Nutulaul

Kes võiks sinul nime öelda,

arvata su meelevalda;

rohket hüvategu mõelda;

laidukoori kiiduks sõelda?

Arvutud on mure kaldad,

igatsuse jõed lõputud;

silmakirjas targad õpitud -

rahu südamesse lasta nad ei malda,

hing neil ilub hõbet, kulda;

karman; linas; siid ja rüü tepitud -

ununenud Sinu Sõna lepitus!

Kas võiks sinu riiki leida,

tões-õiguses ta kivid laduda;

arveraamatuis mitte kaduda;

ohverdamata müüris süüta neida?

Vaata, me oleme kadunud, mu Jumal,

kadunud kui tinavile soo mülgastes.

Tontlikud kujud kulli mängivate virvatulede kumal;

see, kes ligimesel kaasa tunneb – saab sõimatud: „Rumal!”

Kas Tallinn või Tartu või Tapa kolgastes,

Killingi-Nõmme ehk Kajakaranna:

vend vennale käe asemel virutab kanna;

koirohtu viinale järkab alp julgustus:

„Loeb vaid kuju ning poos ja silmade pilgutus!”

Nagu Iisrael otsimas Hingamispäeval Mannat

ja kirudes südames: „Miks Jumal, kurat, seda küll ei anna!?”

Mis on tõde, mu Jumal, mis on tõde?

Kristlased hüljanud Mäejutluse rajad;

au, väärikus põrmus – muudetud ajad;

kohtumõistjate silmis surnud see säde!

Sinu rüütlid ja paladinid, sinu kangelased -

kõik oled sa taevasse võtnud Eenoki kombel.

Nagu lahkus Eelija – jättes leinama Sarepta lesed;

kes väärilistena ei pääsenud, nagu kased,

mis tulekahi üles tõstab kergel tõmbel!

Nälg piiras neid; Meeleheide valvas väravas -

keegi keetis last; teine isa könti järamas!

Eks ole meiegi maailmaväärtuste pingel

eksinud kuningaks tõstma langenud ingel.

Rusikas õhku ja raev hinges käramas -

kui kirbe rõõm, et mõis põrgulõõmas säramas...

Aga sina elad, Jeesus, Sina ju tead:

kandsid me patud sa ristil ja tõusid üles,

nagu kanaema tahtsid varjata tibusid tiiva all süles -

Sina mõistad teha vahet, tunda halba ja head.

Nüüd on see tarkade silme eest peidus;

arusaajate juures pitseriga suletud -

kas meie seas sinu tulles usku ka leidub

või nagu isa ja poeg himustab sama neidu..?

Palged on ikka rõõsad ja juuksed silutud,

nagu poleks juhtunud midagi erilist.

Moeasjaks kulunud isegi su rist!

Nagu kaupmehe saak, mis avades kilutud;

palju leiba ja tsirkust, piisavalt kirutud -

häbi pole kellelgi, raha seks vähe vist:

üliinimlikus poosis vaja värvata metsalist!

Kas tõesti sai läbi see lugu – kaks tuhat aastas -

rauges Su ramm kirjutaja neimavas sules;

loobus Su meel rahvaste hulluse tules -

et nüüd enam ei sünni karjatada santlaagri saasta?

Eks ole sa laste suudelt valmistand endale Au;

kohtlaste südameist haaranud väärika vibu.

Rinnalt võõrutatu kannab su relvi, veel helab laul;

mõnestki vastalisest Saulist saab Paul.

Ka siis kui tuleb kannaga surmata tigu,

kes rästiku kombel mürgitab eksinud hingi;

kohtlaseid petab ja põrgule orjadeks kingib.

Otsides kingaga kaupa ja pagana silmades vigu:

palk käes, teine silmas ja leelotab kägu;

puhu on sakste kambris, siis jälle parsi peal hängib -

ons sõber või vaenlane; kahetist mängu ta mängib.

Ka naiste sekka on Taavet visanud oma võtmed.

Eks ole see Sinu otsustatud ja Pühas Vaimus

kinnitust leidnud, kui ei leitud venda ei kaimu,

kes piitsa võiks kanda ja talitseks hobuste rakmed.

Põrmu on langenud meeste käsivars, sarved ka murtud -

nagu hambutud tiigrid puuris rahvale vaht'miseks;

eks seepärast põlatud Konrad ja otsitaks Kertut...

Siiski, kui turakat mängides keelatud käia on ärtut.

Mis saab olla rahvaste tulevik Jumala tahtmiseks? -

Käigu nad omi radu – miks õuesid tallata;

kirikut asjata vaevata, vett maha kallata

Taaveti kombel, kui oleks neil saatus jäänd lahtiseks,

pühasid näidelda: eks saaki nad jahi seks,

et lõbupoistele seadust pistises halvata:

„Pistis justa semper storgere!” salvata.

Kuidas küll nõiuvad hästi – Taevas ja maa tule vaata!

Kas leidumas Egiptuses sellist või Tüüroses vahest

ehk peaksin otsima teispool Styxose lahest?

Ei Siidongi, Vilistimaa – ei isegi Saatan!

Aja vaiku täis meie juhtide kõrvad, sest nad vaatavad metsa;

kuulavad huntide ulgeid ja võõraste pappide sajatusi.

Ärata üles Tatar, las Kasakas annab neil vitsa:

võõrale süda on avar, kuid kodutul kitsas -

Nõnda ma hindan teid, kõrkide memmemusi -

Kolm kraadi koolist ja kaks last kadusid ära;

valitsus ei märganud, ajakirjanik ei tõstnud kära;

kui mehel kõik majaga tulekukk sasis:

„Riigilõiv siia!” vaid partorg tal kasis!

Kas oli see asotsiaal mustlane; röövitud mära;

et tema väravas nimetult seisab kui viimane pära?

Kuid neeger on ausse tõstetud: tulgu ta sisse

elama Potjomkini juures kui lapsed nälgivad linnas;

Kadaka ordenid, Paju kannused alati hinnas.

Hobusel antud on rohtu ja lehmale näidata tisse!

Kahekõne

1. Mis on Luulel asja surelike vallas;
inimlaste südameis ja saunikute rajal,
siis kui kaupmees varakambris kulda endal kallab,
kehvik imeb õlletoopi - rohkem pole vaja!

2. Siiski kuidas vaikiks süda; hing ei kohaks Taeva.
Luule najal jalutugi kõnnib, pime märkab
silmapiiril terendamas õnne valget laeva -
vahest suurem võitlustahe meilgi rinnus ärkab...

3. Milleks ehti' kibuvitsu ilusaimas kõnes?
Kõik on ikka mullast võetud nagu üürilised.
Edu ikka tutvustes - ilma teevad mõned,
teistele vaid leivaraasud; laua küürimised!

4. Ära sega mürki nõdral, mis ei ise nooli:
Luuletaja üksik tõiv on parandada haavu;
manitseda kuulekusel, saata lapsi kooli,
et ei vaenukinnas äiga; tema saabas saabu!

5. Luule ikka loodud lauluks Kuningate kotta,
Ilusate Inimeste kauni kombe taigus,
siis ei mõte häbene; voorus jäta hätta,
kui tast eraldatud need, kel osaks lein ja haigus!

6. Nõnda pole kuningaid ja rüütleid üldse vaja,
kelle sõrm on paksem puusast - kadugu nad tükis!
Luule paljaks riisuda võib albi võrgutaja;
et ei kärbes pääseks roema koort, mis piimapütis.

7. Milleks nõnda pärleid heita sigadele noosiks;
koertel värsse õpetada - tasu mitte lootes?
Kes see jõuab igavesti luuletaja poosis
kõrgeid kunste valmistada nagu leiba tootes!

8. Kas ehk Ise madal kaetus sinul hinges püsi;
Kadesilm sind kohutab ja Pahausk sind ruunab?
Milleks peab küll Luuletaja seda endalt küsi',
kas ehk teda tulevikus keegi üldse kuulab...

9. Tähtis on vaid Ilus Nimi; kaunis medal kaelas;
ordenid, mis pintsakul ja Tammepärjad haljad.
Muretseda kehva eest - need vaid kirstunaelad -
söövad sinu hinge tühjaks, peagi juustest paljaks!

10.Kadugu su nüritarkus pordikute hauda!
Luuletaja nähtamatu - tänamatu vahel.
Tema rõõm on adra eele ühist iket kanda;
Endal magusrooga keelda nagu orjaahel.

11. Vaata omet', oh sa komet, mida õppind olen:
Kirja ennast raamatuisse, hõika kantslist maha!
Ise pole ka sa enam lapsukesest noorem,
kas ehk vanurina kerjakepil seista tahad?

12. Vaata Ise, Tinavise, sulpsti merepõhja!
Küllap leidub kirjutaja selle sõna tarvis.
Luule laulab ennast õndsaks - ei ta otsi tühja
kindlustatud linnamüüre ega rüütli turvist!

13. Ära aja mind sa raevu, kui sul pakun hüve:
Luuletaja - see on kõrbe võigas silmapete.
Et saaks kanda kõrgeid oksi, kasvata vaid tüve;
vaenlased kõik tõurasta ja laibad viska vette...

14. Mine kuse oma kaevu, põlga oma põldu;
kuidas tüvi kasvatab end, kui tal puudu juured?
Sinu omad pole mullas, vaid on kullat' tõldu
valmistanud oma luudest, et saaks taamal Suureks!

15. Tule Jumal Taevast Appi, Mõistus Tule Koju!
Kui sa mullas kaua songid - põrgu hoopis leiad.
Miks sa oled walgekaaren, eksind linnupoju?
Tantsi parem taevastele, lenda pigem seia!

16. Tagane, oh tagane sa, põrguingel loobu!
Sina hoopis sõime ette kummardama loodud!
Varsti sinu sarv ka murdub, õnnepäike looju
viimsel päeval silmad suleb, nagu puusse poodu!

17. Kõik on nõnda suhteline, asi pole kindel;
mis on Tõde-vale eile, homme unustatud:
Vaata ette, vahest löövad tagakiusus sind veel;
kaikad juba õlarivis, ammud vinnastatud!

18. Ja kui toobki Luule siirus õnnetuse majja:
Kuidas külv'sin - nõnda lõikan! - Kes veel sina oled?
Minul oma Tõde teada, sind ei üldse maia:
Vaata ette, Pisuhänd, kui minu karja tuled...

19. Võta siiski silmamoone rahvasumma petteks;
vääna iidseid pärimusi akrobaadi kombel.
Siis ei keegi hülga sinu Luulet prügijättes;
surreski siis varutud on peenim hauakamber...

20. Luule pole kumis'vask, ta pole klouni pasun;
tema kohus hunti laita, kes mu varssa piidleb.
Kõrki tema alandab, vaeslapse kasuks tasub,
mis valeraha tema kaela turul õelalt riidleb!

21. Kui sa laidad isandaid - saad halva nime külge:
"Suured pätid - need on tõllas; väike hoopis võllas!"
Kata oma habe kinni, karda rahva sülge:
"Ära kuule; näe ja lausu!" - See on Tõde kullas!

22. Isand pole endale kui kurgipõllu-hirmut',
muidu kaarnad temale pesa teevad pähe...
Nõnda on ka Luulegi väetimale ilmut' -
rikas läheb tölbilt mööda, korda tal ei lähe.

23. Rikas kogub palju lokku, paneb vaateks välja -
saab siis näha vaenegi, mis muuseoni priius.
Luuletaja unustatud; rentslis kerjab; näljas -
Nõnda lõpeb tema elu, annab luule siirus.

24. Vana nali; läilad laulud; ammu kuuldud uudis:
Milleks Luuletajal Kasu, kui on Elusõnad
rohkem väärt kui urin koerakuudis - - ?
Olgugi nad kanda rasked, hammustada kõvad...

25. Kiida üles rahvahulkki, kõrvahimud kõrvid;
mis sel elul väärtust öelda, kui nii tühjalt kannad,
nagu kotis virtsalehka - teistel tiibu kärbid?
Parim maitse ühes meeles süüa prantslas-konna!

26. Ei ma vermi valeraha, ei ma riku Seeklit!
Kaks kümmend geera küllalt on - ei rohkem ega vähem.
Eesti pole Liibanon - ei kasva ühtki Seedrit
siin kuusemetsas vägevaks - ja ilm ka kõrvest jahem!

27. Paistad küll kui mõistlik poisik', sobiv jooksma karja.
Maailmas on asjad teised, kui on pildiraamis -
ei seal sünni paastuda ja õrritada kurja.
Kalugi nüüd laevad püüdmas ajujahi traalis...

28. Luule pole massidele ega saagikale;
kelle karikas on täidet' - ei see küsi juurde
ega lähe aasta ajad ühes maasikale -
see, kes palju muretseb, toob turult ohtralt kurde!

29. Ajaratas pöörleb ringi - pööbel ikka rumal;
isandadki kohtlased, kuid kasuta see ära!
Mis seal vahet otsida: Kas Humal või on Jumal
südamesse uuren'dud - sest ära tõsta kära!

30. Ei, see pole minu Luule, mida nõnda hõiskad:
Kaval-Antsu kombel vanapagan teha orjaks.
Nõnda ise tapatandril oda otsa paiskud;
kes küll sinu trambit laipa sealt nii üles korjaks?

31. Õudne lõpp on etem veel kui Luule Lõput' Loode! -
Sellest sünniks ilus pala teatrilaude peale
või ehk nimetada koole, asutada poode!
Kui ei suuda olla Suureks - anna hooraks heale.

32. Ei ma võta Heaga hoorda ega rüüga kurja -
küllalt juba veskikive risti teedel kantud!
Sellest piisab täiesti, mis ajab kalgi nurja,
kõik valit' sõnad, ahtakesed, mis Jumal piiblis andnud!

33. Nüüd sa ajasid mind marru - kas tead, kes Mina Olen?
Keegi ei või kuulsaks saada, kes pole austand kuju:
Nüüd vali Ise endale - Kas Basilisk või Golem
või hoopis Minotaur; Kimäär - kuis aga sinul tuju!

34. Haigutan vaid selle peale - Sina pole Jahve
ega Püha Vaim ehk Jeesus - hoopis madal vagel!
Targuta ja kavalda, sa malelaua kahvel,
isegi kui ehid oma koja nagu mäger--

35. Sinu nõu ei lähe täide, vilets heinakubu;
arvad ehk, et annab rahu soode mülgas aste?
Kui ei vaata jala ette, upub sinu pugu;
pitsitavad käokingad; salvab mürgi astel!

36. Ei ma karda Tondijutte - ainult Jeesuslast ma;
hüva nõu kõik Tema juures - seal on minu tasu!
Kuidas luuletada Temal suureks põlluvaod ka;
kuidas tuua meeleheitjal taevariigist kasu...

37. Mina näitan sulle uhket rüüd - see ehtne Batist!
Iga kell lööb kotiriide kassisammul üle. -
Seda pole näinud ükski neimahullus baptist,
kui ilusalt võib kõlada ka vale, kui on Ülev...

38. Kõtt sa mine! Kõtt sa mine! - Kes sind laskis tuppa?
Kassisammul plaga metsa, võta valed kaasa!
Küllalt on mul pidurüüsid vilisti seljast juba
tasuks mõistukõnelejal - pole sinu kaasa!

39. Vahest siiski mõtled ümber, ehid endal torni.
Paabelis on ruumi küllalt - ei siis haju ära
sinu luule võidusära argipäeva morni. -
Vahest leidub sullegi siis neli kümmend mära...

40. Luule loitel seletab mu silm ja jalg ka astub;
Sõna toitel suudan palju - vee peal kõnnin puhu.
Kui kindel üksi Jumalas, kes tuleb mulle vastu,
saab maitsta rõõmu sulane ja mitte pime juhus.

Homeage to McKinney Cop

Js 1:17-20 "Õppige tegema head, nõudke õigust, laitke rõhujat, tehke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaise kohtuasju! Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jahwe! Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks! Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat! Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk! Jah, Jahwe suu on kõnelnud!"
Js 32:4 "Läbematute süda õpib tundma tõde ja kogelejate keel ruttab selgesti rääkima!"

(Isa 1:17-20; 32:4 in english)

Heaven and earth, bear witnes to thee
hath seen conduct in the West or East?
Hath noticed malice or doubtfull glee;
words of hatred or sinfull fees? -
"No sir! No tyrants no beast! -
Just a mob of crows gathered on a feast!"

What festivity it is to owe that rite,
to rally crowds and sharpen pitchforks?
"It is a Man - a faithfull knight,
who separated wrong from right!
Alas his deeds - like a dog barks;
the silent watchmen allways lurk..."

Whats the sentence; wheres the crime;
why is the knight been hanged by the neck?"
"Because the lie was black not white;
the mob got angry and slew his kite!"
You must be kidding - What the heck?!
"No sir, no joke - just a yoke and a wreck!"

Hows the verdict past so brisk
there are the witnesses of old?
"For its not me, so theres no risk -
to raise the arms and wave the fist:
to smite the smothered, pass some Gold
to show how I am True and Bold!"

"The witness silenced long but since
when theaters started staking blood
when gore was happy to be mince
and customers here shall be Kings.
Thus Robin sadly in the Hood!" -
Oh grim your tidings; foul your mood!

What was the place of hatefull sin?
"It was a pool - a traitors lot
where slanderers took evil grin
For '20 shall pass' and '100 wins'!
Thats why the knight will have to plot
how life is better in the rot..."

Alas, how come, I question thee
what did he do, will someone say?
"Sir he did thus - the change we need,
he kept a ranter good at bay
for dishing orders abruptly - Nay!"

"A havoc happened; storm fell down;
fruit was beared by the evil tree.
Thus mistakes are offered, gathered frowns
to entertain the hollow clowns!
'For here I come' and 'Here I breathe'
Thats why it happened a faithulls death!"

Who was the judge who sentenced thus?
"Sir, but a preast to call in names;
to usher motions of disgust,
to wrinkle God to iron rust! -
He spat out words he could not tame,
the news is old; so newt so same..."

"Lo' faithfull knight - that preast there sayd -
You shall not use your sword so bright;
unless the day shall end in May
and when the frog a riddle says -
If terms not met, usurped your might
you shall not stand, you shall not fight!"

How can this be a Christian voice?
"Sir, its the crowd, the holy wretch
what hath decided readers choice
to make lament, to roar some noise.
To frame a carpets quilted match:
Thus is the edge, that is the catch!"

So crows and ravens, black alike
have gathered round and ate asunder
to wrestle justice with joyous smite,
like lumberjacks and darkest smythes,
Oh God why dont the Heavens thunder
to give the mocking heathens blunder!

Luuletan, järelikult Elan!

1. Luuletan, järelikult elan -
sellest, kui ilus on päike.
Ta paitus oli nii kena,
päev omandas teise läike.

2. Luuletan, järelikult elan -
puudest ja metsade salust;
kastesest vihurihelast;
kaskede vaigusest valust...

3. Luuletan, järelikult elan -
kui juurdun ma tammena mulda,
et tasuda Kalevi võlad:
kõik virtsa ka põllul ma kuldan!

4. Luuletan, järelikult elan -
päiksele prille ei saada;
muidu veel pimedalt tema
kuupaistegi põrgusse saadab...

5.Luuletan, järelikult elan -
Hing liiga suur on, et tahta
mujale minemist; needa
rahva kohtluse vahtu.

6. Luuletan, järelikult elan -
töllide juhtide kiuste;
hullunud pööblit ka sõelan
sõkaldest teradeks just veel!

7. Luuletan, järelikult elan -
kui Targad purjuvad kõrtsis:
"Et Eesti - ei temas ma Ela!"
Miks neid keegi ei küüdita Märtsis?

8. Luuletan, järelikult elan -
matiks mu hing olgu sulle;
poriste saabaste sõrad,
need kuulugu ainiti talle...

9. Luuletan, järelikult elan -
veel kõrgele üleneb meelsus:
Tuld maapeale viskab Elaan,
et vooruseks järgata teesklus.

10. Luuletan, järelikult elan -
põle, oh vaimuke, Põle!
Ära veel tuhana heida
meelt, vaid Ülemees ole!

11. Luuletan, järelikult elan -
kui haldjana tantsides manu
Murueit-tütarde peras,
virgutan peatumaid kanu...

12. Luuletan, järelikult elan -
sellest pole veel küllalt:
"Keel rahva koirohtu neela;
nõgestest kasvata Ülast!"

13. Luuletan, järelikult elan -
selleks on luulet küll vaja.
"Taevas nüüd avane!" Sela
"Vasta nüüd vaaride kajas!"

14. Luuletan, järelikult elan -
kõikide irvete vastu,
kes ammu ei unista enam
ja pooltoopi kumedalt ostab...

15. Luuletan, järelikult elan -
küllap siis jõudmas on aega,
kui Kalev ei löö põrgus kella
vaid pirgusid karjatab saega...

16. Luuletan, järelikult elan -
sünnitan südames värsse;
kullatud, hõbetud kera
lõngana juhtima varsse.

17. Luuletan, järelikult elan -
vihmana langedes maha
suren ehk - seda ei pelga;
tuhande südameis kohan!

18. Luuletan, järelikult elan -
Arbudes tähtede poole!
Tühjuse eestki veel tänan:
Vaim laiub Jumalas nooreks!

19. Luuletan, järelikult elan -
kuidas veel saaksime tunda
et kuratki võidetud ära
ja kaela peal kannab me kanda...

20. Luuletan, järelikult elan -
"Kõik on ju põrm!" - "Mis sellest?"
Liivast teen teemandeid keena;
pügatud lambaile villast!

21. Luuletan, järelikult elan -
mis küll on rebastel asja
viinamäe juurtele tera
hambuda nürimeel kosja?

22. Luuletan järelikult elan -
Rooste söövitan pajas,
malmi Plaatinaks keelan
Ultima Thule'ses kojas!

Moneychild

Raise your money, or raise your child;
stacks went open, the crowds gone wild -
dont you dare your eyes to turn blind
thats not mercy, thats not kind:
Raise no money - Raise your child;
theres plenty tomorrows to get a dime;
you wont see your son after nine,
if you hand is talking only bye-bye!

Raise your money, or raise your child
why is you daughter sipping mulled wine?
Because your out cold, your soul long gone sold
nobody to you ever told?
Well guess what "Same old!"
Raise no money, but raise your child -
if you dont give a beating
the world beets fine;
If you dont give a shit;
your daughter some dicks may flick
If you dont give a damn
you son may devil a SAM
Why dont you give a damn!
Why cant you give a damn?
your son is deviling a SAM!!
Are you at all a MAN?!

Raise your money or raise your child;
how to put this, I cant be mild;
I grow so weary, so dull and tired -
the guns run empty; sheriff gone fired.
Raise no money - raise your child,
is the dollar gonna stand on your side
if you under your grave shall hide
and all your siblings farewelled theyr minds?

Raise your money or raise your child;
maybe soon God opens a file
to present your case in the courts of High:
"Why raise money and not your child?"
Raise no money - raise your child,
work your shifts and quest your shine
be at home then and be so kind
I will promise, you'll be just fine:

Why do you need a money tree
are all his goods made for free?
When this sucker is at your lawn
your will slave from dusk till dawn.
Are you a knight or  a pawn?
What are you, Sheep the Shaun!
Why are you working till dawn?!

Raise your money or raise your child
dost ho wishes to abandon one plight -
there is no power in money that might
give back your children who lost the fight!
Raise no money - raise your child;
the Hell is open, its gourge is wide
your sons and daughters with angels shall ride
to Life in Hell - dont you ever mind!

Ida ja Lääs

Nl 4:7-10 "Tema vürstid olid lumest puhtamad, piimast valgemad, ilult korallidest punasemad, kujult otsegu safiirid! Nüüd on nende nägu nõest mustem, neid ei tunta uulitsail; nende nahk on kuivanud nagu puu! Õnnelikumad olid mõõgaga mahalöödud kui näljast surmatud, kes kidusid torgatuina põllusaagi puudusest! Kaastundlike naiste käed keetsid oma lapsi: need olid neile roaks mu rahva tütre hävingus!"

Iga kristlase elus, kes on võtnud nõuks hakata Jumalariiki teenima jutlustajana, on sellega kokku puutunud. - On olnud periood elus, kus ta on olnud vastamisi iseenda ja maailmaga ja tema ülesande tõsidusega, mida Jeesus kirjeldas oma tähendamissõnades niimoodi: "Häda sellele, kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi - selline ei ole mind väärt!" Sest kui sa oled juba otsusele jõudnud, näiteks oled otsustanud abielluda, siis on veidi narr altari ees "ei" öelda, ehkki selline õigus on olemas. Aga sellise õiguse kasutamine, ei jäta sinu eneseväärikusest palju järele ja edaspidi omandab ka iga sinu "jah" sellise kibeda kõrvalmaigu mõttega, kas sa seekord lööd jälle vedelaks. Seetõttu on alati hea enne järele mõelda, kui sa midagi käsile võtad, et ei peaks pärast kibedaid pisaraid valama, nagu tegi Peetrus, olles Jeesuse kolm korda maha salanud ja kuuldes kuke laulu, ning meenutades Jeesuse ennustust tema usu kohta, kes ütles end tema eest surma minevat. Sest mida oli valet sellel lausel: "Kui ka kõik sinust taganevad, ei tagane mina mitte ilmaski!" Mt 26:33? Peetrus oli ju näinud Jeesust ühes Eelija ja Moosesega mäe otsas; näinud kuidas kurjad vaimud tema pärast inimestest lahkuvad, keda mõni juudi rabi pidi tunde ja päevi; kuid ehk aastaidki piirama, enne kui kuri vaim alla andis ja ära läks; nägi kuidas Laatsarus surnust üles äratati Jeesuse sõna peale; ta nägi kõike neid imetegusid ja meelevallaga jutluseid, ning õpetamisi, mis Jeesus tegi ja kuidas see rahvahulki kokku kutsus, nii juutide kui samaarlaste kui kreeklaste seast - kui muidu olid juudid väga konservaatiivne ning omaettehoidev kogukond - ja nüüd selline au. Otseloomulikult on Jeesus Messias ja taastab Makabide kombel Taaveti kuningriigi; lausa Saalomoni piiridega - ei terve maailm kummardab tema Tarkuse ees ja laseb end juudiks ümber lõigata! Kuidas sa jätad sellist Õpetajat maha, kes on nõnda Võitmas? - Kuidas laseb Jumal oma Ustavale Prohvetile kurja sündida, kui tema käes on rahva süda? - Ja teised jüngrid nägid ka - isegi Juudas Iskariotist nägi ja uskus, sest ta oli haritud ja arukas mees, kes oskas raha lugeda ning inimväärtust kokku arvata, kellega tasub end siduda ja kellega mitte. Isegi tema käe läbi toimis Jeesuse õpetus kõigi juutide hüvanguks ja Aabrahamile auks ja kiituseks, kes oli neile käsuõpetuse andnud, et paremini Jahve Jumalat teenida! Nad olid ju suuresti lihtinimesed - Juudas oli ainus haritud isik nende hulgas - kõik teised olid harimatud matsid, kes teadsid pühakirja kuuldustest ning sellest, mis suutsid rabi jutlustest meelde jätta. Kuidas sa ütled lihtinimesele, et see Jeesus lüüakse risti ja kõik taganevad temast ära ja lausa irvitavad teda avalikult, et ta polnud nõus Rooma võimu Iisraelist mõõga ja tulega minema ajama? See on sõnadesse haaramatu, kui väga üks juut armastab oma riiki ja kui lahutamatu see on nende usust Jahve Jumalasse, et Jahve neile kunagi selle esiisade maa, vastavalt pärimusele andis. Kuid nüüd ütleb see prohvet Jeesus, keda peetakse Messiaks, et kõik tema lähimad jüngrid hülgavad tema! Kuidas ometi?! Kas neil pole silmi peas, või pole neil kõrvu, või pole neil hoopis ajusid, et mitte aru saada, kes Jeesus on!! Miks peab Jeesus neid nõnda kahtluse alla seadma? - Ükski Juut ei hülga oma Messiat! Hallelujah!

https://youtu.be/u1xrNaTO1bI

Depeshe Mode'il oli kuulus laul nimega "Personal Jesus" - "Su enese isiklik Jeesus, keegi, kes kuuleks su palveid; keegi kes hooliks. Su enese isiklik Jeesus, keegi kes kuuleks su palveid, oleks sinu jaoks olemas!" Peetrusele ja teistele jüngritele tundus, et Jeesus on just selline Messias, nagu nad olid nii kaua oodanud - nagu oli terve Iisrael nii kaua oodanud. Selle nimel olid nad Rooma võimu vastu avalikult ja salaja võidelnud, et oma riiki tagasi saada; et oma usku ja kultuuri tagasi saada! - Kuidas küll Jahve Jumal hülgab sellise Hea ja Magusa Jeesuse? - Aga nad hülgasid siiski! Jeesus lausa tervendas vaenlase kõrva, et need saaksid teda paremini kinni võtta, missest et just Peetrus oli selle uljalt varem ostetud mõõgaga maha raiunud! Eks olnud need Jeesuse enese sõnad: "Kui ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu? Aga nüüd, kellel on kukkur, see võtku ta kaasa, nõndasamuti ka paun; ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk! Sest ma ütlen teile, et minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: "Ja teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis minusse puutub, jõuab lõpule!" Lk 22:35-37 Siis olid nad ostnud kaks mõõka ning Jeesus oli rahule jäänud: Lk 22:38 Aga nemad ütlesid: "Issand, ennäe, siin on kaks mõõka!" Tema ütles neile: "Sellest jätkub!"  ehkki ta hoopis ütles "Küllalt sellest teemast! - Lähme edasi!" Sest Jeesuse sõnad olid mõeldud selle maailma kirjeldamiseks, mitte mässule õhutamiseks ja ülestõusu ettevalmistuseks, kus Jeesus oma jüngritele ministriportvelle jagab. Aga nemad uskusid siiski, et selline taevariik on saabunud ja korruptrioon ning ebaõiglus Iisraelis lõpetatud - sest neil on Jeesus, nagu Eeli poegadel oli Seaduselaegas või Skeua poegadel oli kurjade vaimude välja ajamiseks vormel: "Ma vannutan sind Jeesuse Kristuse nimel, keda Paulus kuulutab! Rüve Vaim, mine välja!" Hallelujah!
Miks ei peaks Jumal niimoodi toimima, et ütled vaid õige loitsu või palve ja head asjad hakkavad sündima?
Jätame nüüd Jeesuse ja tema jüngrid sinnapaika ja läheme tagasi jutluse eessõna juurde, kus ma rääkisin valikust, mida tulevane jutlustaja peab tegema. Selleks tuleb rääkida ida ja lääne mõtlemise erisusest, mida on kõige parem käsitleda kahe tähendamissõnaga, mis neis mõtlemistes on esindatud - esimene on lugu kilpkonnast ja jänesest, teine on budistlik koan kahe tiigri vahele lõksu jäänud mehest.
Lääne mõtlemine - "Kord pidasid Kilpkonn ja Jänes võidujooksu, et otsustada, kumb on väledam. Mõlemad hakkasid jooksma - Kilpkonn jooksis ja Jänes jooksis. Kui Jänes oli jooksnud teatud maa, oli Kilpkonn jõudnud juba poole sellest maast kaugemale joosta; kui Jänes jooksis selle maa järele, oli Kilpkonn juba poole sellest edasi jooksnud. Nõnda pidi Jänes end lööduks tunnistama ja Kilpkonn võitis."
Ida mõtlemine - "Üks mees kõndis metsas ja ühtäkki avastas, et üks tiiger jookseb tema suunas. Mees jookseb eest ära ja kukub põgenedes kuristikku ja saab käega oksast kinni. Kui ta seal nõnda ripub, siis ta näeb tiigrit kaljuastangul teda seiramas ning vaatab oma õuduses alla, et ka sinna on tulnud üks tiiger teda ootama. Mida ta peaks nüüd tegema? Kui ta niimoodi mõtiskleb, siis ta avastab, et üks uruhiir närib selle oksa juurt, mis teda üleval hoiab ja et ta kukub varsti alla. Mida ta peaks nüüd tegema - ronima üles; hüppama alla või kukkuma alla? Kuid seal on oksa küljes üks vaarikas! - Küll see vaarikas oli ikka magus!"
Mida me nendes tähendamissõnades näeme? Lääne mõtlemine keskendub kavalusele ja ületrumpamisele; kus probleemiga tegelemine viib sihile. Juhtides tähelepanu ühtedele faktidele, saad varjata teisi nagu hea mustkunstnik, kes teeb trikki. - Sest kui Jänes jookseks kaks maad, siis ei jõuaks Kilpkonn ka siis mitte järele, kui tema jookseb kolm maad, sest Jänes on tema jaoks püüdmatus kauguses, kuid selleks polnud see tähendamissõna antud, et aritmeetilist tõde pakkuda, vaid väitlemistõde, kuidas asju kujutades võib pilt muutuda. Sest kreeklased, kes selle tähendamissõna oma mütoloogias säilitasid, on kirglikud väitlejad, kellele meeldib oma kõnekunstiga inimesi hämmastuma panna, nagu on Zenoni nool, mis ei liigu vaid seisab paigal, sest igat hetke saab eraldi võtta - sellest ideest on ka fotograafia või internet valgustatud, et te saate mu kõnet jutlusena lugeda ja see ei lenda teie eest ära, kui näiteks jutlus füüsilises maailmas kantslist suuga, kus tähelepanematu kuulamisega, võib väga palju kõrvust mööda lennata.
Kui sina juhid väitlust oma mõistetega, siis sina kontrollid mis on tähendus ja mis on tulevikus Tõde ja Õigus. Sest mida inimene näeb ja kuuleb, seda tema ka usub. Eks ütelnud Jeesuski rahvahulkadele, kes teda järgisid, kui ta tegi oma leivaimed:  Jeesus vastas neile ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et te ei otsi mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!" Jh 6:26 ja nelikümmend salmi edasi jätsid paljud tema jüngrid ta maha, et tal oli kõva sõna!: "Sellest ajast läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga." Jh 6:66 Sest Jeesus polnud nõus neile leiba ja tsirkust andma, millesse kreeka mõtlemine nii uskus. Jeesus ei õpetanud, et tõde on pildis nõnda nagu kuningas Nebukadnetsar nägi kullatud peaga kuju oma unenäos, mille kere oli hõbedast ja niuded rauast ning jalad rauast ja savist. - Sest nagu unenäos, võib selline ilus kuju ootamatult jälle põrmuks langeda, kui nähtamatu kivi ei kusagilt või "must hobu" tema maha paiskab ja siis kogu maa täidab.
Ida mõtlemine keskendub elu absurdile ja sellega leppimisele, mitte püüda selles mõtet leida ja sellega võidelda või kogunisti loota seda võita nagu läänes tehakse. Elu on siiski ilus, missest et kõrgustesse pürgides meid võib tabada korruptsiooni kiusatus või teenimatu tagakius ehk laim, samas kui allapoole oma väärtusi elades sureme oma sisemiste deemonite küüsis ja isegi kui me ei tee midagi, peame lõpuks ikka surema, sest meie maine elu saab millalgi ikka otsa. - Aga elu on siiski ilus, nagu leitud vaarikas, mis maitseb magusalt. See võib tunduda julmana sest selline resignatsioon muudab inimese loiuks ja lausa küüniliseks, et miski ei oma tähendust maailmas: "Söögem ja joogem täna, sest homme me sureme!" Eks olnud selliseid mõtlejaid ka Iisraelis, kes said Jahve prohvetite kaudu hävitavalt hukka mõistetud.
Mida peab see vaene kristlane tegema, kui ta on asunud püüdlema ilusat asja, milleks on Jumalariigi teenimine püha jutlustaja ameti kaudu? - Kui tal on ehk huulil Saalomoni palve: 1Kn 3:6-9 "Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi! Ja nüüd, Jehoova, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna ega tulla! Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast! Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?" 
Ja Saalomonil oli põhjust Jahve ees karta ja väriseda, et ta oli sündinud Batsebast, kes oli kunagi olnud Hetiit Uurija naine, kelle Taavet ära võttis, lüües enne vaenlase mõõgaga Uurija maha, et ta oli tema naisega abielu rikkunud ja tema rasestanud. - Eks olnud nende esimene poeg Jahve needuse tõttu juba surnud ja nüüd oli tema saanud kuningaks Iisraeli üle, et Jahve nimel Iisraeli üle valitseda! - Mida siin mitte karta?
Kust leida see "sõnakuulelik süda" üles, et kuulata ainult Jahve häält ja Tema Kristust ja mitte Cosmopolitani või Facebooki või Postimeest? Maailm on ju nii kirju ja suur ja lai, kuidas ma ei lahustu seal ära ja ei lähe kaduma, unustades oma värvi ja maitse? Kas minu soolast üldse piisab et seda liha ja vere kosmost takistada roiskumast? Milline ülesanne, kust üldse alustada!
Esimeses ehmatuses võib sellele noorele jutlustaja hakatisele ka sugeneda pisuke kahtlus südamesse, et Jumalat pole üldse olemas, või on ta hetkel väga raskesti tajutav. Mida küll teha? Mida küll teha!
Ükskord oli mul peal selline must masendus, mida polnud võimalik kuidagi minema ajada. Ma proovisin palvetada, kuid masendus oli ikka minu juures; oma pattu tunnistada, kuid masendus oli ikka minu juures; ükskõik, mis ma oma meeleheites tegin, ma ei võinud endale anda seda kindlusetunnet, mis hetk tagasi veel oli minuga, et ma olen kristlane ja olen päästetud. Siis polnud enam midagi teha ja otsustasin oma tunded luulesse valada, et kui midagi muud kasu sellest pole, olgu siis vähemasti ilus masendus:
Jumal polnud kodus

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
vaid üksik alandlik ning leinas äng
ja laual sulas viimne - küünal kooldus -
kirjake; ning rebit piiblist silmamäng.

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
mõned ohked siiski kostsid peegli varjel
kuradid ning inglid vereloigu rodus
makk sai pööratud kui viimsepäevakarjel.

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
üks koristaja siiski konte korjas
et nõudis oma seadust õilis loodus
kui pühakuks ja siiski nagu orjaks...

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
ta saatis siiski kirja mõnelt kaugelt maalt
ning nõnda ripub ristil meie lootus
ning kaugeks jäänud verekastest maal.

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
must ängistus mind nööris taeva vahel
ning maast sai põrgukatel soodus
ja mõtetest jäi üle nõutu kahvel...

Sel päeval Jumalat ei olnud kodus
ja isegi ma õnneks endast väljas
kui siiliks kojale ma Kalevite udus
vaid murtud mask veel kujuritenäljas.

Ja kui ma olin selle luuletuse niimoodi kirjutanud ning "Poognasse" üles riputanud, siis kas sa näe! - Masendus läks minu juurest torisedes minema ja ma võisin jälle uskuda! Masendus ei muutu paremaks, kui te masendusega tegelete, siis muutub masendus lihtsalt sügavamaks, nagu "kuristik, mis sinusse tagasi vaatab!" Nietzsche Tegele miski muuga, mis sinu masenduse üle kirjutab ja kogu sinu meele täidab. Kui sinu karikas on täidetud mürgiga, viska see tühjaks ja loputa puhtaks, siis sa võid sellest kohvi või teed või midagi muud juua ja ei pea mõruda maitse pärast kurtma. Sellest pole palju kasu, kui sa karikale rohkem lehtkulda peale kleebid või mõne rubiini ehk smaragdi, sest need ei muuda mürgi omadusi karikas. Süüdi on mürk, mitte karikas, kui sina saad mürgitatud, seega mürk peab kaduma, mitte karikas!
Teine kord vaatasin ma internetis ühte Zeitgeisti videot, mis minu usu täiesti maha tegi, kuid kuidagi moodi pani see mind hoopis südamest naeratama ja ma kirjutasin: Jeesus elab! luuletuse:

Jeesus elab!

Ma tean minu Jeesus elab
mu südames Tal koht
ja igas laulus helab
Tal vastu rõõmuloht.

Kas olen kodus; võõrsil
või Sõbramajas, tean -
ei vaata iial kõõrdi
kui oma risti pean...

Kui vaatan itta; läände
või uurin raamatus,
Su pale varjuks jäänd veel
mu üll' kui Armastus!

Või nagu rüü ehk kindlus
mu ümber rahuga,
Su püha hoolas Hingus
mu hinge jahutab...

Ka kui mul janu; nälg on
Sa armas Isa mul -
mind katad; toidad palgel
üks naeratus Su suul.

Ei nurise kui mängin
ma elus kangelast,
vaid õhtul viid mind sängi
kui väsind läinud maalt...

Ja varsti ärkan uuest'
Su süles rõõmustan
ja valges inglikuues
Sind Taevas ülistan!

Eks see ole nagu Jeesus ütles, et meie ei pea muretsema, mida viimseil päevil öelda, kui keegi meie usu kohta küsitleb, sest Püha Vaim annab, siis kui me seda kõige rohkem vajame! Hallelujah!
Tulles tagasi Jeesuse ja tema jüngrite juurde, kes surematut armastust ning ustavust vandusid; hiljem Getsemani ajjas, kui suur pidusööming oli läbi ja jüngrid juba pühadest kõrgemas olekus ning väsinud, siis teeb see Jeesus veel midagi imelikku - ta palvetab! Ja mitte lihtsalt ei palveta, vaid palvetab meeleheitlikult; ei lase jüngritel magada vaid ajab nad üles ja käsib neil palvetada ja valvata, sest vaenlane on lähedal!
"Ole nüüd, Jeesus, ükski pätt ei hakka pühade ajal ligi tikkuma, kõik on juba lambast ja veinist maas ja näevad õndsaid nägemusi ja ainult sina veel mässad oma mustas masenduses!"
Sai siis seda jüngritele pärast pidustusi ette heita, silm ei püsinud lahti kui kõht täis oli ja head pühad olid möödunud. Mida sa enam palvetad! Me oleme ju võitnud!!
Kuid siis tuli Juudas Iskariotist koos roomlaste ja juudi vanemate poolt saadetud sulaste ning sõduritega et teda suudlusega vangistada! See suudlus, mis idamaades on kiindumuse ja sõpruse märgiks, mida siiamaani meeste vahel tehakse, kui sõpra teretada, mõtlemata sellega midagi erootilist. Oli lihtsalt selline hea ja vaga komme. - Ja nüüd pööras Juudas selle kombe pea peale ja andis oma õpetaja, keda oli samuti Messiaks uskunud, ära! Ja mille eest? Et Jeesus lubas ühel hooranaisel oma jalgu pesta!!  Lk 7:38 "ja astus nuttes tema taha ta jalgade juurde ja hakkas tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles tema jalgu ning võidis neid salviga." Kuidas võib Püha Jeesus, kes tahab olla nende Messias, kokku puutuda nii roojase asjaga nagu hooranaine! See, et too naine võis pöörduda, ei puutunud asjasse. See vaid rõhutas vaga Juudase pahameelt. Õige pöördumine sünnib kas avalikult templis suurte ohvritega või salaja tagatubades, kui oled mingit pattu teinud, miks peaksid kõik sinu kahetsust nägema, eriti kui see nii kallilt sünnib, et lausa terve aasta palk nardisalvina Jeesusele pähe ja jalgadele kallatakse! - Milline arutu raiskamine! Nii ei tehta! Kuid Jeesus ei pidanud raisatuks oma verd ja higi meie eest valada ja lausa ristil surra ja neetuks saada, nõnda nagu pühakiri selle kohta räägib: "Neetud on igaüks, kes on puusse poodud!" Aga kes seda siis mõistis? Kuidagi tajus see "hoor", kes oleks pidanud Jumalast nii kaugel olema, kui vähegi võimalik; et see Jeesus ei jää nendega mitte igavesti ja on vaja midagi selles suhtes teha, et end selleks lahkumiseks ette valimistada. Aga ükski Jeesuse lähikonnast ei mõistnud seda, mida see naine seal teeb ja miks Jeesus teda nii suuremeelselt kõnetab ja kaitseb. Mis usku saab olla sellisel naisel, mis teda peaks sellises olukorras aitama? Usk on ju seotud heade tegudega, mis peavad olema usu viljadega, kuid kuidas sa mõistad hooranaist tema tegude viljast õigeks, nagu Jeesus tegi? Kuidas ometi! Hooramine on ju patt! - Aga samuti on patuks oma ligimese utekese andmine tähtsale võõrale roaks, et ise oli kahju omast karjast võtta 2Sm 12:1-6 mis tähendamissõnaga prohvet Naatan pidi oma vennale, kuningas Taavetile Jahve käsul selle abielurikkumist ette heitma, et see oli maganud hetiit Uurija naisega; teinud ta rasedaks; tapnud hetiit Uurija, et see oli keeldunud oma naise juures magamast, et jumalakartus ning austus kuninga vastu ei lubanud sõja ajal minna oma naisega amelema, kui teised taplesid ja võitlesid, ja seda tehes ei saanud võõrast last enda omaks ja lõpuks nainud selle naise, kelle mehe ta oli tapnud ja kelle ta oli rasestanud! - Mitu kivi küll oleks Taaveti suunas lennanud, kui tema oleks olnud naine ja mitte juutide kuningas? Aga too hooranaine ei võinud võida Jeesuse jalgu ja pead! Vähemasti mitte tema jüngrite meelest. Seda võis teha ainult kõige pühim inimene, keda jüngrid ei suutnud ka suure tüliga endi keskelt üles leida, nõnda et Jeesus pidi neid manitsema, et nad poleks nagu selle ilma kuningad ja vürstid...
Ja Jeesus reedeti ja jüngrid põgenesid ning Peetrus salgas Jeesuse! Sest nad polnud valmis! Sest nad ei suutnud seda ette näha, et Jeesus oli nii Tugev! Nii Vägev! Kes küll oleks suutnud tema vastu saada! - Ja ta löödi risti nagu lihtne maanteeröövel kahe vangistatud seloodi vahel, kellede juht, kes ühes nendega rooma sõduri tapsid, vabaks lasti, sest tema oli rohkem Messias kui Jeesus! Tema võitles roomlastega ausalt! Tema tappis neid, mitte ei jutlustanud armastama oma ligimest nagu iseennast ja palvetama oma siunajate eest;; kummatigi roomlaste, nende vihavaenlase eest, kes neid esiisade usust püüdsid võõrutada! Hallelujah!
Kuidas oleks pidanud see õigeuskliku juudi südamesse ja hinge mahtuma, et seda oleks pidanud nende Messias kannatama, kui nemad ootasid ingelliku sõdurkuningat kes kogu maailma vere; tule ja suitsusammastega üle kallaks ja oma kaheteistkümne leegioni inglitega iga viimase kui roomlase ja muidu usuvastase mättasse lööks, et ainult juudid võiksid õigesti ja vastavalt usule elada! Selline hale lõpp sellisele vägevale poliitilisele; kultuurilisele ja religioossele karjäärile. Kuidas ei aja see sind marru ja pane Jeesuses kahtlema, kas ta ikka on õige, kui suudab endasse nii madalalt suhtuda ja lasta end niimoodi kohelda! Hallelujah!
Kuid kes oleme meie, et seda otsustada, kuidas Jahve oma maailma loob ja hävitab? Ka Jeremija ajal oli Iisrael nii ülbelt uhke, et ei suutnud uskuda, et neile peaks õnnetus juhtuma. - Kuid juhtus ja veel nii mürgiselt, et naised pidid oma lapsi keetma ja sööma, et nad ei peaks nälga surema, sest abi polnud kusagilt võtta. Taevas oli lukus ja kuigi juudid vagalt ja pühendunult palvetasid jäid nad kõigest ilma ja pidid leppima kaotuse kibedusega. Sest nad polnud end selleks valmistanud, et võib niimoodi minna. Nemad olid lootnud välisele usule, mitte sisemisele usule. Kilpkonna kavalusele, mitte vaarika rõõmule. Ja siis kadus ka väline usk, kui tuli kriis ja langemine. - Inimestele saab ainult teatud punktini veega lahjendatud kalja müüa; selle ületudes ei tule enam klient tagasi uuele kaubale, sest ta on oma arvamuse sinu kaubast juba kujundanud, et see on "veega lahjendatud kali" ja mitte "õige asi" ning otsib teise, kes annab talle "ehtsat"! Usuga on sama moodi - niikaua võib kahtluste ning filosoofiatega kulli mängida ja rahva ees kalambuuritada, kuni keegi hakkab midagi "ehtsamat" pakkuma, mis ei tule plinkides ja trummi põrina ning käraga, ning kirikud jooksevad verest tühjaks. - Siis ei taha enam keegi teada, mis su sees on ja siis on juba hilja.
Minu koguduses oli kunagi palju jutlustajaid vendi. Oli sellepärast, et nüüd enam ei ole. Üks on haigusega teise linna põgenenud, et ta üksi pidi kirikut ehitama; teine nutab bensiini hinda taga ja imetleb oma suurt tarkust, mis ei luba Pühapäeval vähematele kristlastele oma tarkust pillama tulla, kui võib ka üksi piibli otsas mediteerida; kolmas jutlustab teistes kogudustes nagu rockstaar tuuril ja neljas on ka kunagi olemas, aga mitte pastorina! - Ja siis peaksid lihtliikmed koguduses käima, kui suured niimoodi silmakirjatsevad ning omavahel läbi ei saa, et üksteise jutluse ja teenistuse ajal ka kohale ilmuda nagu polekski see ligimese armastuses ja Pühas Vaimus sündinud! Hallelujah! Selle peale kindlasti rahvad jooksevad kokku ja tahavad saada kristlaseks.
Kui sind ei ole Jeesuse jaoks olemas ja kui sa pole rahvale kättesaadav nagu Jeesus, siis küllap sind varsti tallatakse nagu uulitsapori, sest maailm on täis kuulutajaid, kes midagi kuulutavad ja miks peaksid sina muu uulitsapori seast silma paistma, kui sul puudub aeg Jeesuse jaoks ja tema kutse jaoks, mis sulle anti, et olla rahvale kättesaadav! Mis teeb sind nii eriliseks ja teistsuguseks kui need teised seal väljas? On see sinu tiitel või nimi või head teod? On sul Jeesust? Aamen

Mis on ilu?

Js 20:19-22 "Sel päeval on Jahve altar keset Egiptuse maad ja selle raja ääres Jahve sammas, märgiks ja tunnistuseks vägede Jahvele Egitpusemaal. Kui nad rõhujate pärast kisendavad Jahve poole, siis läkitab tema neile päästja, kes nende eest võitleb ja nad vabastab. Ja jahve ilmutab ennast egiptlastele ja egiptlased õpivad sel päeval Jahvet tundma ja teenivad teda tapa- ja roaohvritega ja nad annavad Jahvele tõotusi ning viivad need täide. Ja Jahve lööb egiptlasi, lööb ja ravib, nad pöörduvad siis Jahve poole ja tema kuuleb nende palveid ning teeb nad terveks!"
Tihti olen ma kuulnud seda arutlust kristlaste suust: "Kui vaid see kirik oleks ilusamini ehitatud ja mitte nagu sealaut ja kontorihoone, siis ma usuksin ja käiksin kirikus!" Samuti olen ma kuulnud: "Et Jeesus on öelnud: "Õndsad on vaimust vaesed!" - Siis pole minul koguduses kohta, sest ma olen nii vaimne inimene!" Hallelujah!
Mis küll lahti on, kristlased, millest selline alaväärsus? Miks küll ei leia selliste kristlaste hing rahu, et on vaja seda bling-blingiga korvata? Sest minu kõrvus kõlab selline nurisemine nagu teismelise lapse nurisemine - sellepärast, et miski väline asi on puudu. Eks ole ka tarkuse armastus pigem välimine ilu, mitte sisemine - sest ta vajab kedagi muud, kui sina ise, kes sinu kirjutatud raamatut ja kogutud tarkust imetleks ja kiidaks. Sest muidu see tarkus ja ilu solvub, et on jäänud märkamata.
"Jah, vaata, walgekaaren! Iseendale on ju hea ilutseda, kuid mis sa sellest saad - ja mida saab sinu Jumal, kui pole suurt kogudust ja ilusat kirikut ning tarka õpetust."
Aga miks peaks walgekaaren midagi Saama või tema Jumal? Jah, tõesti! Kas nüüd on aeg kristlasel muretseda homse päeva pärast 2Kn 5:20-27 või mis riideid ta kannab ja mis toitu ta sööb? Lk 12:22-31 Hallelujah!
Või kas ma olen üheltki oma lugejalt küsinud piletiraha või kümnist, et kristlased niimoodi ütlevad? Jumal tahab ju ainult üht - Halastust ja mitte Ohvriandi! Kui Jeesus oleks piibli pealt autoritasu küsinud, kas oleks see levinud nagu päikesepaiste hommikul või varajased ja hilised vihmad põllu peal? Kes teist oleks kristlane, kui Jeesus tuleks oma õigust maa rahvaste kombel teenima: 1 sent iga kirjakoha eest; 5 iga tähendamissõna eest." - Niikaua kui su taskud on täis raha, pole probleemi - aga kui raha ei ole, mis sa siis teed!
Kunagi oli Iisrael nii madal - enamus rahvast olid talupojad ja ei osanud ei lugeda ega kirjutada, sest seda ei läinud igapäevaselt vaja. Kui keegi Iisraelis tahtis Jahve käest õppida, siis temal küll ei olnud Internetti; Raadiot või Telekat, vaid tema pidi füüsiliselt, tihti 20-50km jalgsi kindlasse kohta kohale minema, et õpetatud mees pühakirja retsiteeriks! - Mahalugemine oli kulukas lõbu, sest väljas oli liiga kirgas ja sees liiga hämar, ning õlilambi taga lugemine on hoopis midagi muud, kui tänapäeva päevavalguslambid, mis oma pehme valgusega silmi paitavad. - Ka minul on üks selline soetatud, et mu ema pimedate ja vaegnägijatega tegeleb ja ma võin seetõttu sellistest asjadest teada. - Aga Iisraelis võis sellistest imeasjadest vaid unistada. Ja kuidas nad kadestasid oma lihtsameelsuses egiptlaste jumalateenistust, et neil ei olnud seda kõike! Ei püramiide; viljakusetulpi ega templiprostituute. Ei olnud ka sünagoogi nurgas baari, et halba jutlust ilusamaks tempida või julgust juurde haugata; ega bingo loosimist, et vaest meest rikkaks teha - isegi mugavaid tugitoole ei olnud ega 3D prille! - Oli ainult Jahve Sõna ja preestrite iga-aastane teenistus, mis pealegi palju sikkude ja jäärade verd nõudis - aga polnud Egiptuse jumalateenistust!
Nurin läks Iisraelis nii üleüldiseks, et prohvet Jesaja pidi põrutama: "Ükskord jõuab aega, mil Egiptlane on käpuli ja teenib hoopis Jahvet!"
(mõttepaus)
Hallelujah!
Kas see oli kerge asi öelda? - Ehkki tänapäeval on paljud egiptlased moslemiusku pöördunud; mõni ehk kristlane või juut - aga mitte enam oma esiisade usku! Aga tol ajal, kes seda oskas öelda, et see ilus teenistus saab kassikullaks vaetud ja arheoloogid peavad neid vaaraode hauakambreid tõrvikute ja labidate ning kirkadega taga ajama, et muidu võivadki oma uhkes ilus tähelepanuta jääda.
Aga Jesajal oli raske, sest tema naerdi välja. - Kuidas sa tänapäeval ütleksid, et tulevikus ei tea keegi, kes on Mona Lisa või mis on Vatikan! Nad on ju nii tuntud ja ilusad, miks peaks ajalugu või rahvamälu neile selja pöörama? - Nemad ju jäävad meiega igavesti. Ehk võtab Jahve Jumal ja tema Kristus need taevasse vastu nagu Eelija ja Eenoki, et nad viimsel päeval hävitatud ei saaks? - Miks ta peaks sellist ilu vihkama?
Hallelujah!
Mis ma nüüd ütlen? Kas ma olen kõigi ilusate kunstide vastu ja soovitan ikonoklastide kombel kõik õhku lasta, et see kuidagimoodi teise käsu vastu eksib? Ei sugugi, sest see ei oleks Halastus vaid Ohvriand. Kui sina teed tühjaks ligimese teenistuse, et tema ühes sinuga ei teeni Jeesust, kuidas siis oled sa teda Armastanud?
Kunagi pidi püha Paulus püha Peetrust korrale kutsuma, et viimane ümberlõigatud juudikristlaste pärast hakkas ümberlõikamata kreekakristlasi vältima, et mitte koos nendega süüa - aga koos söömine oli kõige ilusam näide armastusest ja ligimese omaks võtust, mida idamaa teadis ja millest Jeesus tegi leivamurdmise rituaali - ja see kiskus ka vähemaid kristlasi kaasa, nõnda et ka Barnabas silmakirjaga seotud sai.
Korraga muutus eesnaha lõikamise rituaalne ilu nii tähtsaks, et Moosese käsuõpetust, mida ei suudetud järgida, kasutati Jeesuse Mäejutluse - ehkki Jeesus on Kristus ja Mooses kõigest prohvet - tühistamiseks! Hallelujah!
Ärgu ometi teie usk olgu selline välise ilu otsimine, et Jahve ei hakkaks teie südame eesnahku otsima! Kas teie olete ristil surnud kõigi inimeste pattude eest või olete teie teinud taevad ja maa! Vaata, see on kristlase ilutsemine! - Kristus ja ta rist! Sest kas tema hoolis Heroodese templist või Annase ja Kaifase ohvriandidest ehk palvetest, mida need ilusad mehed oma rikkusest võisid anda? - Eks tema sündis sohilapsena laudas, et teda ei tuntud mitte ära Kristusena ja et ta polnud Joosepi poeg, ehkki Maarja oli Joosepi kihlatud naine aga veel mitte tema kätte saanud seaduse ilus, - Kuidas võis siis Kristus Ilu tagaajajatele nähtavaks saada? "Aga otsige esiti Jumalariiki ja tema õigust, siis kõik muu antakse teile peale!" Lk 12:31 Aamen!