei vaata koera lõu'.

Siis saavad vilistid usklikuks ja Samaarlased piu!

Kui Seekel oleks kaks kümmend geera, Händel;

vakk oleks täis raputatud, mitte küünlal, Endel –

siis ajaks Jumal võõrad minema ja ei kutsuks Kõu!

Ma laulan suust ja südamest

 


Laulda samanimelisel viisil



I

Ma laulan suust ja südamest, oh kindel varjupaik;

mu esiisa Jumal Hea, mu tõrvik, tee peal hoit'.

Mind hoiad nagu mõõk ja piik, kui vaenlased on maal;

su nimes kohab sügavik, jääb vait ka kiusaja.



II

Sa annad rahu hingele, kõik Sinu sõnad meest;

kõik noorest peast on neelatud ja meelde sisse lükk'.

Sa Kõige Kõrgem mägedel, Kõige Rikkaim ka;

kes nõnda Vägev, Jahve tead, on Jeesus Sinu Krist'!



III

Nüüd Rõõmusõna kuuluta, oh ristirahvas tea;

sai Pühas Vaimus tunnistet ja ristil kantud taak.

Ja Ülestõusus saan ma veel su päeva nägema;

kõik vendi, õesi, inglikoort – kes sulle truiks jäänd!

Mägedel on Jumal

 


Laulda viisil „Ligidal on Jumal“



I

Mägedel on Jumal, Eelija on valvel;

Iisebeli eest ta jooksus.

Tema üksi järel, rahvas vaiki seisus;

Baali järel hoorad võidu.

Tunnista, Jahve Sa, oma sulast võitut;

silmil maha heitut!



II

Kaarnad teda toitsid, inglid leiba andsid;

koopas murdus mehel süda.

Tule- suitsusambad, maa käib idast läände;

vaikne vihur, Püha Vari!

Seisa nüüd, üüdja püüd;

kolm tee oma järgi – põimu neile pärgi.



III

Ligidal on Humal, Viiruk ja ka Sinep;

Mesi tõrres vannet vaenab.

Iga kapp saab toosti, iga kepp suusa;

lase Allah. Lase alla!

Kuuseke, Kaseke, kus on teie ladvad:

Kalev, Linda, Tõllad!

Mis on Luule

 




Luule on kunst, ta on paine;

pühak hull, kes loobib kiva

vastu seina ja kuseb ebakaine.

Kui klutt, kes vantsib eramaile

õunaraksu ja koertega siva

võidu haugub ja tantsimas.

Kui käetuks jäetud naabrinaine.



Luule on väärtus, ta on õud;

kui alp rinnul ja konn piimas.

Sool sinu haavas, tuul hambus lõug –

koerad kepivad, kassid šõud

stepivad huntidega Limas.

Tiigis liimitud lõhed Grimas;

jäid ühe s'i võlgu Helga Nõu'd.



Püha Ei, mis jaatab: „Võib-olla“;

kes otsib pigilindu peaparenduses.

Kui para krahvid ja trans tollad

Navile uut trolli diilivad kollad.

Et poleks Punane ega Valge; karunduses

musti teeneid vaja keks võtta turunduses.

Heade mõtete blin, kus hing-dollar!



Luule on juuretis, ta on koirohi;

kui äädik' hambus ja soole sopis.

Kes küll tahaks metsa rajal nohi;

uidata kui linnas ja pidus tohib?

Põder wardjas, kes kõnnib soo-supis;

karu murdjas, tõuru matab jupis.

Hundi jumal, metsa sanitar rühib.



Tule taevas kappi ja Lucker;

see prantsuse jänki kont.

Luule Kere kosis nii nukker;

valge Mersu, tuli kui Pokker.

Isegi elevandil langes lont.

Puhkusel Tais oli tort

jäänud välja samuti Koger.



Luule on pilkane valgus, ta

on kirgas pime sügavik.

Igakord, kui vaatan, selah –

üks helin venib ja helab.

Kuni Koit, tema Hämarik

pole ei lühike ega pikk;

vaid paras ja magus ning kena!