Ära vaata!

„Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jahve, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!” 2Ms 20:4; 5Ms 5:8

See kirjakoht on mulle alati probleeme tekitanud. Sest luuletajana pean ma koguaeg midagi oma meeles ette kujutama, selleks et luuletusi kirjutada, kuid siin ütleb Jumal, et sa ei või seda teha. Et niipea, kui sina vaid kuju lood, on see väga kole paha et Jumal „Püha Vihaga” on mitte lihtsalt Jumal üle suhkurdatud postkaartidel, kus Jeesus on Armastus. Selline Jumal kõlbab igale poole ja on nõus igasuguse tegevusega – kuid „Püha Vihaga” Jumal – ei tea, kui paljud sellist oma ellu tahavad. Ja ometi on see just see Jumal, kelle pärast Jeesus tuli Messiana maa peale. Hallelujah!

Ja ei ole lihtsalt nii, et Jumal on mingi metafüüsilise vihaga Jumal – vaid asi läheb konkreetseks: „Kes vanemate süü, nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes teda vihkavad.” Jätame selle helduse osa seks puhuks vahele, sest see sõltub käskude täitmisest aga mitte ilusatest silmadest. See jutlus siin on Jahve pühadusest ning inimlikust nägemisest – ja mida kõike inimesed näevad. Kirjakoha algus on selle kenasti üles loetlenud. Kas pole meie tänapäeva ühiskond just nende asjade vaatamise peale üles ehitatud – et me mitte ei katsu neid, vaid vaatame, mis teeb need vähem kurjaks. Ja ometi ütleb Jahve Jumal oma prohveti kaudu, et sa ei tohi sellist kujutist luua ja teda kummardada! Hallelujah!

Aga kuidas nii, walgekaaren, kuidas on lood siis raamatutega, millest me õpime? Kõik head asjad on ju raamatuisse kirjatud või pildis kujutatud – kuidas sa elad ilma nendeta – ei saa ju minna verbaal-traditsiooni juurde tagasi, kus kõike anti edasi suuliselt.

Hakkab juba minema. Suulises traditsioonis ongi probleem – sest vanal Iisraelil ei olnud piiblit paberil, vaid oli pähe õpitud – isegi kui kümme käsku kivitahvlile uurendati ning sellega vaikimisi käsku eirati, siis need pandi seaduselaekasse luku taha, ning lihtinimene neid enam ei näinud. Nemad kuulsid vaid häält Moria mäe otsast! Ja sellest pidi neile piisama... Hallelujah!

Kuid miks see nii tähtis on, kuidas meil Jumala sõnad on, kas kirjas või peas? Seda sellepärast, et kirja- ning lugemisoskus ei olnud üldised – ainult valitud hulk suutis lugeda ja kirjutada, sest kogu asja ilmetuses: on väga raske kõrbes tinti valmistada – ja paberit, ning kuidas sa mõtled seda varundada... Savikruusis? Kusagil riiulis? - Kui sa olid kõrbe nomaadirahvas ja mitte paikne! Keegi ei hakka ju kõrbe liivade keskel üleliigseid asju kaasa tassima, mida pole võimalik igapäevaselt kasutada, ning kirjakunst pole just selline asi, mida koguaeg saab praktiseerida – meie tsiviliseeritud elu sunnib meid seda vahet unustama, sest me elame korterites ja oleme lääneühiskonnas elu konarustest suhteliselt kaitstud. Kuid tol ajal polnud kaubanduskeskusi, kust iga kell omale toitu osta – toit kas kasvas põllul või seda tuli korjata ja küttida; seda tuli teistega jagada ja sellega tuli kaubelda, tihti tuli selle kaitsmiseks ka võidelda nendega, kes soovisid seda nõrgemalt ära võtta või nõrka ennast orjastada. Mida teha kirjakunstiga, mis ei ole ader ega kirves ja millel ei ole muud kasu, kui see võib sinu vaimu üles tõsta ja lohutada, kuid praktiliselt ei ole temast tolku. Ta ju ei läida tuld poti alla ega õmble sulle riideid selga, asjad mida nomaadid õppisid käigu pealt, suuliselt. Ja kui piisavalt kiiresti aru ei saanud, siis oli sinuga hambad. Kõrb ei anna teist võimalust ega kuula mingeid kassatsiooni kaebusi inimõiguste rikkumiste kohta – tolle aja inimõiguseks oli tugevama inimese õigus. Ja siis tuli mäe otsast selline sõna, et ei tohi olla ei pilti ega kuju ega tohi seda kummardada! Aamen selle peale, üks tõsine nomaad just nõnda elaski. Kõik need asjad, mida me tänapäeval Aristotelliku filosoofiaga kirjeldame, ja mis nõuavad abstraktse mõtlemise olemasolu, kõik see oli korraga keelatud – sest inimesed ei osanud siis abstraktselt mõelda. Isegi Aristotelese kaasaegsed ei osanud enamuses abstraktselt mõelda. - Kui sina oskasid, siis olid sa käigupealt tehtud mees, sest sa valdasid oskust, mis oli sama haruldane kui pahema käega mõõga hoidmine. 
 

Jah-jah! Jälle on kristlased vaba mõtlemise kallal ning jutlustavad rumaluse ülevusest. Oli ju ka üks Jeesuse kurikuulsamatest õndsaks kiitmistest järgmine:

"Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.” Mt5:3

Ja just sellepärast tekitas see kirjakoht mulle lapsepõlves, kui ma pühapäevakoolis käisin ja seda esmakordselt kuulasin, probleeme. - Joonistamine on esimene asi, mis lastes areneb. Kalduvus oma mõtteid; tundeid ja muud piltidena väljendada. Mulle meeldis lapsena väga palju joonistada. Ainus põhjus, miks ma enam niipalju ei joonista on see tõik, et luuletamine on palju kiirem meedium. Nii pea kui ma silmad mingi asja peale tõstan ja selle üle mediteerima hakkan, on ka sellest võimalik koheselt luuletus kirjutada või siis jutlus. Pole mingit raskust! Aga sa ei või, sest Jumal keelas ära – sitt värk küll! Täiskasvanutele meeldib ju nii palju asju ära keelata: Kaua ülesse jäämist õhtuti või palju mangumisi, kui midagi väga-väga tahetakse või teise jäätise söömist. Vahest on mitte vaatamine samuti üks nendest nõmedatest reeglitest, mida peab seda mõistmata üle võtma? Hallelujah?

Selleks, et mõista selle keelu sisemist tähendust, lähme hoopis teise maailmasse – arvutid ja internet. Selleks, et arvutit kasutada, on sul vaja kõvaketast, et sellele asju varundada ja selleks et erinevaid lehti kätte saada, suhtleb sinu arvuti võrgu kaudu erinevate protokollidega, kes jagavad su arvuti jagatud ressurssidele teatavaid käsklusi. Protsessor peab teatud viisil töötama; graafika kaart peab midagi tegema; helikaart samuti, sest vahetevahel käib asjaga kaasas ka heliline nüanss. Sa oleksid korraga nagu ühe suure riigi president, kes peab neid erinevaid üksusi loovalt haldama, et saada mingit sulle kasulikku asja. Ja on üks asi, mida kõik arvutikasutajad ning interneti surfajad vihkavad – viirused! Need pahade inimeste poolt loodud programmi jupid, mis on mõeldud sinu arvutis soovimatuid muudatusi tegema, et sinult midagi kätte saada, mida sa võibolla vabatahtlikult ei tahagi anda, või sulle lihtsalt murdmisrõõmust kahju teha, nagu hundid mõnikord puhta murdmisrõõmust lambaid rapivad. Tavaliselt siis, kui on üleküllus toidulaual. - Palju kaitseta ja kergesti kätte saadavat saaki. Ja seepärast on meil välja mõeldud viirusetõrje programmid, et sina ei peaks viirust nägema – isegi kui sa kogemata kombel tema peale satud. 
 

Ja siin on ka peidus meie nägemise kurjajuur - „meenutamine”. Kõik see, mida me näeme, jääb meile kuidagi „meelde”. See on meie aju kõvakettal ja me võime sealt seda kätte saada. Mulle väga meeldib filmi 8mm ühe peategelase tsitaat, kes oli noor pornopoe müüja:

„You cant hope that the devil is going to change himself, but it shure as hell can happen that the devil changes you. - Some things are so nasty that the'll just stick in your mind and stay there. One man sees it and pukes, the other falls in love!”

See noor pornopoe müüja, kes püüab filmi põhi-peategelasele selgeks teha, et ei ole mõtet „swoop” filme taga otsida, sest nende leidmine võib ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi põhjustada. - Sa võid ju mingit asja näha, kuid mitte loota seda unustada, kui see on halb asi. Ja seetõttu tulebki hoiduda soovimatute „viiruste” nägemisest, mis tihti on piltide ja kujutistena saadaval. Võib isegi öelda, et me oleme, mis me näeme; nagu me oleme, mis me sööme! Seetõttu on paljudes totalitaarsetes režiimides vaba mõtlemine ja teave keelatud, et inimesed ei puutuks kokku soovimatute piltide ja kujutistega, mis võiks nende jäämist status quosse häirida. Samuti peaksid vabad inimesed rangelt reglementeerima, mida nad tahavad näha ja mida mitte. Ei maksa ju olla nii kõva mees, kes usub end isegi kuradi ees mitte eksivat või kavala kelmi ees – parem on selliseid allikaid vältida, kui hiljem kibedaid pisaraid valada, et oled siiski orki tõmmatud... Hallelujah!

No väga tore, walgekaaren! Aga mis saab edasi? Mida ma nüüd teen, et ma ei tohi midagi oma meeles kujutada, et mitte valede mõtete peale sattuda?

See viib meid teise Jeesuse tsitaadi juurde:

„Siis ta ütles oma jüngritele: "Seepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda!” Lk 12:22

Muretsemine on samuti vaatamise üks eriliike, kus sa elad läbi mingeid visuaalseid aistinguid oma hirmudest ja lootustest, mida sa soovid kas siis saavutada või välistada. Ja mida kõike võivad inimesed endale muretseda – vähi võib enesele muretseda; samuti hallid juuksed; suured võlad lõhki elatud eelarves, kui ei suuda leppida oma sotsiaalse staatusega. Ärge üldse muretsege selle pärast, kuidas mitte mõelda sellele, mida te ei vaata, sest sellega te just hoiategi seda asja oma meeles ja mõtlete selle peale – ja seetõttu te ka näete seda. Piltlikumalt öeldes, kui te tahate et kurat teie elust kaoks, ei ole mõtet vaadata, kui kole on kurat, vaid vaata pigemini Jeesuse peale ja õpi kui ilus on Jumal ning pilt kuradi koledusest kaob ise sinu meelest. Ära tegele asjadega, mida sulle ei meeldi teha, vaid tee asju, mida sulle meeldib teha. Miks peaksid sa endas lihvima oskust tunda ära kurjust, selmet lihvida endas oskust tunda ära head? Kas sa tõesti tahad olla Kuri inimene, et sa uurid kuidas täpselt üks või teine kuri inimene seda tegi – selmet uurida, kuidas Jeesus kõike seda Evangeeliumis tegi. J.R.R.Tolkien kirjutas oma raamatus „Silmarillion” et Saruman, kes oli samuti üks kõrgemaid vaimolendeid Iluvatari juures nagu Gandalf, uuris väga pikalt ja pinevalt Sauronit ja selle sõrmuse kunsti, mis pani ta lõpuks viimast tunnustama ja sõrmust enesele tahtma. Gandalf aga kasutas sama aega kääbikute uurimiseks, kes olid sama ambitsioonikad ning võimuahned nagu kiikhobu võib maailma vallutada. Ja see uurimine oli tõenäoliselt ka põhjuseks, miks Gandalf oli pigemini heasüdamlik ning salliv võlur, kuigi võis ka väga kohutav oma vihas olla. Samas kui Saruman oli kõrk ning edev võlur, kes lõpuks suri oma agendi käe läbi, kelle ta värbas Rohani kuninga kõrvu mürgitama. - Nähke erinevust! Sina ei pea mitte vaatama! Aamen!

Teie olete jumalad

Väga tihti kohtan ma inimesi, kes kiunuvad ja halavad: „Mis temal viga elada on? Ta on ju David Wilkerson! Otseloomulikult on Jumal temaga, kuid mina olen lihtne reausklik – mida mina võin Jumala riigis ära teha!” Või teisiti „Tema on Bill Gates – maailma rikkaim mees, otseloomulikult võib tema tegelda heategevusega; ja kui tark ta on olnud Microsofti luues ja Windowsi programmeerides, kuid minul pole sellele midagi vastu panna!” Jah-jah, suur nimi teeb seda ja mitte mees ise! Just sellepärast ongi maailm täis uskmatust, et kristlased istuvad jõude oma kodades ning uluvad taeva poole: „Et mina pole Eelija, siis ei või ma sind järgida, sest vaata, turu peal on lõvi; noor lõukoer istub mu väravas ja seepärast ei pääse ma välja, sest muidu võib ta mind äkitselt murda ja mina heidan hinge!” Kas see pole mitte sarnane Jeesuse tähendamissõnaga:

"Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: "Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!" Aga tema isand kostis ning ütles temale: "Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi. Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti. Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on. Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine." Mt 25:24-30

Milleks süüdistada ennast, kui saab süüdistada Jumalat? Ikka on kellegi teise silmas pind ja mitte minu silmas palk! Selline käitumine röövib meilt igasuguse vastutustunde ja asetab kõik aktiivse toimimise kuulaja peale – seda nimetatakse tänapäeval ka „omandatud abituseks” Sest alati on kusagil mingi superkangelane – kas siis Robin Hood või Ämblikmees, kes oma erivõimetega sinu vaimse ja füüsilise laiskus kondides'e ära parandab; kellele sa võid alati krüptoniiti näidata, kui ta julgeb sulle rääkida millestki oma vastutusest. Sest maailm on täis Elisabet Jõhvisid ja Polkovniku leskesid ning Viini postmarkide omanikke või Mäekula piimamehi – kes ei või ise oma eluga hakkama saada, ilma et nad valetaksid ja varastaksid ning muidu seaduse vastu eksiksid, kas juriidiliselt või siis moraalselt. Tulgu vaid Jeesus taevast alla ja toitku oma 5000 meest kahe kala ja viie leivaga ära ja kohe saab kuningaks. Eriti praeguste kreeka sündmuste valguses, kus elukutselised pankroti meistrid tahavad jälle euroopale trääsa näidata, kes nad on läbi ajaloo osanud oma riiki ja valitsust pikalt saata, kui see liiga palju pööbli kohustustest rääkima hakkab. Mida muud nõuab rahvas, kui leiba ja tsirkust ning Sokratese hukkamist, et ta julges teada oma teadmatust ning sellega midagi peale hakata, mitte sofistlikult selle üle irvitada ja ullikestelt raha teenida. Oleks Sokrates olnud Napoleon ja saatnud selle keisri hüvastijätu kõne rahvale, ma olen kindel, kreeklased oleksid talle andestanud, nagu andestasid prantslased oma „kangelasele”. Kuid Sokrates oli liiga õiglane, et kõnekunsti petlikku hõbedat kasutada ja oma kuulajaid sellega kavalalt ära osta – seetõttu ta surema pidigi! Sest tolleaegsed kohtupidamised ei olnud võrreldavad tänapäeva kohtutega, kus laim on keelatud, vaid pigemini rahvakoosoleku või Simmaniga kui hõikleval kärkleval ja vahele segaval pööblil oli kandev roll, ja mitte faktidel ning kohtuniku tööl. Massimeedia polnud ju veel leiutatud ja kuidagi pidi inimesi lõbustama. Miks mitte näidata neile kisklevaid ülikuid, kes üksteisele juriidiliselt molli annavad nagu Big-Brotheri saade.

Kuid nõnda ei olnud Jeesuse õpetus:

"Jeesus vastas neile: "Eks teie käsuõpetuses ole kirjutatud: mina olen öelnud: teie olete jumalad!? Kui ta nimetab jumalaiks neid, kelle kätte sai Jumala sõna - ja Kiri ei või jääda valeks - kuidas te siis ütlete sellele, keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: sina pilkad Jumalat! sellepärast et ma ütlesin: mina olen Jumala Poeg?" Jh 10:34-36

Jeesus Tsiteeris siin psalmiraamatut, et näidata variseride pimeda formalismi tagajärgi, mis ei suutnud enam reaalse eluga sammu pidada:

"Mina küll ütlesin: teie olete jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed! Siiski te surete kui inimesed ja langete kui kes tahes vürstidest!" Ps 82:6

Sest see oli ennekuulmatu, et keegi julgeb end nimetada Jumala Pojaks ja teha imetegusid – ei, sellline privileeg on reserveeritud ainult Jumalale. Kuigi sellised Jumala pühaduse viljelejad kunagi päriselt ei ütle, kuidas see Jumal end oma koguduses ilmutada võib. Tekib kiuslik tunne, nagu sarnaneks selline Jumalateenistus Hiina keisri omale, kes oli „Keelatud linnas” lõksus ja ei omanud väljaspool oleva maailma suhtes mingit reaalset võimu, kuni tulid kommunistid ja selle farsi lõpetasid.

Kui Jumalal pole meie eludes reaalset mõju, mida palja silmaga näha võib ja kui meie ei võta midagi kätte, siis ka ei sünni mitte midagi!

Aga vaadakem nüüd prohveteid, kuidas need suured mehed on Jumalat teeninud. Sest Jumal oli ju alati nendega, Hallelujah?

"Ja Jehoova ütles temale: "Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe. Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks. Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks. Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa. Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud!" 1Kn 19:15-18

Mis siin nüüd toimub? Suur Eelija on põgenenud Iisebeli eest kõrbe, et ta tolle prohvetid prohvetite jõukatsumise järel oli mõõgaga maha löönud ja näidanud kõigele rahvale, kui äge ikka on Jehoova! Ja Iisebel lubas temaga samuti teha, nagu sündis Baali prohvetitega, sest idamaades on rünnak kuninga või kuninganna poolt lähetatud ametniku või vaimuliku vastu, ühtlasi rünnak terve riigi vastu. See suur prohvet oli korraga rahvavaenlane number 1!! Ja tema elu polnud isegi kortlitäit tuvisitta väärt... Suur Eelija ootab surma ja Jehoova kõnetab teda, ning lähetab suurele uutmismissioonile – millest Eelija täidab vaid viimase punkti: võiab enda asemel prohvetiks Eliisa!

See suur Eelija, kes sai nii vägevaid imetegusid tegema, väsis ära, kui üks võõramaa printsess tema peale vihastus ja ka pärast seda ei suutnud armastusest oma maa ja rahva vastu tõsta Iisraelile uut kuningat, et jätta sellest ainult 7000 meest alles, kes pole Baali ette kummardanud! Karm! Ütelge mulle uuesti, millal on Jumal teilt midagi sellist nõudnud! Kas ikka tõesti on Jumal süüdi, et teie elud ei saa täiuslikult elatud? Et teie pole mõni suurkuju... Hallelujah!

"Ja Eliisa tuli Damaskusesse. Süüria kuningas Ben-Hadad oli siis haige. Kui temale teatati ja öeldi: "Jumalamees on tulnud siia," siis ütles kuningas Hasaelile: "Võta enesega ühes and, mine jumalamehele vastu ja küsi temalt Jehoova vastust, kas ma saan terveks sellest haigusest." Ja Hasael läks temale vastu ning võttis enesega ühes anni ja kõike head, mis Damaskuses oli olemas, nelikümmend kaamelikoormat; ja ta tuli ning astus tema ette ja ütles: "Sinu poeg Ben-Hadad, Süüria kuningas, läkitas mind sinu juurde küsima: kas ma saan terveks sellest haigusest?" Ja Eliisa vastas temale: "Mine ütle temale: sa võiksid küll terveks saada. Aga Jehoova on mulle ilmutanud, et ta siiski sureb!" Ja ta vaatas üksisilmi Hasaelile kuni piinlikkuseni; siis jumalamees hakkas nutma. Ja Hasael küsis: "Mispärast mu isand nutab?" Ja ta vastas: "Sellepärast et ma tean, millist kurja sa teed Iisraeli lastele: sa pistad põlema nende kindlustused, tapad mõõgaga nende noored mehed, paiskad nende lapsed vastu kaljut ja lõikad lõhki nende rasedad!" Aga Hasael küsis: "Mis on siis su sulane, see koer, et ta võiks teha nii suuri asju?" Ja Eliisa vastas: "Jehoova on mulle ilmutanud, et sina saad Süüria kuningaks!" Siis ta läks ära Eliisa juurest ja tuli oma isanda juurde, kes küsis temalt: "Mis Eliisa sulle ütles?" Ja ta vastas: "Tema ütles mulle, et sa võiksid küll terveks saada!" Aga teisel päeval võttis ta vaiba, kastis selle vette ja laotas ta näo peale, nõnda et ta suri. Ja Hasael sai tema asemel kuningaks." 2Kn 8:7-15

Mis siin nüüd toimub? Hasael tuleb oma kuninga käsul suure prohveti juurde oma isandale tervist paluma ja see ütleb talle hoopis: „Võiks küll terveks saada, kuid sina saad tema asemel kuningaks!” Siin tuleb aru saada jällegi idamaade mõttelaadist, kus kuningas ja isand on vasalli ning alama käele kättesaamatu ning mõeldamatu on, et mõni alam oma isanda vastu kätt tõstaks. Aga! Kui asjasse sekkub mõni kõrgem ülemus, siis on see võimalik. Ja kes on veel kõrgem ülemus kui Jumal isiklikult, kelle prohveti juurde sa ise läksid nõu küsima?

Jaapanlastel on üks ütlemine:

„hi – ri – ho – ken – ten” V.pronnikov; J.Ladanov „Jaapanlased” lk 33

Selle tähendus sama allika järgi on, et ebaõiglus (hi) alistub õiglusele (ri) mis omakorda alistub seadusele (ho) mis omakorda kuulab võimu (ken) kes kummardab üksnes Taeva ees (ten)

Aga pime formalism lõikab selle hierarhilise suhte katki, sest sinu individuaalne vaim ütleb: Mina tahan endale kuningat, nagu teistel rahvastel on kuningad, ainult mitte nõnda, nagu minu kultuur ja kombed ütlevad!” Jah rohi on alati haljam teispool tarandikku ja sellepärast eeslid kappavad päevad läbi ringi, et õhtul jälle väsinult oma koju tagasi jõuda, olemata samas midagi söönud. Eks see ole „Paigalpüsiv tormakus” Js 30:7 ?

"Ja prohvet Eliisa kutsus ühe prohvetijüngri ning ütles temale: "Pane vöö vööle, võta kätte see õlikruus ja mine Gileadi Raamotisse. Ja kui sa jõuad sinna, siis vaata, kus on Jehu, Nimsi poja Joosafati poeg; siis mine sisse, käsi teda üles tõusta oma vendade keskelt ja vii ta tagakambrisse. Võta siis õlikruus ja vala õli temale pähe ning ütle: nõnda ütleb Jehoova: mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks! Ava siis uks ja põgene viivitamata!" Ja noor mees, prohveti teener, läks Gileadi Raamotisse. Ja kui ta jõudis sinna, vaata, siis istusid seal väepealikud! Ja ta ütles: "Pealik, mul on sinule midagi rääkida!" Ja Jehu küsis: "Kellele meie kõigi hulgast?" Ja ta vastas: "Sinule, pealik!" Siis ta tõusis ja läks kotta; ja noor mees valas õli temale pähe ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: mina olen võidnud sind kuningaks Jehoova rahvale Iisraelile! Sa pead maha lööma oma isanda Ahabi soo, et ma saaksin tasuda Iisebelile oma sulaste, prohvetite vere ja kõigi Jehoova sulaste vere eest! Kogu Ahabi sugu peab hukkuma: ma hävitan Ahabil meesolendid, niihästi orjad kui vabad Iisraelis! Ma talitan Ahabi sooga nagu Nebati poja Jerobeami sooga ja Ahija poja Baesa sooga! Koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul ja teda ei maeta maha!" Siis ta avas ukse ja põgenes. Kui Jehu tuli välja oma isanda sulaste juurde, siis küsiti temalt: "Kas kõik on hästi? Mispärast tuli see hull sinu juurde?" Ja ta vastas neile: "Te ju tunnete meest ja tema kõnet!" Aga nad ütlesid: "Vale! Räägi ometi meile!" Ja ta ütles: "Ta rääkis mulle seda ja teist ning ütles: nõnda ütleb Jehoova: mina olen võidnud sind Iisraeli kuningaks!" Siis võtsid nad igamees kähku oma kuue ja panid need temale alla, trepiastmete peale, ja nad puhusid sarve ning ütlesid: "Jehu on saanud kuningaks!" 2Kn 9:1-13

Mis siin toimub? Eliisa saadab oma jüngri oma käsku edasi andma, mille ta on Jumalalt saanud, sest taipab väga hästi, et see on riigireetmine ja ka jünger taipab ning tõmbab pärast käsu täitmist uttu, et mitte endise kuninga kätte jääda, kellest oli sõna. Samuti näitab see noore Jehu ujedust, sest tema ei ole nagu eelpool mainitud Hasael, kes kohe pärast sõna võttis kätte ja tegi selle järgi. Ei, Jehu üritas minema lipsata nagu Saul, kes oli end sõjavarustuse hulka ära peitnud. - Kuid piisas sellest, kui ta ütles lause: „Sina oled kuningas, Jehu!” Et prohvetijünger oli niiviisi ütelnud. Sest prohveti jüngri hääl on samamoodi idamaades nagu Riigi Teataja lugemine Eestimaal. Selle sisu on kindel ja räägib sellest, mis riigis kehtib. Seda tuleb kindlasti tähele panna ja arvesse võtta. Kohe kiskusid sõjamehed, keda ei palgata joviaalsete kommete ning peenutsemise vaid selle järgi, kui kaledalt nad suudavad oma südant ning ligimese armastust endas ära tappa ja vaenlast mõõgaga tõurata. - Need kiskusid endilt ülekuued sõjarüüdelt ning panid Jehu peale ja alla, et kuningas ei saaks solvatud. Kas see polnud samuti ühe rooma sõduriga, kelles leidus rohkem usku, kui terves Iisraeli kirjatundjates ning muidu usklikkus rahvas, kes päeval ja öösel Jumalat taga ajasid ning Messiat ootasid? (Lk 7:1-10) Sellepärast et ta oskas käsku täita ja oli unustanud oma individuaalse vaimu milles öeldakse: „Mina olen!”; „Mina tahan!”; „Mina teen!”

Sellepärast ei või kristlane öelda viigipuule: „Kuiva ära!” või „istuta end Emajõkke!” või Anne kanalile „Saa magusaks veiniks!” Mitte sellepärast, et Jumalal poleks võimalik seda anda, vaid sellepärast, et meie endi südamed on abielurikkujad ja teevad Jumala sõnad kõveraks, et me ei taha saada oma vaenlaste poolt pooleks saagitud, nagu hukkus Jesaja – veel tänapäevalgi saevad liberaalteoloogid Jesajat kas siis kaheks või kolmeks, otsides Deutero- ja Trieto-Jesajasid, et neile ei mahu hinge, et üks prohvet elas ja tegutses kolme kuninga ajal, ning ükski ei julenud teda surmata! Samuti lõpetas Jeremija oma elu egiptuses, kui tema oma rahvas ta kividega surnuks viskas, et ta neile halba sõna oli pakkunud ja keelanud kuninga viha alt Egiptusesse põgeneda, kui asevalitseja oli riigipöörajate poolt maha löödud. Jr 42:1-22 siis tõrkus ka rahvas teda kuulamast ja süüdistas kirjutaja Baarukit, et too oli prohveti üles ässitanud rahvale halba nõu andma: Jr 43:2,3 Sest hirm võimaliku Paabeli vangipõlve ees oli suurem kui Jumalasõna, mida nad olid just kuulanud, sellepärast et: Jr 44:1-30 Iisrael põgenes Egiptusesse, kuna ohverdas võõrastele jumalatele, keda Jehoova ei lubanud kummardada! Siis ei kõlvanud tõesti kuulata Jumala sõna, mis käskis paigale jääda, kui oma südametunnistus kehvapoolne oli. Eks peitnud ju ka Aadam ja Eeva end Jumala eest ära, kui leidsid end keelatud viljast söönuna alasti olevat.

Süüdi pole mitte Jumal või keegi väljaspool, vaid „Mina Ise ja Ei Keegi Muu”!

Kui inimene oleks Jumala käes sama kohane kui malend laual, mida maletaja võib tõsta ja kahida kuidas tema süda vaid kutsub, küllap siis Jumal ka teeks inimesega vägevaid tegusid. Aga kuidas sa kasutad sellist malendit, kes pärineb hoopis J.K.Rowlingu raamatust „Harry Potter” kes iga Jumala liigutuse peale kisendab: „Kas sa ei näe seda lippu seal; seda vankrit seal; seda ratsut seal; seda oda seal; seda etturit! - Kui sa sellise käigu teed, siis kurat sööb mu ära! Tule taevas appi ja hoidku Jumal selle eest! Hallelujah!

Ei! Teie olete jumalad ja teie olete kõigekõrgema lapsed, sest Jeesus on Kristus ja Tema suri ristil ning tõusis kolmandal päeval surnuist ning läks ühtlasi taevasse, istuma Jehoova paremal käel! Tema teo pärast on meil meelevald pidada endid Jumala poegadeks ja tütardeks ja seetõttu me võime niimoodi ilutseda ja niimoodi tegutseda. Ja selleks on Evangeelium Jeesusest Kristusest meie kätte saanud, et me täis usku ja meelekindlust seda ka kuulutaksime. Kui Karjused ja Kalurid võisid õppimata nii teha ja liita Jumalariigiga tuhandeid, siis kui palju enam need, kes on selleks ülikoolis käinud ja tarku raamatuid uurinud ning konverentsidel ning koosolekutel ilutsenud. Kuid arale ei anna Jumal midagi! Aamen!

Nutulaul

Kes võiks sinul nime öelda,

arvata su meelevalda;

rohket hüvategu mõelda;

laidukoori kiiduks sõelda?

Arvutud on mure kaldad,

igatsuse jõed lõputud;

silmakirjas targad õpitud -

rahu südamesse lasta nad ei malda,

hing neil ilub hõbet, kulda;

karman; linas; siid ja rüü tepitud -

ununenud Sinu Sõna lepitus!

Kas võiks sinu riiki leida,

tões-õiguses ta kivid laduda;

arveraamatuis mitte kaduda;

ohverdamata müüris süüta neida?

Vaata, me oleme kadunud, mu Jumal,

kadunud kui tinavile soo mülgastes.

Tontlikud kujud kulli mängivate virvatulede kumal;

see, kes ligimesel kaasa tunneb – saab sõimatud: „Rumal!”

Kas Tallinn või Tartu või Tapa kolgastes,

Killingi-Nõmme ehk Kajakaranna:

vend vennale käe asemel virutab kanna;

koirohtu viinale järkab alp julgustus:

„Loeb vaid kuju ning poos ja silmade pilgutus!”

Nagu Iisrael otsimas Hingamispäeval Mannat

ja kirudes südames: „Miks Jumal, kurat, seda küll ei anna!?”

Mis on tõde, mu Jumal, mis on tõde?

Kristlased hüljanud Mäejutluse rajad;

au, väärikus põrmus – muudetud ajad;

kohtumõistjate silmis surnud see säde!

Sinu rüütlid ja paladinid, sinu kangelased -

kõik oled sa taevasse võtnud Eenoki kombel.

Nagu lahkus Eelija – jättes leinama Sarepta lesed;

kes väärilistena ei pääsenud, nagu kased,

mis tulekahi üles tõstab kergel tõmbel!

Nälg piiras neid; Meeleheide valvas väravas -

keegi keetis last; teine isa könti järamas!

Eks ole meiegi maailmaväärtuste pingel

eksinud kuningaks tõstma langenud ingel.

Rusikas õhku ja raev hinges käramas -

kui kirbe rõõm, et mõis põrgulõõmas säramas...

Aga sina elad, Jeesus, Sina ju tead:

kandsid me patud sa ristil ja tõusid üles,

nagu kanaema tahtsid varjata tibusid tiiva all süles -

Sina mõistad teha vahet, tunda halba ja head.

Nüüd on see tarkade silme eest peidus;

arusaajate juures pitseriga suletud -

kas meie seas sinu tulles usku ka leidub

või nagu isa ja poeg himustab sama neidu..?

Palged on ikka rõõsad ja juuksed silutud,

nagu poleks juhtunud midagi erilist.

Moeasjaks kulunud isegi su rist!

Nagu kaupmehe saak, mis avades kilutud;

palju leiba ja tsirkust, piisavalt kirutud -

häbi pole kellelgi, raha seks vähe vist:

üliinimlikus poosis vaja värvata metsalist!

Kas tõesti sai läbi see lugu – kaks tuhat aastas -

rauges Su ramm kirjutaja neimavas sules;

loobus Su meel rahvaste hulluse tules -

et nüüd enam ei sünni karjatada santlaagri saasta?

Eks ole sa laste suudelt valmistand endale Au;

kohtlaste südameist haaranud väärika vibu.

Rinnalt võõrutatu kannab su relvi, veel helab laul;

mõnestki vastalisest Saulist saab Paul.

Ka siis kui tuleb kannaga surmata tigu,

kes rästiku kombel mürgitab eksinud hingi;

kohtlaseid petab ja põrgule orjadeks kingib.

Otsides kingaga kaupa ja pagana silmades vigu:

palk käes, teine silmas ja leelotab kägu;

puhu on sakste kambris, siis jälle parsi peal hängib -

ons sõber või vaenlane; kahetist mängu ta mängib.

Ka naiste sekka on Taavet visanud oma võtmed.

Eks ole see Sinu otsustatud ja Pühas Vaimus

kinnitust leidnud, kui ei leitud venda ei kaimu,

kes piitsa võiks kanda ja talitseks hobuste rakmed.

Põrmu on langenud meeste käsivars, sarved ka murtud -

nagu hambutud tiigrid puuris rahvale vaht'miseks;

eks seepärast põlatud Konrad ja otsitaks Kertut...

Siiski, kui turakat mängides keelatud käia on ärtut.

Mis saab olla rahvaste tulevik Jumala tahtmiseks? -

Käigu nad omi radu – miks õuesid tallata;

kirikut asjata vaevata, vett maha kallata

Taaveti kombel, kui oleks neil saatus jäänd lahtiseks,

pühasid näidelda: eks saaki nad jahi seks,

et lõbupoistele seadust pistises halvata:

„Pistis justa semper storgere!” salvata.

Kuidas küll nõiuvad hästi – Taevas ja maa tule vaata!

Kas leidumas Egiptuses sellist või Tüüroses vahest

ehk peaksin otsima teispool Styxose lahest?

Ei Siidongi, Vilistimaa – ei isegi Saatan!

Aja vaiku täis meie juhtide kõrvad, sest nad vaatavad metsa;

kuulavad huntide ulgeid ja võõraste pappide sajatusi.

Ärata üles Tatar, las Kasakas annab neil vitsa:

võõrale süda on avar, kuid kodutul kitsas -

Nõnda ma hindan teid, kõrkide memmemusi -

Kolm kraadi koolist ja kaks last kadusid ära;

valitsus ei märganud, ajakirjanik ei tõstnud kära;

kui mehel kõik majaga tulekukk sasis:

„Riigilõiv siia!” vaid partorg tal kasis!

Kas oli see asotsiaal mustlane; röövitud mära;

et tema väravas nimetult seisab kui viimane pära?

Kuid neeger on ausse tõstetud: tulgu ta sisse

elama Potjomkini juures kui lapsed nälgivad linnas;

Kadaka ordenid, Paju kannused alati hinnas.

Hobusel antud on rohtu ja lehmale näidata tisse!

Kahekõne

1. Mis on Luulel asja surelike vallas;
inimlaste südameis ja saunikute rajal,
siis kui kaupmees varakambris kulda endal kallab,
kehvik imeb õlletoopi - rohkem pole vaja!

2. Siiski kuidas vaikiks süda; hing ei kohaks Taeva.
Luule najal jalutugi kõnnib, pime märkab
silmapiiril terendamas õnne valget laeva -
vahest suurem võitlustahe meilgi rinnus ärkab...

3. Milleks ehti' kibuvitsu ilusaimas kõnes?
Kõik on ikka mullast võetud nagu üürilised.
Edu ikka tutvustes - ilma teevad mõned,
teistele vaid leivaraasud; laua küürimised!

4. Ära sega mürki nõdral, mis ei ise nooli:
Luuletaja üksik tõiv on parandada haavu;
manitseda kuulekusel, saata lapsi kooli,
et ei vaenukinnas äiga; tema saabas saabu!

5. Luule ikka loodud lauluks Kuningate kotta,
Ilusate Inimeste kauni kombe taigus,
siis ei mõte häbene; voorus jäta hätta,
kui tast eraldatud need, kel osaks lein ja haigus!

6. Nõnda pole kuningaid ja rüütleid üldse vaja,
kelle sõrm on paksem puusast - kadugu nad tükis!
Luule paljaks riisuda võib albi võrgutaja;
et ei kärbes pääseks roema koort, mis piimapütis.

7. Milleks nõnda pärleid heita sigadele noosiks;
koertel värsse õpetada - tasu mitte lootes?
Kes see jõuab igavesti luuletaja poosis
kõrgeid kunste valmistada nagu leiba tootes!

8. Kas ehk Ise madal kaetus sinul hinges püsi;
Kadesilm sind kohutab ja Pahausk sind ruunab?
Milleks peab küll Luuletaja seda endalt küsi',
kas ehk teda tulevikus keegi üldse kuulab...

9. Tähtis on vaid Ilus Nimi; kaunis medal kaelas;
ordenid, mis pintsakul ja Tammepärjad haljad.
Muretseda kehva eest - need vaid kirstunaelad -
söövad sinu hinge tühjaks, peagi juustest paljaks!

10.Kadugu su nüritarkus pordikute hauda!
Luuletaja nähtamatu - tänamatu vahel.
Tema rõõm on adra eele ühist iket kanda;
Endal magusrooga keelda nagu orjaahel.

11. Vaata omet', oh sa komet, mida õppind olen:
Kirja ennast raamatuisse, hõika kantslist maha!
Ise pole ka sa enam lapsukesest noorem,
kas ehk vanurina kerjakepil seista tahad?

12. Vaata Ise, Tinavise, sulpsti merepõhja!
Küllap leidub kirjutaja selle sõna tarvis.
Luule laulab ennast õndsaks - ei ta otsi tühja
kindlustatud linnamüüre ega rüütli turvist!

13. Ära aja mind sa raevu, kui sul pakun hüve:
Luuletaja - see on kõrbe võigas silmapete.
Et saaks kanda kõrgeid oksi, kasvata vaid tüve;
vaenlased kõik tõurasta ja laibad viska vette...

14. Mine kuse oma kaevu, põlga oma põldu;
kuidas tüvi kasvatab end, kui tal puudu juured?
Sinu omad pole mullas, vaid on kullat' tõldu
valmistanud oma luudest, et saaks taamal Suureks!

15. Tule Jumal Taevast Appi, Mõistus Tule Koju!
Kui sa mullas kaua songid - põrgu hoopis leiad.
Miks sa oled walgekaaren, eksind linnupoju?
Tantsi parem taevastele, lenda pigem seia!

16. Tagane, oh tagane sa, põrguingel loobu!
Sina hoopis sõime ette kummardama loodud!
Varsti sinu sarv ka murdub, õnnepäike looju
viimsel päeval silmad suleb, nagu puusse poodu!

17. Kõik on nõnda suhteline, asi pole kindel;
mis on Tõde-vale eile, homme unustatud:
Vaata ette, vahest löövad tagakiusus sind veel;
kaikad juba õlarivis, ammud vinnastatud!

18. Ja kui toobki Luule siirus õnnetuse majja:
Kuidas külv'sin - nõnda lõikan! - Kes veel sina oled?
Minul oma Tõde teada, sind ei üldse maia:
Vaata ette, Pisuhänd, kui minu karja tuled...

19. Võta siiski silmamoone rahvasumma petteks;
vääna iidseid pärimusi akrobaadi kombel.
Siis ei keegi hülga sinu Luulet prügijättes;
surreski siis varutud on peenim hauakamber...

20. Luule pole kumis'vask, ta pole klouni pasun;
tema kohus hunti laita, kes mu varssa piidleb.
Kõrki tema alandab, vaeslapse kasuks tasub,
mis valeraha tema kaela turul õelalt riidleb!

21. Kui sa laidad isandaid - saad halva nime külge:
"Suured pätid - need on tõllas; väike hoopis võllas!"
Kata oma habe kinni, karda rahva sülge:
"Ära kuule; näe ja lausu!" - See on Tõde kullas!

22. Isand pole endale kui kurgipõllu-hirmut',
muidu kaarnad temale pesa teevad pähe...
Nõnda on ka Luulegi väetimale ilmut' -
rikas läheb tölbilt mööda, korda tal ei lähe.

23. Rikas kogub palju lokku, paneb vaateks välja -
saab siis näha vaenegi, mis muuseoni priius.
Luuletaja unustatud; rentslis kerjab; näljas -
Nõnda lõpeb tema elu, annab luule siirus.

24. Vana nali; läilad laulud; ammu kuuldud uudis:
Milleks Luuletajal Kasu, kui on Elusõnad
rohkem väärt kui urin koerakuudis - - ?
Olgugi nad kanda rasked, hammustada kõvad...

25. Kiida üles rahvahulkki, kõrvahimud kõrvid;
mis sel elul väärtust öelda, kui nii tühjalt kannad,
nagu kotis virtsalehka - teistel tiibu kärbid?
Parim maitse ühes meeles süüa prantslas-konna!

26. Ei ma vermi valeraha, ei ma riku Seeklit!
Kaks kümmend geera küllalt on - ei rohkem ega vähem.
Eesti pole Liibanon - ei kasva ühtki Seedrit
siin kuusemetsas vägevaks - ja ilm ka kõrvest jahem!

27. Paistad küll kui mõistlik poisik', sobiv jooksma karja.
Maailmas on asjad teised, kui on pildiraamis -
ei seal sünni paastuda ja õrritada kurja.
Kalugi nüüd laevad püüdmas ajujahi traalis...

28. Luule pole massidele ega saagikale;
kelle karikas on täidet' - ei see küsi juurde
ega lähe aasta ajad ühes maasikale -
see, kes palju muretseb, toob turult ohtralt kurde!

29. Ajaratas pöörleb ringi - pööbel ikka rumal;
isandadki kohtlased, kuid kasuta see ära!
Mis seal vahet otsida: Kas Humal või on Jumal
südamesse uuren'dud - sest ära tõsta kära!

30. Ei, see pole minu Luule, mida nõnda hõiskad:
Kaval-Antsu kombel vanapagan teha orjaks.
Nõnda ise tapatandril oda otsa paiskud;
kes küll sinu trambit laipa sealt nii üles korjaks?

31. Õudne lõpp on etem veel kui Luule Lõput' Loode! -
Sellest sünniks ilus pala teatrilaude peale
või ehk nimetada koole, asutada poode!
Kui ei suuda olla Suureks - anna hooraks heale.

32. Ei ma võta Heaga hoorda ega rüüga kurja -
küllalt juba veskikive risti teedel kantud!
Sellest piisab täiesti, mis ajab kalgi nurja,
kõik valit' sõnad, ahtakesed, mis Jumal piiblis andnud!

33. Nüüd sa ajasid mind marru - kas tead, kes Mina Olen?
Keegi ei või kuulsaks saada, kes pole austand kuju:
Nüüd vali Ise endale - Kas Basilisk või Golem
või hoopis Minotaur; Kimäär - kuis aga sinul tuju!

34. Haigutan vaid selle peale - Sina pole Jahve
ega Püha Vaim ehk Jeesus - hoopis madal vagel!
Targuta ja kavalda, sa malelaua kahvel,
isegi kui ehid oma koja nagu mäger--

35. Sinu nõu ei lähe täide, vilets heinakubu;
arvad ehk, et annab rahu soode mülgas aste?
Kui ei vaata jala ette, upub sinu pugu;
pitsitavad käokingad; salvab mürgi astel!

36. Ei ma karda Tondijutte - ainult Jeesuslast ma;
hüva nõu kõik Tema juures - seal on minu tasu!
Kuidas luuletada Temal suureks põlluvaod ka;
kuidas tuua meeleheitjal taevariigist kasu...

37. Mina näitan sulle uhket rüüd - see ehtne Batist!
Iga kell lööb kotiriide kassisammul üle. -
Seda pole näinud ükski neimahullus baptist,
kui ilusalt võib kõlada ka vale, kui on Ülev...

38. Kõtt sa mine! Kõtt sa mine! - Kes sind laskis tuppa?
Kassisammul plaga metsa, võta valed kaasa!
Küllalt on mul pidurüüsid vilisti seljast juba
tasuks mõistukõnelejal - pole sinu kaasa!

39. Vahest siiski mõtled ümber, ehid endal torni.
Paabelis on ruumi küllalt - ei siis haju ära
sinu luule võidusära argipäeva morni. -
Vahest leidub sullegi siis neli kümmend mära...

40. Luule loitel seletab mu silm ja jalg ka astub;
Sõna toitel suudan palju - vee peal kõnnin puhu.
Kui kindel üksi Jumalas, kes tuleb mulle vastu,
saab maitsta rõõmu sulane ja mitte pime juhus.

Homeage to McKinney Cop

Js 1:17-20 "Õppige tegema head, nõudke õigust, laitke rõhujat, tehke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaise kohtuasju! Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jahwe! Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks! Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat! Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk! Jah, Jahwe suu on kõnelnud!"
Js 32:4 "Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima!"

(Isa 1:17-20; 32:4 in english)

Heaven and earth, bear witnes to thee
hath seen conduct in the West or East?
Hath noticed malice or doubtfull glee;
words of hatred or sinfull fees? -
"No sir! No tyrants no beast! -
Just a mob of crows gathered on a feast!"

What festivity it is to owe that rite,
to rally crowds and sharpen pitchforks?
"It is a Man - a faithfull knight,
who separated wrong from right!
Alas his deeds - like a dog barks;
the silent watchmen allways lurk..."

Whats the sentence; wheres the crime;
why is the knight been hanged by the neck?"
"Because the lie was black not white;
the mob got angry and slew his kite!"
You must be kidding - What the heck?!
"No sir, no joke - just a yoke and a wreck!"

Hows the verdict past so brisk
there are the witnesses of old?
"For its not me, so theres no risk -
to raise the arms and wave the fist:
to smite the smothered, pass some Gold
to show how I am True and Bold!"

"The witness silenced long but since
when theaters started staking blood
when gore was happy to be mince
and customers here shall be Kings.
Thus Robin sadly in the Hood!" -
Oh grim your tidings; foul your mood!

What was the place of hatefull sin?
"It was a pool - a traitors lot
where slanderers took evil grin
For '20 shall pass' and '100 wins'!
Thats why the knight will have to plot
how life is better in the rot..."

Alas, how come, I question thee
what did he do, will someone say?
"Sir he did thus - the change we need,
he kept a ranter good at bay
for dishing orders abruptly - Nay!"

"A havoc happened; storm fell down;
fruit was beared by the evil tree.
Thus mistakes are offered, gathered frowns
to entertain the hollow clowns!
'For here I come' and 'Here I breathe'
Thats why it happened a faithulls death!"

Who was the judge who sentenced thus?
"Sir, but a preast to call in names;
to usher motions of disgust,
to wrinkle God to iron rust! -
He spat out words he could not tame,
the news is old; so newt so same..."

"Lo' faithfull knight - that preast there sayd -
You shall not use your sword so bright;
unless the day shall end in May
and when the frog a riddle says -
If terms not met, usurped your might
you shall not stand, you shall not fight!"

How can this be a Christian voice?
"Sir, its the crowd, the holy wretch
what hath decided readers choice
to make lament, to roar some noise.
To frame a carpets quilted match:
Thus is the edge, that is the catch!"

So crows and ravens, black alike
have gathered round and ate asunder
to wrestle justice with joyous smite,
like lumberjacks and darkest smythes,
Oh God why dont the Heavens thunder
to give the mocking heathens blunder!

Luuletan, järelikult Elan!

1. Luuletan, järelikult elan -
sellest, kui ilus on päike.
Ta paitus oli nii kena,
päev omandas teise läike.

2. Luuletan, järelikult elan -
puudest ja metsade salust;
kastesest vihurihelast;
kaskede vaigusest valust...

3. Luuletan, järelikult elan -
kui juurdun ma tammena mulda,
et tasuda Kalevi võlad:
kõik virtsa ka põllul ma kuldan!

4. Luuletan, järelikult elan -
päiksele prille ei saada;
muidu veel pimedalt tema
kuupaistegi põrgusse saadab...

5.Luuletan, järelikult elan -
Hing liiga suur on, et tahta
mujale minemist; needa
rahva kohtluse vahtu.

6. Luuletan, järelikult elan -
töllide juhtide kiuste;
hullunud pööblit ka sõelan
sõkaldest teradeks just veel!

7. Luuletan, järelikult elan -
kui Targad purjuvad kõrtsis:
"Et Eesti - ei temas ma Ela!"
Miks neid keegi ei küüdita Märtsis?

8. Luuletan, järelikult elan -
matiks mu hing olgu sulle;
poriste saabaste sõrad,
need kuulugu ainiti talle...

9. Luuletan, järelikult elan -
veel kõrgele üleneb meelsus:
Tuld maapeale viskab Elaan,
et vooruseks järgata teesklus.

10. Luuletan, järelikult elan -
põle, oh vaimuke, Põle!
Ära veel tuhana heida
meelt, vaid Ülemees ole!

11. Luuletan, järelikult elan -
kui haldjana tantsides manu
Murueit-tütarde peras,
virgutan peatumaid kanu...

12. Luuletan, järelikult elan -
sellest pole veel küllalt:
"Keel rahva koirohtu neela;
nõgestest kasvata Ülast!"

13. Luuletan, järelikult elan -
selleks on luulet küll vaja.
"Taevas nüüd avane!" Sela
"Vasta nüüd vaaride kajas!"

14. Luuletan, järelikult elan -
kõikide irvete vastu,
kes ammu ei unista enam
ja pooltoopi kumedalt ostab...

15. Luuletan, järelikult elan -
küllap siis jõudmas on aega,
kui Kalev ei löö põrgus kella
vaid pirgusid karjatab saega...

16. Luuletan, järelikult elan -
sünnitan südames värsse;
kullatud, hõbetud kera
lõngana juhtima varsse.

17. Luuletan, järelikult elan -
vihmana langedes maha
suren ehk - seda ei pelga;
tuhande südameis kohan!

18. Luuletan, järelikult elan -
Arbudes tähtede poole!
Tühjuse eestki veel tänan:
Vaim laiub Jumalas nooreks!

19. Luuletan, järelikult elan -
kuidas veel saaksime tunda
et kuratki võidetud ära
ja kaela peal kannab me kanda...

20. Luuletan, järelikult elan -
"Kõik on ju põrm!" - "Mis sellest?"
Liivast teen teemandeid keena;
pügatud lambaile villast!

21. Luuletan, järelikult elan -
mis küll on rebastel asja
viinamäe juurtele tera
hambuda nürimeel kosja?

22. Luuletan järelikult elan -
Rooste söövitan pajas,
malmi Plaatinaks keelan
Ultima Thule'ses kojas!

Moneychild

Raise your money, or raise your child;
stacks went open, the crowds gone wild -
dont you dare your eyes to turn blind
thats not mercy, thats not kind:
Raise no money - Raise your child;
theres plenty tomorrows to get a dime;
you wont see your son after nine,
if you hand is talking only bye-bye!

Raise your money, or raise your child
why is you daughter sipping mulled wine?
Because your out cold, your soul long gone sold
nobody to you ever told?
Well guess what "Same old!"
Raise no money, but raise your child -
if you dont give a beating
the world beets fine;
If you dont give a shit;
your daughter some dicks may flick
If you dont give a damn
you son may devil a SAM
Why dont you give a damn!
Why cant you give a damn?
your son is deviling a SAM!!
Are you at all a MAN?!

Raise your money or raise your child;
how to put this, I cant be mild;
I grow so weary, so dull and tired -
the guns run empty; sheriff gone fired.
Raise no money - raise your child,
is the dollar gonna stand on your side
if you under your grave shall hide
and all your siblings farewelled theyr minds?

Raise your money or raise your child;
maybe soon God opens a file
to present your case in the courts of High:
"Why raise money and not your child?"
Raise no money - raise your child,
work your shifts and quest your shine
be at home then and be so kind
I will promise, you'll be just fine:

Why do you need a money tree
are all his goods made for free?
When this sucker is at your lawn
your will slave from dusk till dawn.
Are you a knight or  a pawn?
What are you, Sheep the Shaun!
Why are you working till dawn?!

Raise your money or raise your child
dost ho wishes to abandon one plight -
there is no power in money that might
give back your children who lost the fight!
Raise no money - raise your child;
the Hell is open, its gourge is wide
your sons and daughters with angels shall ride
to Life in Hell - dont you ever mind!