Mõtisklus

 

I

Ole kui linnuke oksal, kui tui;

mida teab Kaaren välja peal.

Siis kui silm irvitab isa, või

asendet margas; neimatud hõir.

Emad pole aus, vaid plika-Lea;

seestunud õeluse vaimus on hea.

Et rünnata Taeva väravaid tõiv.

II

Ära näe kurja tenglis, mis pungas;

kümnis mündist ja tillist,

kummarda Leelo Tungalt.

Miks peaks minema sõtta küngas;

kui Mäed ja Orud on vodevilliks;

droonide mängus silmad krellis.

Ära vaid vihakõne hinga!

III

Ving ving ving – tee raja lahti;

kuri hunt jookseb Mägra majja.

Metsas jahimees kustutab tahti;

majandus Meneh Tekel, krahhti.

Uhti, Jänes, kas šeeriksid Kaja –

lahjendame kalja morsiks, Ruja

paneme kapi taha lukku, pidama vahti!

IV

Keela mängu ja mõnita nohik;

miks tema vahib jaapanit.

Parem Sarumann, ole võhik;

kes vikerkaare äärest rühib

kullapada ja sõnajala õit

otsida. Murueide tütred, Koit;

ära sinna vaata, pitsita pihik.

V

Ajud on läinud puhkama soojale maale;

õps, tule kantselda lapsi Suvel, Kiir

kanna keelt, kui Toots jälle kenale

piigale plaani teeb. Arno, mõtle temale

ja astu tagasi. Las võõras õpib üks tiir;

sina rüga põllul ja kirjuta koodi, fakiir.

Kalev vaja müüa Saksale, Linda arale.

VI

Imelik, löö kannelt, Väinamöinen kuseb;

pole sul kultuuri kedagi, su nägu valge.

Oleks sa must või punane rohetuses;

aga sinine põhjas ja lõunas kollane luste.

Siis võiks sinagi pead kanda; palge

üles tõsta ja seisukohta hoida. Valgre

oleks pidanud õpetama, mis õhtul tuleb.

VII

Kes tahab saada Sarumanniks? Astu ette,

vikerkaare prilles näe hüüt läänes, kolpa

idas. Kohitse täkud ruunaks, vaim nea vette;

näkid head majakad, lastele eeskujuks Tätte.

Kirjuta üles, mis vend mõtles, anna kolki –

kõik peavad ühte sammu hambuma folki.

Nagu hammasrattad Rashomonis Põhja Konna lättel.

VIII

„Mida küll tort teeb, kui teda süüakse?“

Saksad ja Inkad ei hooli, sina mõtle veel;

Vaja on ruumi teha ja pattu kahetseda, Aksel!

Kuidas me muidu kiima ja Kliima lahendame;

keeruta, veereta, leelota teller, silmis keeld.

Rihmaks tõmmatud Mihkel, Mats, kus Seewald –

ainult parimad võivad õppida, õppida, õppida, Excel!

IX

Suuna mudistid, tulegem Kaera Jaani tantsimaie;

vaja ämm uimaseks sõneleda ja äi kaineks.

Kes on tublim ümmardaja, et Antsu maile;

korrutada jagatud rõõm ja lahutet meel raile.

Kõik karjuvad valgusteid ning lampjalgu paineks;

ei ütle Luik-Havi-Kits, mis on vaja Hüvaks maineks!

Igaüks tagasi oma kulpi, ahjualused gardevoile.

X

Aga ükskord jõuab aega, mil Saab tuleb;

saama, võima. Saamidega murret seadma;

parandades pead siis nendi – vendki suleb

viimaks silma, Suur ja väike kuuleb;

huulde lükib uued tuuled. Vaja teadma –

mees, pead püüdma lõhet, vähki, mõrda pead ka:

Ainult mitte kilbiga, sest lesed on veel ruuged!