Tule Johannes appi?

1.

Karikas oli veinist rikas,

viinamarja verest virrut';

kõrgis kojas, lauas pikas;

ukse taga öö nii pilkas...

Nagu targad pühilt kirjut':

„Vägisem on vähim hiljult!”

Hüüdja hääl on kõrbes hõikes...

2.

Nahaks kaamel, toiduks tirts;

viirukit ei haistnud mees.

Alandlik kui neidis pirts,

Johannes nimeks, nina kirts;

Püha Vaim tal oli sees,

selge vaade käis tal ees;

kuigi hinges lirtsus virts...

3.

„Parandage meelt, te sead;

kärvand koerad, haugumeistrid!

Jumal taevas hoiab pead

kinni, et ei leia head

teie juurest, kirjameislid;

kes te endi meelest keisrid – –

Aga Jahve teab te vead!!”

4.

„Miks sa tuled, Variser;

Saduser ka sleppi võetud?

Kas su kiri sahiseb;

või tast seekel kahiseb?

Parandage meelt siis võitult

aga mitte kui ori pöetult:

Jumalast teil vari, serv!”

5.

„Ära ütle: näen, ma näen;

ära pilka: tean, ma tean!

Kui sa teaksid, mis on käes,

pageksid kõik õuduväes;

kui sa näeksid, mida pean –

kirvest, kui ma juurel sean:

siis ei sõbralt võtaks käest...”

6.

„Teie pole Aabramist –

ei isegi te Lotist saand.

Aabraham sai maha vist,

kui ta keppis kitsepist'!

Sellest ongi neetud maa,

et Variser ja Saadok ka:

Seloot; Nasiir on päiksest pist'!”

7.

„Milleks mulle lihaohvrid;

milleks mulle püha leib?

Põhjatud on rahakohvrid,

kuhu sisse soolab pohvilt

teie kirjapulk – see teib –

mis on valetanud teid

valgendaja kombel krahviks!”

8.

„Kas nüüd aeg on võtta jõudu;

kas nüüd tund on minna rikkaks?

Siis kui silm vaeb looja sõudu

inimesel meel nii nõutu...

Otsitakse õhtud pikaks;

öödki hommikuni vilkaks:

aga ei või võita põudu!”

9

„Kelle omad teie mõtted,

kelle nimel teie teod?

Kirjatargal salavõtted;

preestril riukad, piirded, tõkked...

Aga küüned; aga peod –

nagu Crassus seal end seond

himudes vaid hinged lõkkel!”

10.

„Isegi kui vaimus käite,

nagu mõrtsukad te mõtted;

Kainid – kõik te mulle näite -

tehke õigust, mitte näite!!

Laigist pole Jumal rõkkel;

kas ta teile mõni kukkel,

et nii odavalt siin saite?!”

11.

„Kui on ikkes ligimees;

kui on võlas vihavend –

karikas, mis täidet veest;

aga mitte mürgisest –

see on minu kallis and,

mida oled andma pand:

aga sina vahet teed!”

12.

„Mis sul siin küll kojas on?

Ons see raha või siis tervis!

Kus see tigu, kus see konn,

kelle pärast kinni jonn.

Kadedus te rüüde servis;

kibedus teil silmajärvis.

Aga siiski kõrge von?

13.

„Oh te saksad, kristlased,

kes te läinud ilmas uhkeks.

Nagu olid vilistlased

neimaks Iisraelil vaselt:

aga kui neil õnn veel puhkes,

nende sarv ka murdus, lõhkes:

Nii te varisete kaselt!”

14.

„Kus on ristirahvas jäänud,

kus on saanud nende au?

Maha müüdud meie käänud;

ammutud kõik keele väänud!

Vaanid-vaarid-vägisau,

nagu klouni piu ja pau

võõra pärast risti läinud...”

15.

Tulge tagasi, te vaanid,

tulge rutult tagasi!

Võtke hobused ja saanid;

ehitage vilkad praamid,

Mõistus Eestil vagusi;

kannus liialt pragusi;

ilmas laiali kõik Jaanid!

16.

Võtke vastu minu kutse,

kaarnal teile palju manti,

lahti raiun koja ukse;

lõhki käristan ma juukse...

Karvutuks teen köstri mantli;

ümaraks teen tema kanti,

kuni hauast lausub piukse...

17.

Palju raja jagub maa peal,

raha vaja teha virtsaks.

Siis on lõhkist küna seal

nii hästi seletada reas...

Kokku koguge kõik kirsad;

ritta sittuma kõik põrsad...

kuni pahandatud head!

18.

Kus on tossu, seal on suitsu,

kometit ja vigurvänti;

sugumürsud tehku untsu;

preestrid silitagu kintsu.

Ärgu keegi nähku kändi,

hallpead-kulu ega santi,

et saaks teha surmatantsu!

19.

Lapsed laske minna hukka

ärge karistage üldse

las viib kratt naad metsatukka –

pigem kuduge te sukka –

milleks ihu meelevaldselt;

hoida patust hinge kaldselt,

kui saab ära visata ta Pukka?

20.

Mingu perse teie sõrmed,

mis ei sõlmi haruta!

Kõik te ninad, kõik te sõõrmed,

ainult nuhilt saatvad siirdeid...

Vähiks teie maruta;

nagu Kati Karuta –

aga mitte õnnesõrmus!

21.

Mingu vittu teie meeled,

mis vaid kurja kannavad.

Ei te anna rahval teeneid;

raha eest vaid teete seedreid

palki üles künnavad,

nagu oleks küünal vald

sellepärast kiivas keeled...

22.

Kes veel tahab Tõde-Õigust,

mingu ise Taevaskotta.

Pööritus on kärgist-hõigust.

Milleks näpp teil kirjalõigust

otsib parast pala patta

mida leiva peale võtta...

Johannes ei taha tulla Rõugust!!