Sisters of Hatred

1. Their names are Malice and Daring

eyes so cold as snow...

Life without them so boring:

„Lets race to the Holy Cow!”

Its: „Apocalypse now!”

All Calypsos are creeping;

darkest desires and whispers speaking:

„Come out, come out, and down bow!”

The hopes fare for an angel, lonely crow,

and my head rings...

2. Oh, please stop haunting, my lonely heart –

the pace is too rough, the insides are burning;

the world is crumbling, slowly falling apart.

Ending my sad boastful, but little story...

Malice and Daring – one crimson-haired; the other white,

farewell to reason on this endless night.

Echoing voices: „Yo sunshine – I'm right behind!”

loosing my cool, my teeth are starting to grind

„Draw your last card...”

3.Malice and Daring – smirking to me like in yest,

their hands clapping on some uprooted cross:

„Let your sorrows in us find its rest –

you know, its your life, you're the Boss.”

Someguy throws a donkeys scull to toss...

Silent are all lights of the city – its beacons;

sleeping are all bishops and deans and deacons.

Malice shouting to me: „Listen, boy, its win or loss!”

Daring appealing in glee: „Dont follow the cross!”

Havent seen galls who could more be of pest.

4. I cross my heart and lift my hands in prayer;

remembering all, what Jesus may have taught me.

Malice and Daring – like two vulturing slayers:

hideous laughter sprung out from theyr lips – and thee –

I was like a sheep, who is looking for Mercy...

But the box was empty; no more lives to spare;

my heart stopped and gave me a hard scare...

„Listen, oh Jesus, i'm in distress, hear me and see,

what the devil has frowned with its crayon!”

5. All was at naught, but the sisters shouted: „Later!”

departing from me with the sun also rising.

Daring stopped, and glared over her shoulder: „Hater!”

when the dawn snuffed away their shadows – I was praising.

Overflow of tears came to my eyes – like I was crazy:

„Thank you, oh Lord, that was Yours to be the Victor!”

But on my lips was a taste what didnt quite licked on:

„Was this something in related - ?"

Sic em (Strength in Christ)

1. Every time the world's go by and sayeth me: „Yo taste!”

I dont wanna spoil my fun to make my time go waste.

Wasted was my gloomy vision – to go to Hell my haste...

Now Jesus lives! In my own heart – I have strength in Christ!

Refr:Strength in Christ – my soul wont slumber;

Strength in Christ – he wont let me go yonder;

Strength in Christ – let others have blunder;

Strength in Christ – I allways wonder...

2. I was born on early spring, on seventeenth of May;

outside of marriage and: „Would rue the day!”

„May-day!” was all that the world to me say.

I shook my head bluntly and sayd simply: „Nay!”

3. I knew witchcraft like my left-hands fingers,

I could smite thee, so hate in your veins lingers;

I enjoyed to go swearing with hallowed bringers;

my heart was empty – I didnt know what tingles.

4. Still He would save me, though I was of shit:

ugly to look; smart-ass; an nihilist twit.

Like an old whore, who lost her clit –

I loved so much to put brains in my Dick!

5. Come to thee, let the Gospel so reach you;

lay down your murder, the hatred what breach you!

Come to thee, I call: Jesus needs you;

let the ravens fly by and humbly feed you!

Exalted

1. I am so Evil, that devil may cry;

I am so Evil, that the vultures dont fly;

I am so Evil, that the jackal wont leap;

I am so Evil, that all lions weep.

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

2. I am that evil, but Jesus all Good –

my Sheppard and Saviour, My only God.

The water in well; the heavenly food;

the relentless grandeur; my souls boon!

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

3. I am the gale, that rips through the night;

I am the spartan, who puts up the fight.

I bring dread, to those who come ranting:

I will end the witches chanting!

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

4. Godspeed to those who are in need:

if you love Jesus – I am friend indeed.

If you so hate God, you better believe;

walk away now – and you may live...

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

5. I am the brimstone, that hails through the mountains;

I am the timber, that fells who are mounted.

I am despair to enemys marrow;

I am the reaper-in, your sides arrow!

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

6. I will grind your bones to dust:

willow to ashes; steel to rust.

I will bring mayham and harbour deceit –

if youre trespassing – yours utter defeat!

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

7. I am so empty; I am so nothing:

Like a white sheet; freshly made coffin.

To uphold and cherish what Jesus loves,

I make all mockingbirds to turtledoves!

To exalt high Jesus, my Sovereign Lord

Sorry, olen Jobu

Refr: Sorry, olen jobu, ei ma sul' eal helista;

kunagi ei messi ega meili kirjuta.

Muidu olen nõnda kõva – tuhat sõna ritta sean:

Sorry, olen väike Jobu, kui vaid vaikin toru peal...

1. Tahan sulle helistada, öelda: „IluvU!”

aga mõttes Homer – nõnda kirun endas: „Duh”!

Tühi leht mul' silme ees, ei ükski sõna tundu hea,

mis sinu ilu kiitma peab ja minu tundeid seab.

2. Tahan sulle vaata' otsa – kops on jälle koos;

mis küll minu sees on viga, et ei lõimu poos?

Silmad juba põrgu saadan; julguse kõik ära kaotan;

kõnnin tuimalt sinust mööda; ühtki huult ei mokas paota.

3. Juba helistan su numbrit – aga katkestan;

mökitab mu vastu Luule: „Ära unista!”

Eemal võiksin tulle minna, et vaid saaksin käia pinda

aga kui sa ligi hiilid, kaugel viilin; jätan kinda!

4.”Vaata selle hundi rinda!” – aga kõlab: „mää!”

unustan su nimegi ma, ikka hiljaks jään.

Tahan veeta oma aega, Sinuga kõik palgid saega...;

kuid kui kuskil jõuan mäega; ei saa üle mingi väega!!

Vikerkaare vastu

„Ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel. Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart, siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda, ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.” 1Ms 9:13-16

Vikerkaar on ilus tähis, ja paljud imetlevad selle kaunidust. Kristlaste jaoks on see lepingu tähis, et Jumal ei hävita enam liha sootumaks; pedeliikumise jaoks on see ühenduse tähis, et kõik on neile lubatud, nagu erinevad spektri värvid mahuvad sinna ära. (Kõike on mul luba teha, aga kõigest ei ole kasu; kõike on mul luba teha, aga miski ei tohi saada meelevalda minu üle.” 1Kr 6:12) Samuti on vikerkaar negatiivses tähenduses esindatud rollimängudes ja muudes arvuti mängudes, kus sa pead kas oma avatari või virtuaalset majandust haldama. Need, kes võtavad natuke siit ja natuke sealt, et omada „Kõike” need pikka pidu ei suuda pidada, sest nad lintšitakse kogenumate poolt lihtsalt ära. Milleks rünnata korralikku mängijat, kellelt mingi ressursi võtmine päädib vastu rünnakuga, kui saab võtta selle noobi käest, kes ei oska vastu hakata ja ei oma selleks ressursse? Tõsi, noobid tõstavad hädakisa, ja kui neid saab küllalt palju – kui kriitiline mass saab ületatud – siis kirjutatakse mäng ümber, nõnda, et ei oleks nii kerge noobe nillida ja toimiks nn „sportlik konkurents” osavate vahel, kuid siis oleks ka viisakam need noobid mingile algaja serverile pagendada, kuid kui seda niimoodi soovitada, siis kõik solvuvad, sest see pole ju mängu sisemine mõte. Sest mäng peab raha teenima ja meeldima nagu ilus hoor, mitte diferentseerima ja inimesi nende ulmast üles äratama – ja kui kurjad ning õelad on inimesed, kui neid niimoodi üles äratatakse. Tean seda isiklikust kogemusest, kuidas ma hommikul enne kohvi olen, seetõttu on mul kodus aja arvamine bc (beforecoffee) ja pc (pastcoffee) Need on füüsiliselt hoomatavalt erinevad näod, mis inimesele vastu vaatavad. Sest inimene tahab tunda, et tema ongi see Jumal, kelle ta on oma arvutimängus loonud, ja keegi ei tohi seda roosat unenägu lõhkuda, muidu ta on vainlane, ja tema vastu tuleb võidelda, sest teda valdab mingi foobia, mis sunnib teda noobe vihkama. Ja nii nuditakse nii mõnigi hea mäng, mis oma keerukusega inimeste mõistust erutas, mittemidagi ütlevalt keskpäraseks. Kuid keemilist tasakaalu ei peaks inimesed otsima, sest seal ei toimu ühtegi eluprotsessi.

Üks tavaline oma küla arendamine Utopia mängu näite põhjal, mida ma kunagi mängisin, kui ta veel rahva rahulolu mõõdikut kasutas – ja mille noobid tümaks rääkisid, sest see ilmutas kõige rohkem, kui käpardlikult keegi oma küla haldas. Kõik algab sellest, et sul on piiratud arv ressursse ja ajamõõdik, et mingi hulga päevade järel kuninglik kaitse saab otsa ja kõik peavad ise hakkama saama. Esimene ülesanne on väga lihtne – ehita oma maa täis ja saada kõik värvatud sõdurid uudismaad avastama. Kuid mida kõige esimesena ehitada? Farme ja Elamuid, et saada kahte ressurssi, mida sa kõige rohkem vajad ja millest oleneb kolmas ressurss – kuld. Selle eest sa ju ehitad ja õpetad välja oma sõdureid. Seda strateegiat võis varieerida mõne kolmanda nüansiga, vastavalt sinu tegelaskuju iseloomule, kas ta oli võlur või rüütel või talupoeg ja mis rassist ta oli – koolnud näiteks ei vajanud üldse toitu ja võisid sellest lähtuvalt näiteks maage treenida – kuigi nii varakult ei olnud nendega midagi peale hakata, et neil polnud piisavalt ruune, millega loitsida, et võis ikka ainult elamute peale keskenduda – sest sa tahad, et su elanikkond kasvaks plahvatuslikult, et kiiresti jõuda 1000 aakri peale – ja alles seal võid sa ehitada vajalikud tornid ruunide tootmiseks; ja guildid maagide välja õpetamiseks ning röövlikoopad mõrtsukate ja salakuulajate väljaõpetamiseks, kes pidid oma konkureerivaid ametivendi politseijõududele üles andma. Kui sa kõike õigesti tegid, jõudsid sa teiseks päevaks kõik vajaliku maa enda kätte saada ja kõik arendused ära teha, et kolmandal päeval juba oma esimesed sõjakäigud välja saata ja veel rohkem maad saada. Sest kusagil on inimesed, kes mõtlevad, et kõik arvutimängijad on kristlased ja mängivad seda viisakalt ning lubavad neil omas kiiruses areneda... Eh jah, kindlasti. Ei – ega asjata pole seadistatud ajalimiit, millal kaitse ära kaob. Kogenumad tegid oma küla hiljem, siis kui enamusel oli juba see kaitseaeg läbitud, et siis 1,5 päevaga ründama hakata, sest kui sa näiteks 700 aakriga ründad 1200 aakrist noobi, siis saad sa temalt kiiresti suure hulga maad, kuid kui tema sind vastu ründab, siis saab tema vaid kübeme tagasi. See reegel oli välja mõeldud, et tugevamad ja selgelt suuremad külad ei saaks nõrgemaid lihtsalt maha tappa. Seetõttu ei arenenud ükski noob üle 1500 aakri helimüüri. Ikka oli keegi, kes mängu juurde tuli ja vaatas – „ehhee, tasuta maa” ja sa pidid jälle hakkama uuesti uudismaad otsima või maagiliselt tekitama. Miks ta pidi ründama tugevat, kui ta võis rünnata nõrka?

Küsimus, miks kristlased on gei-vahekorra ja -abielu vastu, pole mitte selles, et see on füüsiliselt võimatu – see on juriidiliselt võimatu. Samas õigusruumis, ei ole võimalik anda ühele õigus rikkuda neid reegleid, mida teine peab pidama – ja öelda, et viskame need reeglid üle parda, sest reeglid on süüdi, et mina kannatan, siis see pole eriti mõistev nende suhtes, kes soovivad nende reeglite järgi elada. Krisltased on end sellest maailmast eraldanud, kus on võimalik pedeabielluda ja pedevahekorda astuda. Seetõttu kummastab mind selline jutt tolerantsusest, kus „tolerantsus” pannakse tähendama – loobu oma seisukohast, muidu sa vihkad mind. See kõlab minu kõrvus nagu väike laps, kes tahab endale teist jäätist osta lasta ning teeb ultimaatumi: „Kui sa mulle seda jäätist ei osta, siis sa ei armasta mind!” ja hea isa naeratab vaid selle peale ja ütleb: „Ma armastan sind küll, nii palju, et ma ei osta sulle seda teist jäätist!” See, kui meie paneme teisele sildi külge, et tema on „Nõid”; „Homofoob”; „Rassist” sellega me näitame vaid oma küündimatust ja abitust, kes me ise seda teisele teeme, mida me väidame endale olevat tunda saanud.

Asja ei tee mitte paremaks, kui kavalad mehed mõtlevad oma kristliku kiriku välja, kus on võimalik pedeabielluda ja -armastada või kirjutavad oma piibli, milles rafireenirtult öelda, et Jumal on Jumal ainult ebajumala templis, ja ainult seal on homoseksuaalsus patt, kuid mujal ei ole ta patt – kui see on õiglane käitumine, siis võib iga inimene võtta Eesti põhiseaduse ja selle omatahtsi ümber kirjutada ja panna tähendama, mida iganes tahab, kui tal vaid sellesk piisavalt raha ja mõjuvõimu ning käsivart on.

Sellepärast, et maapeal kunagi rusika meetodil elati, saatiski Jumal uputuse maa peale. Selle pärast, et inglid hakkasid Jumala seadusi, mis neile naist keelas, taunima, sest neile ei olnud naist ette nähtud – väga paha Jumalast, et ta oma meelevallas ja loomistuhinas, selle unustas lubada, et tal ei olnud kavas inglitele samu õigusi anda, mis ta inimesele varus. Sellepärast sündisid hiiglased maale ja ka sellised inimesed, kes laulsid oma kahele naisele, sest üks ei näidanud piisavalt välja kui tore ja kõva mees ta on: „Ja Lemek ütles oma naistele: „Aada ja Silla, kuulge mu häält, te Lemeki naised, pange tähele minu kõnet! Jah, haava pärast ma tapan mehe ja verme pärast nooruki! Kui Kaini pärast makstakse kätte seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!” 1Ms 4:23,24

Sellepärast, et ta oli Kaini peale kade, et Jumal temal lubas pärast mõrva ellu jääda ning pani talle märgi külge ning lubas tema elu võtjale seitse korda kätte maksta, hakkas Lemek oma esiisa pärast hooplema, et parem olla – ehkki, see oli arm, mitte eesõigus.

Samuti on vikerkaar arm, mitte eesõigus; arm, mis võib ajas kaotsi minna, kui seda lepingut ei täideta, mis tähiseks ta on seatud. Sest Jumal ei pea inimesi oma territooriumil sallima. Vaadake koolilõpu peo võrdumist, kui Kohvikupidajale korduvalt kaevatakse: „Sinu kohvikus pidutsevad noored jõledasti – punšis paistab olevat alkoholi, sest see paneb noored taaruma; teised käivad vetsus mingi valge puruga, võib-olla nuusutamas või süstimas, aga sina keeldusid viisakusest sinisest valgusest; kolmandatel on juba riided lõhki kistud ja silmad sinised; mõnel tüdrukul on kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt top seljast ära võetud ja nad istuvad alasti jopede all, mille hõlmad on vaateks lahti jäetud; mõned tantsivad teiste lõbuks laudade peal. – Kas mitte kohviku omanik ei torma selle peale ummisjalu kohale, et vaadata, kas tõesti on nii, et tema au ja väärikus on mängus, mille ta heauskselt noorte kätte usaldas, et talle öeldi, et siin saab toimuma koolilõpu pidu, mitte Paabeli segadus ja Soodoma-Gomorra hooratöö! Ja kui ta leiab midagi sellest paika pidavat, eks ta aja siis noored välja ja ei võta kuuldagi ühtegi nende vastuväidet ja jätab nende näod hästi meelde – hiljem on neil kuidagi raske selles kohvikus, või üheski muus, kelle omanikega see omanik tuttav on, aega ja kohta leida, kus oma sõpradega pidutseda. Sellised õigused on arm, mitte privileeg, millesse sa sündinud oled, nagu aadlitiitel. Inimesed ei sünni kristlaseks, nad panevad oma elu maha Jeesuse jalge ette, ja hakkavad kristlaseks, kui nad on endisele surnud – nii ei ela enam nemad oma väikeste kippumiste ja soovikestega, vaid Jeesus nende sees. Kas sinu jope, mille sa selga paned, võib sind viia sinna, kuhu sa ei taha minna? Eks pigemini vii sina oma jope, mis on su seljas, sinna, kuhu sina tahad teda viia. Kui sina hakkad kristlaseks, siis on Kristus sinu elus Inimene ja sina oled jope – kuidas sa lähed sinna, kus sinule meeldib minna ja teed, mida sinule meeldib teha!

Seetõttu võtab Jahve Jumal ja Tema Kristus ja Püha Vaim oma käe maailmast tagasi ja annab pededele, mida nad on küsinud. Vikerkaart te olete endile sümboliks nõudnud – vikerkaart te peate ka saama ja Jumal ei mõtle seda taevas nähes enam oma lepingule vaid saadab teile aja, kus taevad värvuvad karmiin-punaseks, nõnda nagu vetsus on valgus sinine, et narkomaan veeni üles ei leia – siis väsite ka teie vikerkaart otsides, sest see ei paista enam taevast! Ja Jumal saadab sellise rahvaste uputuse maa peale, mis pühib minema kõik liha ja kõik rahvad ja keeled jäävad vait ning annavad au Jahve nimele, sest üksi tema on suur Taevasmaal – ja Jeesus on Tema Kristus Pühas Vaimus! Aamen Hallelujah! Püha; Püha; Püha on Jahve Sebaot – kogu maa on täis tema Au – Ja Jeesus on Kristus!

Vikerkaare vastu

Vikerkaar; vikerkaar – pane oma silmad kinni

ära enam meenuta esiisade pisaraid;

Siis kui Noa laev hulpis ulgumerel ringi;

nooskasid hobused; ammusid härjad –

lapsed kurjalt põrnitsedes puhastasid kingi.

Väljas mängimiseks olid õued liiga märjad,

et nooskasid haledalt hobused; ammusid härjad!

Mõned siiski heitsid lootust, need visamad,

et varsti vihmavaling jääb taevast kinni...

Vikerkaar; vikerkaar – ära haletse enam liha hinge

Jahvel on läila viirukist; Jeesus ei taha neid tunda;

ei nende nõupidamisi kaupmeeste tinge;

Tõesti Tallinna nimi peaks olema Uus-Kunda;

et graniidi kustutus pilved linna peal teevad ringe;

kus on see Magneesium, kus see tont ringi kondab;

või sõitis ta soojale maale kaasas uhiuus Honda?

Ühesõnaga Jumalal maailmast ülepinge –

kas ei saaks sa valmistada surelikele linge!

Vikerkaar; vikerkaar – ehi end punases sametis;

kotiriie ja kalev – kui sõdurisinel üll endal tõmba!

Ärgu keegi püsigu oma armsas ja soojas ametis;

nagu maavärinas niida maha kojad ja surmaga emba.

Koirohtu sega botasega pumatiks;

ja küta neil saun, mis on lämbe –

sest maapealt on leitud üks ämber:

Pööra neil suud huultel kometiks –

et keegi ei sureks oma ametis!

Vikerkaar, vikerkaar – mine juba sa looja;

leping sai murtud ja põlevad rajade tulbad;

too tagasi haldjad ja hiiglased – sõnumitooja;

seo neid niinega, vahele suska ka pulgad -

Nõnda käsib sind Püha ja Taevaste Looja;

valmis on pandud kõik nuhtluste sõjahulgad;

et väriseksid asjata saksad ja mulgid -

Nii ütleb kohtlane sõnumitooja:

Viska oh ometi, Vikerkaar, silmad looja!

Olge Rõõmsad Jeesuses!

„Nad riisuvad su vara ja röövivad su kauba; nad kisuvad maha su müürid ja lammutavad su kaunid kojad; su kivid, palgid ja prügi heidavad nad merre.” Hs 26:12

See kirjakoht, mis prohvet Hesekielile tuli kaubanduslinn Tüürose kohta, oli ennekuulmatu ja häbematu asi ennustada. See oleks sama, kui keegi kuulutaks, et Saksamaa kaoks maakaardilt või muutuks marginaalseks või et USA killustuks. – Sellist asja lihtsalt ei ennustatud, sest see võis sulle elu maksma minna. Mis siis, et prohveti kohus oligi tõtt rääkida, kuid siiski, suurem osa prohvetijüngreid said aru, et kui nad teatud viisil ja võtmes kuulutavad ja õigesse kohta kummarduse ehk reverantsi teevad, et siis on nad palju auväärsemad ja austatumad, kui siis, kui nad mängivad tormilindu, kes võib ainult õnnetust kuulutada. Seejuures polnud Hesekiel mingi tavaline prohvet, vaid eksiili prohvet küüditatute seas, kes pidi tihti selliste valeprohvetitega maid jagama, keda tänapäeval hellitades propagandistideks või trollijateks nimetatakse. – Sest nad rääkisid ainult seda, mida kuulja tahtis kuulda, kas positiivses või negatiivses võtmes. Aga kui sa räägid ainult seda, mida teised sinult tahavad kuulda, võid sa ühel päeval saada tellimuse, mida pole kliendi elu ohtu seadmata – või enda oma – võimalik täita. Siin tuleb tõelise prohveti väärtus esile, kes ei peta oma silmi altkäemaksuga ja ei looda petlikke ilmutusi, mis peaksid tema heale järjele aitama. Tahtis ju ka „Pisuhänna” nimitegelane, et „tuul enam tema jalge alt läbi ei käiks”, ning palkas endale kirjaniku, päris raamatut kirjutama, sest kõik tema luuletused olid „laenatud” ja ta ise ei osanud. Kuid palgatud kirjanik oli liiga osav retoorika õpilane ja rakendas kõik „kirjanik-inseneri” kommentaarid ellu, ning abiellus sama ärimehe teise tütrega, kasutades selle ärimehe enda kapitali, kellele „luuletaja-insener” tahtis muljet avaldada. Sisuliselt võttis ta kogu selle elu üle, mille petis tahtis pettusega endale saada, sest ta ise ei osanud kirjutada.

Ja nüüd kuulutab Hesekiel Tüürosele hukku, et tema kaubitsemine saab otsa ja endine hiilgus pöördub tuhaks ja suitsuks, loetledes erinevaid hävituse astmeid, mida see uhke saareriik peab kannatama. Sest kuidas peaks keegi julgema nii rikast kaubanduslinna rünnata, kes võib iga kell endale vajaliku palga armee välja saadetud käskudega valmis panna ning ahnele röövriigile molli panna. Kuid kui „ahne röövriik” enne teeb kõik teised riigid ümber Tüürose enda sõjakohuslasteks, siis kellele veel saab Tüüros oma kulda ja hõbedat saata?

Väikese saare riigina, olid tema elavjõu ressursid limiteeritud ja ta sõltus täielikult oma palga sõdurite armeest, kuid need ei hakka kunagi kaotatud lahingut võitlema, sest see pole nende maa, kelle nimel nad võitlevad. Nagu ütles Jeesus ühes võrdumis: "Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest. Palgaline ja kes ei ole karjane, kelle omad lambad ei ole, näeb hundi tulevat ja jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. - Ta põgeneb, sest ta on palgaline ega hooli lammastest." Jh 10:11-13

Sellepärast, et kari ei kuulu palgalisele, ei hakka ta oma eluga riskima – sellepärast, et Tüürose rikkused ei ole palga armeele isiklikult vääristatud, ei hakka ta nende pärast elu riskima – kõige lugupidamise juures, ta teeb ju oma tööd! Ta ei tee seda endale, vaid raha pärast ning see pole hea põhjus Kuningas Nebukadnetsariga rinda pistma hakata. Nagu ühes teises kirjakohas: „Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt võetakse see, mis tal on!" Mk 4:25 Lootus, et keegi tuleb sulle sinu raha peale appi, ei ole reaalne, sest see sõltub suhtelisest asjast, mida on võimalik ümber mängida. See on ainult siis väärtus, kui sinul on piisavalt tulejõudu, et enda eest kätte maksta, kui keegi sinu vara omatahtsi mujale lubama hakkab.

Samuti on väljenditega „Jeesus päästab” või „Talle veres pestud” või „Igavene lepitus”. Sest need on loitsud – lühivormid, mis vastavad pikemale peatükile või meditatsioonile, kuid kui sa seda pikemat versiooni ei tunne, siis mis kasu sul sellest on. Piltlikult öeldes, mis kasu on inimesel, kes kogu aeg plõksib: „Selmet-selmet” ilma et ta teaks öelda, mida see väljend tähendab, et ta on lause: „Selle asemel et” lühend või piibellikult, ütleb: „Mt 5:3 on minu usutunnistus” kuid ise ei oska Matteuse evangeeliumi piiblist üles leida, sest ta on ainult kusagilt kuulnud, et selline loits on olemas ja seda tuleb mingis kontekstis kasutada, kuid ise ta seda üles ei leia ja rohkem kasutada ei oska, kuid kuulduste kaudu kokku puutus.

Paljude kristlaste usk on nagu selline jagatud nägemus: „Sellepärast, vaata, olen ma prohvetite vastu, ütleb Jahve, kes varastavad üksteiselt minu sõnu!” Jr 23:30 sest nad teevad plagiaati. Nad ei anna kellegi laulu lauldes midagi endast juurde, vaid kordavad nagu linnud loodusest seda, mis on kuulnud, just nõnda, nagu nad on seda kuulnud! Aga kui keegi teeb kuskil vea, siis nad kopeerivad ka selle vea, sest neil puudub eristusvõime, mis on neil inimestel, kes on veidigi teemas sügavamale läinud, kui pealispind.

Saa aru, miks sa midagi loed ja mida see tähendab ning kuidas seda tõlgendada ning mis on sinu keel ja viis seda tõlgendada Jumala palge ees! Tüüros pakkus kõigile „sedasama” ja viimaks kuningas Nebukadnetsarile tuli pähe mõte, et odavam on saareke ära vallutada ning ise teha, kui teisele selle eest maksta. Kuidas on teiega? Kas teie usk pakub ka inimestele „sedasama” mida nad võiksid isegi teha ja midagi erilist ei ole, sest eriline võib ajada tülli ja mitte leida tunnustust? Olgu teis usku, mis paneb Evangeeliumi Jeesusest Kristusest, mis on teie südameisse uurendatud teemant sulega, nõnda inimeste silmis elama, et nad jooksevad teie juurde kuulama, mis on teie sellise rõõmu põhjus – siis teil on hingamine, kuid rutiinset tööorja Jumal ei taha, kes surnud pilguga inimesi peletavad, nagu oleksid nad herne hirmutised. Rohkem elu ja rõõmu, kristlased! Kas te oma tüdrukut suudlete ka sama näoga kui te peate oma Jumalateenistusi? Aamen!

White raven

1.
Hey, liddle White raven, show me what you got;
you feathers all are painted white and odd is your own croak;
are you really ravenlike - a pigeon, are you not?
A turtledove who likes to play a river in a moat.

2.
I am, but a white raven, my image so despised;
I dont know what I'm cravin, when I eat yokes like they spice.
Is it that I'm dreaming, that I see Jesus at my side,
or is it just a raving that I cannot fully hide?

3.
Listen, boy, you crazy fool, what hopes does bring this boon?
I could paint all your feathers dark and give you restitude
what losses gained, that might change soon
so give in; cheer up; be allright and stop all hesitate!

4.
I am, but a white raven, dirty is the road;
the pavement stones all crackled brim
and that doesnt help me goad,...
ah, lets just wait for Him...

5.
Silly birdy, fully-nerdy, what you looking, doc?
the grave is stoned and full of bones, the-end and nothing else.
Dont you waste your time in here your brain dont like this mock;
How can he be in Heaven that all is truly false!

6.
I am, but a white raven, I got no proof to say
I only feel it in my heart, that gives me everithing.
Bible says, and I believe, oh what a happy day;
what does the future hold, only He may bring.

7.
Simon says; Donkey dares; the Turkey laid an egg:
how can it be, that this is sane and gives you remedy?
Please come in your senses, I humbly to you beg,
this life is no cartoon show; its not a comedy!

8.
I am, but a white raven, I hold no words to sway;
tempted like I mortal am, my eyes can still not see;
tempest is my souls disguise; its my heavens key,
still I'm proud to say the least, that Christian I can be...

Joobuge Pühast Vaimust, mitte vägijoogist

„Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Jahvet istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina. Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba; kahega ta kattis oma palet; kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas. Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: „Püha; püha; püha on vägede Jahve! Kogu maailm on täis tema au!” Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga. Ja ma ütlesin: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Jahvet.”

Js 6:1-6

Mis on küll lahti Suure Jesajaga – selle prohvetiga, kes hiljem, kui Jeesus maa peale tuli, Temaga muutmise mäel koos Eelijaga kohtus, et teda Tema ametis kinnitada? See Suur Prohvet, keda peetakse esimeseks kirjaprohvetiks, et ta nelja kuninga ajal (Js 1:1) oma tööd tegi – etteaste, mida ükski teine prohvet pole suutnud korrata – ja korraga on tema nii roojane, et tema ebapuhtus ulatub lausa neerudest ja südamest ning mõistusest huulteni?

Aga selline ilmutus, mille Jesaja sai, polnud mingi tavaline meeldiv ilmutus, ega olnud ka prohvet rahulikus olukorras. Kes oli see kuningas Ussija, kellest kiri räägib ja miks ta nii tähtis oli? Kuningas Ussija e. teise nimega Asarja (2Kn 15:1-7;2Aj 26:1-21) oli Juuda kuningas Amasja poeg ning tema ema nimi oli Jekolja Jeruusalemmast ja ta sai kuningaks 16 aastaselt ning valitses 52 aastat, nii et ta sai mulda sängitatud auväärses 68 aastases pensioni eas. Ta oli selline suur kuningas, kes lasi rajada palju kindlustusi ning mehitas neid meeste ja masinatega, mis pidid kive ja nooli heitma, mis peab tähendama, et teised kuningad ei olnud selle peale varem mõelnud ja Ussija oli selles mõttes uuenduslik – mida näitab ka 2Aj26:2,6,8,10,14 loetelu kuninga vägitegudest. Väga suur mees – ehkki Kn 15:4 järgi „Ei kadunud ohvrikünkad maalt” Ja teda nimetati heaks kuningaks, kes tegi Jahve tahtmist – aga kes suri pidalitõbisena, sest läks Jumala templisse korravastaselt suitsutama ja 80!!! preestrit pidid talle tee blokeerima, et teda takistada – sest tema tegu oli nii ennekuulmatu, ja kuningas vihastus selle peale. Aga kõik selle pärast, et ta oli Suur Kuningas, sai temast tema südame ülbuse tõttu pidalitõbine mees ja ta pidi pühakojast põgenema ja jääma elu lõpuni eraldatuks, et lasta oma pojal enese nimel valitseda, et mitte teisi haigusega nakatada.

Aga Jesaja nuttis selle kuninga surma päeval kibedaid pisaraid ja itkes Jahve templis: „Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!” Ja sai ilmutuse, et Jahve on Kuningas!! Mitte inimene, kes saavutas küll palju, aga Jumal. Ma pean imetlema Jesaja südamesiirust, sest ma pole päris kindel, et ma oleks sedasama pidalitõbise eest teinud ja mitte pigemini oma südames mõelnud, et ta suri oma pattudes – ohvrikünkad ju ei kadunud Iisraelist ja riik oli ikka jagatud kaheks! Ja mida see ilmutus ütles: Et inglitel olid 6 tiiba, milledes 4 nad pidid end katma, et mitte Jumalat teotada ja karjusid Püha;püha;püha! Aga Jesajal polnud ühtegi tiiba ja ta tundis end, kui Aadam ja Eeva pärast hea ja kurja puust söömist Jumalaga kohtudes. Jahve Jumal oli nii suur, et tema kuue palistused ulatusid seinast seina, mis tähendab eesti keeles, et ta nägi rüü alla, sest ta oli nii väike ja Jumal nii suur. – Ja et ta seda sündimatut nägemust nägi, pidi ta juba sellise häbematu ilmutuse peale end roojaseks pidama, nagu mingi piiluja. Mis kõige hullem, Seeravite sõnul on kogu maailm, mitte ainult Jahve tempel ja mägi, millele see sai rajatud või isegi see püha kuningalinn, kus see asus, Püha! Aga Iisraelis oli kombeks, et lonkaja ja vigane ning hoor ja patune ei tohtinud siseneda Jumalakotta, et mitte kokkupuutes Pühaga templit ja iseennast häbistada ja surma enesele ja kogu riigile ning rahvale mitte ära teenida.. Aga kogu maailm on nii Püha – ja Jesaja tunneb, nagu oleks Mariaani sügaviku põhjas ning õhk saab tema kopsudest otsa, sest teda rõhub igast küljest Jumala Pühadus. Aga selle Pühaduse keskel, pole ohvrikünkad väärjumalatele kadunud, ja Iisrael teeb ikka nii, nagu nende südames on õige teha, mitte vastavalt käsuõpetusele. Ja Jesaja ei pea sellele ilmutusele vastu, ning neab end ära, et ta on kirjatundjana võimetu väärima ja vastama sellisele ilmutusele nagu kord ja kohus, sest tema huuled on roojased ja kogu rahva huuled on roojased. See pole mitte mingi väike ülestunnistus, et ma vandusin korra sõnaga „kurat” ja „perse „– kui preester niimoodi ütleb.

Jesajal oli probleem. Võib-olla kõik need 52 eluaastat püüdis ta oma tööga Iisraeli usuelulist olukorda parendada – kuid kukkus läbi. Inimesed ei võtnud teda kuulda ja läksid oma eludega edasi.

Ta kukkus läbi nelja kuninga ajal, sest Iisrael ei pöördunud oma pattudest, ehkki midagi siiski uuendati ja parandati,... natukene. See on väga karm tunnistus meie töö kohta, kui meie teeme õiget asja nii kaua – ja see ei anna üldse mingit nähtavat vilja – peale prohveti raamatu, selle kohta, mis saab Iisraeliga juhtuma, kui nad oma teekonda jätkavad.

Tänapäeval väsivad jutlustajad juba siis ära, kui nende kogudus(ed) 3 kuud tuima pane(*b)(vad) ja ei viitsi kohal käia või tegelevad jutluse ajal muude asjadega või ei maksa kümnist. Kuid siin on keegi, kes tegi oma tööd ilma nurinatta nii kaua – kogu oma elu, mis ta preester oli – ja siiski nimetas ta end roojaste huultega meheks, kel on Iisraeli patust mingi mõtteline osa ja vastutus. Hallelujah!

Milline pühendumine Jumalale! Tõesti, milline pühendumine. Tema kohta võis tõesti ütelda, et Tema on täis ainult Jumalat, nagu kohvitass on täis kohvi. Aga ta leidis endast siiski patu üles, millega end hukka mõista.

Js 28:1-22 annab ka selge põhjuse, miks Jesaja nii kibestunud oma ameti pärast on, mida ta peab Iisraelis pidama. Jesaja kasutab võrdumit end täisoksendanud joodikust, kes oma rooja sees ringi kakerdab ja lällab ja võrdleb oma ametikaaslaste tegevust – preestrite ja prohvetite tegevust – sellise inimese mõistlikuse ning vajalikkusega. „Käsk on käsu peale; käsu peale käsk; mõõdunöör on mõõdunööri peal; mõõdunööri peal mõõdunöör! - Kord siin, kord seal ja siis jälle kusagil mujal!” Js 28:10

Kas keegi ei jääks liikluses autoga liigeldes pigemini seisma, kui üks silt ütleb talle „paremakäe reegel” aga teine selle kõrval; et paremale ei saa pöörata kui parasjagu on ajavahemik K – R vahel, vaid siis tuleb seda lugeda hoopis vastassuuna vööndiks, sest sealt tuleb ühesuunaline tee vasakule! Kolmas silt ütleb, et siin ristmikul ei tohi üldse mitte peatuda, ja peab edasi sõitma, kuid üles pandud foor näitab punast tuld. Kui mitu inimest tahaksid sellise ristmiku käsku kuulata, mida see talle ütleb? - Mitte keegi, sest keegi ei taha oma närve rikkuda või autot, kummatigi surma saada, kui kusagilt muudest suunadest; eest; tagant; kõrvalt, sinule sisse ei sõidetaks – ja mida veel peaks tegema vaene jalakäija, kes sellise ristmiku peab ületama, kus kõik autojuhid on niiviisi märkidega tigedaks tehtud?

Ja selline olukord oli Iisraeli usuelus, kes ei tohtinud teenida ümberkaudsete rahvaste kombel. Ometi preestrid ja prohvetid siiski „laenasid” kogemusi oma naabrite juurest ja rahvas tegi palju enam kui seda, et neile sellist eeskuju oli ülikute poolt näidatud. Ja Jesaja oli selle keskel nagu „Hüüdja hääl kõrbes”

Kui palju sülge; teotust ja pilget pidi ta oma ametivendade poolt taluma ja Iisraeli rahvalt, et ta nii „vanamoodne” oli ja üldse mitte „tolerantne” progressiivse usutunnetuse suhtes? See peab ikka olema Üleinimene, kes suudab seda taluda ja ikka oma tööd endiselt teeb, ilma et ta pilk ei klaasistuks ja süda verest tühjaks ei voolaks. Mul on suur aukartus selliste Jumalameeste ees, kes suudavad nii olla, kui Jesaja!

Aga kuidas sinuga on? Kui palju on sinule Jumalariik ja Jeesus Kristus maksma läinud – või oled sa nagu üks surnud kirikutööline, kelle kohta Sören Kierkegaard pahvatas, kui tema järeltulija teda „ehtsaks veretunnistajaks” kiitis, ehkki ta oli surnud auväärses vanuses, olles pidanud auväärset karjääri, eemal lõhki saagimisest või kividega surnuks pildumisest, mis olid Jesaja ja Jeremija saatusteks. – Et see ei saa kuidagi olla veretunnistus, kui sa inimeste silmis au sees oled, viidates vaikimisi: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te ehitate prohvetite haudu ja kaunistate õigete hauasambaid ja ütlete: „Kui me oleksime elanud oma esiisade ajal, ei meie küll nende osalised oleks olnud prohvetite verd valamas!” Nõnda te siis tunnistate iseeneste vastu, et te olete nende lapsed, kes tapsid prohveteid! Et täitke siis ka oma vanemate mõõt!” Mt 23:29-32; Lk 11:47-52 kirjakohtadele ja Mäejutlusele (Mt5-7)

See peab sulle midagi maksma minema, kui sa kõnnid koos Jeesusega. Sest vaadelgem kuidas me kohvi joome, olgu see meie usuelule võrdumiks. Me ju ei lähe kuuma kohvitassi juurde ja ei võta seda ükskõik kuidas kätte, et mitte end kõrvetades seda kogemata ära visata. Me võtame kruusi kõrvast. Samuti ei kiirusta me kohvi juues, püüdes demonstreerida, kui tulekindel on meie kõri. Ei, me puhume peale ja joome aeglaselt. Ja siis on meie jaoks kohvi joomine, kui ilmne nauding ja esteetiline akt. Selles hetkes on kõik inimesed täiuslikult taevas! Kui nad seda oskavad märgata.

Jumalateenistus ei saa nii kerge olla, nagu oleks kohvi teie tassis külm ja selle joomine poleks mingi kunst – kärts; mürts ja valmis! Kui ta siiski on nii, et ta üldse sind vaimselt higistama ei pane ja palvetama, ning Jeesuselt juhatust küsima... Mina isiklikult arvan, et pastor, kes arvab, et ta ei pea enam piiblit lugema, sest ta teab seda liiga hästi, et seda alandavat kohustust teha; või pastor, kes peab end nii targaks, et temal ei kõlba oma tarkust vähemale kogudusele pillata – see pole minu silmis üldse mingi kristlane. Sest kõik prohvetid ja Jumalamehed on teisiti endist tunnistanud ja kuni vereni välja, kes on nende Jumal, kuidas siis seesinane võib öelda, et ta on parem neid?! Vahest ka tema tahab ühes Ussijaga ohverdada Jumalale, kuid tänapäeval pole enam kuskilt võtta 80 ustavat preestrit, kes talle teed sulgeksid. Ei leidu isegi ühte öövahti, kes keelaks Anu Saagimil purjus pea ja samasuguste sõpradega kirikus laaberdamast. Kõik on tänapäeval lubatud – kuid Jumal peaks seda rahvast veel selle peale armastama. Oh mis püha lihtsameelsus; kui kristlik teist, inimesed!

Kui palju aastaid on juba sellest loost möödunud ja teda pole mitte vastutusele võetud ega pole ta ise ka vabandanud? Tõesti, kui kristlik teist, et ükski kristlane pole sellest ajast tänapäevani piuksu teinud! Aga „Selgeltnägijate tuleproov” teeb piuksu ja Pauksonite „Astroloogiline abimees” teeb piuksu ja Igor Mang teeb piuksu Maalehes jne... Kuid mitte kristlased. Kas see on sellepärast, et evangeelium pole piisavalt tähtis, et sellega inimesi tülitada, või oleme meie liiga tähtsad, et end selle kuulutamisega tülitada? Kumb nüüd täpselt probleemiks on? Siin aga oli Jesaja, kes joobus Jahvest ja mitte vägijoogist – kuidas on lood sinuga! Aamen, Hallelujah!

Resolve (prayer)

1.
I am the light that protects the meek
I am the hand that consoles, who weep
I am the shoulder that carries the weak
not only today but on every week.

2.
Every year and every hour;
if suns ablaze or nightfall scours
the crimson lights of fading dawn
may my lips never quiver; my reason yawn.

3.
This is no vacation; my life is no tower
noone shall block my pass, no boulder -
scolding friends or mentors who older
nobodys hearsay no words: "that told her"

4.
I am the heart that loves to be hurt;
I am the truth that God wrote to the earth -
nobody else to push him before;
no different angle; no later found score.

5.
Like a chainmail of iron; a white scirt,
I will protect those who are broken and hurt.
Let me love, Jesus, let me be more,
be my image to others, like heavens door.

6.
If I shall strider on plains and through moor;
let me be first to fashion the road.
No lion or boar or wild who roams
shall make me falter; my posture to moan.

7.
I am the answer to prayers cast;
I am the gatekeeper who enters last:
Be your Grace to the world, my judgement fast,
that noone who you love may get lost and past.

Räägime rahast

„Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” Mt 6:24 (68)

Miks see teema nii tähtis on? Kuhu iganes sa pöördud, kas Amway võrkturundaja või Tupperware keskealiste naiste või Oriflame'i viljeleja juurde, taandub ikka teema rahaks. – Kui palju üks või teine asi või tegevus sinu jaoks maksma läheb. Samuti taandub teema rahaks siis, kui minna mõne aratusjutlustaja juurde, – sest ruumirent ja muud loomulikud kulutused. Kasutades ühte teist tähendamissõna, mida Jeesus rahvale õpetas: „Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks? Et kui ta aluse on rajanud ega suuda lõpetada, kõik vaatajad teda ei hakkaks naerma,” Lk 14:28,29 (68) Tehniliselt tundub see eriti arutu ja solvav tähendamissõna. Sest, kes see nii teeb? Keegi ei hakka ju ehitama midagi, ilma et ta enne teeks detailplaneeringu ja arvaks kõik kulud kokku! Absoluutselt mitte keegi!! Ja ometi on Jeesus seda ära märkinud. Milles kala? See, mida inimesed „mitte kunagi” ei tee johtub just sellest, kuidas inimene „isennast” seletab ja näeb. – Sa ei lähe ju peegli ette ja ei hakka soiguma: „Jälle see jõle nägu – mina nii ei mängi, ma ei tahtnud seda hirmsat koletist seal näha!” Selle asemel räägib too inimene hoopis niimoodi, nagu duke: „Damn, I'm looking good!” ehkki tal võivad näos ilmsed iluvead olla, mida varem laiba sõrmega raviti ja tänapäeval Wartnerit kasutades; eelmisel õhtul sai võib-olla liiga hästi pidutsetud, ning silmade all on kotid, mis tuleb veel näokreemiga ära tasandada; tal võib olla tüdruksõbraga „lahutus” käsil, sest too sunnik nägi teda paralleelklassi iludust suudlemas ja heitis seda talle ette, ehkki ise ka naeratas liiga palju korvi meeskonna ässadele. Selliseid asju me oma peeglist ei vaata, sest füüsiline peegel ei ole hinge- peegel. Aga mis saab siis kui...?

Paistab, et paljud Jeesuse tähendamissõnad olid öeldud pigemini hingepeegli kohta ja mitte füüsilise peegli kohta, ja sellepärast, et inimesed ei teinud vaikimisi seda eristust oma kõnes, siis ei saanud nad alati aru, mida hullu see Jeesus jälle paneb. See jutlus on samuti pigemini vaimumaailma kohta kui füüsilise reaalsuse kohta, nii et kui sa siit otsid järjekordset eduteoloogilist sousti, siis pööra ots ringi, et sa väga haiget ei saaks, sest vahest ma räägin sinu jaoks liialt kummastavalt.

Küsimus pole praegust edust, sest edu on tagajärg. Ja mitte ükskõik missugune tagajärg, vaid selline tagajärg, mis sünnib siis, kui Eesmärk ja selleks valitud Meetod omavahel ühtivad. Kõigist asjades kehtib EMT reegel: „Eesmärk – Meetod – Tagajärg.” Täpselt nagu mingi teoreemi tõestamisel on: „Eeldus – Väide – Järeldus.” Ei, küsimus on Eesmärgis! Selles, mida sa tahad saavutada.

Mis on meie Eesmärk, kui me tahame tegeleda ristturundusega või usuga või poliitikaga või millegi muuga, mida tuleks vaadelda meie poolt valitud Meetodina ja mitte mingi asjana iseeneses, mis meie elus lihtsalt juhtus, sest midagi paremat ei olnud parasjagu võtta. Mulle meeldib Bill Cosby ja tema Show, mille vaatamisel ma üles kasvasin, sest just siis kui Cosby oli just oma kuulsuse tipul tuli kaabeltelevisioon Baltimaadesse ning kõik olid nagu naelutatud telerite külge. – Mina ise vaatasin 8 tundi päevas telekat, sest midagi targemat ei olnudki oma vaba ajaga peale hakata, kui vaadata telekat ja lugeda raamatuid. Mulle on alati vaikselt omaette meeldinud nokitseda. – Ja kui ma nii 8 tundi päevas, nagu mingis odavas easternis laps kurja õpetaja käe all kung-fu'd õpib telekat vaatasin, või pigemini öeldes jälgisin üldist jõevoolu, siis ma õppisin selle käigus Saksa keele selgeks, sest programmid, mida ma vaatasin, olid selles keeles.

Paljud nüüd ütlevad, et see on halb kasvatamine ja kahjustab „ajusid” - kuid mida nad sellega silmas peavad. Need samad „õiglased” inimesed pole kunagi maailma ilusamaks teinud, vaid veedavad oma aega sellega, kuidas teiste eludesse sekkuda, et mitte oma elusid elada. Laps, kes vaatab 8 tundi päevas telekat ja loeb ei saa ju teha pahandusi samal ajal, kui üksikema tööl käib, et teda ülal pidada ja kes oma sekretäri palga juures vist ei suudaks lapsehoidjat palgata. Telekas on kõige odavam turul saadav lapsehoidja maailmas, ja ma võin öelda, et ma ei ole ainus nõnda üles kasvanud laps minu põlvkonnas. Tulles tagasi, Bill Cosby juurde, keda ameeriklased tänapäeval vihkavad, et ta olevat sariahistaja/vägistaja – mina selle kohta ei tea, kuid mina räägin tema Show kohta, mis see mulle lapsepõlves andis. Nimelt oli ühes osas tema poolt esitletud naabrivalve teemat. See oli nii naljakalt esitletud, et ma pean selle sketši siin ümber jutustama: Bill Cosby nimitegelane kõnnib getos ja tema ümber toimuvad kuriteod ja rõhutatakse just üht kuritööd, milles noor inimene tõstab koos oma sõbraga teise noore inimese jalgratta otsast ära ja kõnnib rahulikult selle jalgrattaga minema ja ohver peab sellega leppima. Nüüd tuleb stseen Bill Cosby nimitegelasega, kes kõnetab teist ratta omanikku, kes kõige selle sees on ja püüab sõbralikku juttu puhuda ning ütleb: „Tead, mulle meeldib teie ratas, mul kunagi lapsepõlves oli ka täpselt sihuke ratas, aga kahjuks see varastati minult suuremate poiste poolt jõuga ära!” ja too rattaomanik ei pea enam vastu, ning lausa paiskab ratta enda kõrvalt Cosby poole sõnadega: „Võta, see on kingitus!” ning jookseb elu eest minema jättes nõutu Bill Cosby talle õnnetult järele vahtima. Aga sellega pole see asi lõppenud, sest Bill Cosby nimitegelane oma suuremeelsuses otsustab, et viga on selles, et pole naabrivalvet, sest politsei ju ei viitsi selles getos midagi sisulist teha. Mõeldud tehtud, hakkab siis naabrivalvet planeerima ja sinna naabri valve esimesele miitingule tuleb mees, vihane nägu ees ja räägib oma loo. Mina olen siin sellepärast, et ma esindan oma hirmunud sõpra, kelle õigusi ma siin pean kaitsma. Sest see minu hirmunud sõber on pättide poolt nii ära hirmutatud, et kui ta siin tänaval oma rattaga sõitis, siis tuli üks pätt talle juurde ja võttis tema ratta ära. – Mind ei aja mitte närvi, et kuritegevus on siin nii kõrge, vaid fakt, et see pätt ei kasutanud ühtki relva vaid lihtsalt rääkis viisaka kõnega selle ratta endale. – Ja mu sõber kardab elu eest seda pätti, ning ei julge ise tulla! Ja Bill Cosby nimitegelane vaatab morni vaikimisega seda juttu, millest ta aru saab, et tema on see pätt, ehkki ta tahtis lihtsalt nostalgitseda oma lapsepõlve üle ja mitte ligimese ratast, kuid see sai vastavalt kontekstile, millesse see süütu jutt kandus, hoopis isemoodi aru. Bill Cosby sai endale selliseid neegri-nalju lubada, et ta ise ka neeger oli, ja ma naersin südamest, kui ma seda lapsena vaatasin, sest see tundus siis nii naljakas ja rumal, et ma ei suutnud kunagi uskuda, et ma võiksin maailma just nõnda näha. - Aga nüüd töötan turvamehena ja näen täpselt seda sama hirmunud pilku, mida ma „ratta omaniku” silmades nägin, kes püüab mulle sisendada, et mina olen see kurat, kes teda ründab ja talle liiga teeb. Sest inimesed tahavad lihtsalt, et neid rahule jäetakse! Halleluujah!

Tee sa sellisele ära hirmutatud inimesele mida tahes, ta ikka tõlgendab seda vastavalt välisele kontekstile enese ründamisena. See on korraga haletsust tekitav kui ka kurnav kogemus, sest see ei juhtu mitte üks kord päevas vaid vähemasti 50 korda päevas. Miski on inimesed nii ära hirmutanud, et kui kassavärav nende kätte unustatud korvi pärast piiksub ja turvamees tahab lihtsalt öelda: „Pane oma korv õigesse kohta, nii nagu on hea komme!” saab klient aru, et teda rünnatakse ja sildistatakse vargaks – ja et seda vältida, võtab eriti küürus ja solvunud hoiaku ja hakkab turvameest vastu ründama, sest temale tehti ju ülekohut ja alandati ning kõik näevad teda ju „VARGANA” ehkki see kõik toimub ainult tema enese hingepeeglis. - Ja suurem osa inimesi üldse ei koti, miks teisel kliendil midagi piiksus, sest kes on kauem poest ostelnud, juba teab et korvid piiksuvad. Sest inimesel on negatiivne usk absoluutses võtmes: „Kõik turvaväravad piiksuvad AINULT nende peale, kes on midagi varastanud!” ja et tavainimene sellise eksiõpetuse veendunud järgija on, siis ei saagi talle kuidagi selgeks teha, et ta ei ole pätt – ning pätile see väga meeldib, sest selline ullike on hea tähelepanu kõrvale juhtija ning teeb tema „töö” kergemaks. Ei, turvavärav piiksub turvaelemendi peale, mis võib ka kogemata kombel inimese kätte sattuda, sest muidu, kui Turvaväraval oleks tõesti see erivõime, et ta suudab pätti ausast inimesest eristada – siis ta on hoopis Jumal, mitte masin!! Eesmärk ja valitud Meetod on väga tähtsad, et tuleks õige Tulemus ja mitte vale, nagu selles loos. Sellepärast õpetataksegi kõigile kliendi teenindajatele; turvameestele; Pr-juhtidele; jutlustajatele või õhtujuhtidele, seda lihtsat tõde, mis lühidalt kõlab: „Ära võta isiklikult!” Ühes teises Shows, mille nimi oli vist „Täis maja” kui õigesti mäletan, oli nimikangelaseks paks neegrist politseinik, kes oli oma naisukesele sõrmuse ostnud, kuid see sõrmus kadus ära, ja tuli uus teha, kuid juveliiril juhtus üks äpardus – ta kirjutas tšekile vale naise nime ja siis sai tolle politseiniku naine teada, et see sõrmus, mida ta oli nii kaua oma sõrmes oma mehe armastuse pandina kandnud, oli alguses hoopis ühele teisele tüdrukule mõeldud – kes selle ära põlgas – ja alles siis tuli too politseinik oma praegusele naisele abielu ettepanekut tegema. Ja too naine haavus südame põhjani et tal nii ihne mees on ning mees pahandus, milles asi on. Sõrmus on sõrmus. Ja kui ta seda tüli oma hilisteismelise tütrega arutab, et tema naine on kuidagi ebamõistlik, reageerib too tütarlaps nii moodi: „Kõigi naiste nimel, kes kunagi on sellel planeedil elanud ja elama saavad – kuidas palun?!” Ja vaene politseinik on täiesti nõutu, et tema tütar on ka tema vastu. Siis tütreke üritab seda kannatlikult samm-sammult seletada.

1. Kui sa läksid juveliiri juurde ja ostsid sõrmuse, mis kavatsusega sa selle ostsid? -

Ma tahtsin abielluda naisega!

2. Kas see naine pidi selle sõrmuse üle rõõmustama või kurvastama? - Otseloomulikult rõõmustama!

3. Mis nägu oli see naise kujutis, kes pidi sõrmuse peale rõõmustama ja sinuga abielluma?

Ja siis sai mees aru, mis ta oli valesti teinud ja ostis oma naisele uue sõrmuse ning palus pisarate kalkvel andeks, et tal tegelikult ei ole kahju oma naisele päris isiklikku sõrmust osta, mis ainult tema sõrme käib ja mitte kellegi muu sõrme!

Inimesed saavad väga hästi aru, mis eesmärk meil nende suhtes on, vaadeldes neid väikeseid detaile, mida meie enam ei suuda märgata ja pisiasjadeks peame. Kuid neile võivad need olla sama ilmsed kui „Mount Everesti” olemasolu ja kõrgus või „Mariaani süviku” sügavus. Sul võib ju enda silmis olla õige eesmärk, kuid kui seda kannab „vale sõrmus” mis kuulus kunagi kellegile teisele, siis ei ole sellest üldse mitte asja, niipea kui see fakt ilmale tuleb. Mõtle ise, kas sulle meeldiks süüa teise inimese poolikut ära visatud Big-Mac'i selle asemel et ise endale uus osta? - Või lausa minna tema juurde ja öelda: „Anna mulle see pooleldi järatud Big-Mac et ma saaksin süüa!” Või viskuda hullumeelne läige prügikasti suunas, niipea kui „omanik” on nurga taha kadunud ja vaadeldes kõõrdi üle õla, kas prügikasti omanik kuskilt ei paista ja ei pahanda. Ei, nii me kunagi ei teeks, sest me pole asotsiaalid ega pomskarid. Kuid midagi sarnast teeme oma hinges, kui me otsime oma Elu mõtet ja teed. Me sisuliselt viskume järgmise „Suure Kellegi” suunas, kui see iganes meie silmapiirile juhtub ja me temast kuuldusi kuuleme. Sest kusagil on parem kui meie juures ja seepärast peab igat võimalust kasutama. See meenutab mulle ühte filmistseeni „Romeo peab surema”, kus Jet Li põgeneb vanglast ja on just väravas ja valvur peaks ta kinni pidama, kuid ta valetab temale, et sai ühe vihje hipodroomilt ning sellepärast läheb (tal olid ju politseiniku rõivad seljas, mis ta kakluses oli endale hankinud, et põgeneda) valel ajal tööpostilt minema. Ja väravavaht peab tema kinni, et talle raha anda ja tunnistab, et eelmine kord, kui temale isiklikult selline pakkumine tehti, siis oli ta nüüd mõeldes jobu, ning ei kuulanud neid hääli ning hiljem järgi vaadates ta märkas, et ta oleks võinud võita, ning nüüd ta kahetseb ja selle tunnistuseks annab ta raha põgenikule, kes selle vaikimisi vastu võtab, sest sellega muutus tema üritus oma venna tapmise eest kätte maksta, palju lihtsamaks. Aga sellepärast et tollel väravavahil olid silmad häbi täis, et ta varem ei vaadanud sinna, kuhu ta amet ei lubanudki vaadata, et ta ei tundnud pätti mendi vormis ära! - Väga irooniline ja hästi filmitud stseen. Kuulub ühtede mu lemmik näitlemiste hulka, mida ma mitte ainult ameti poolest hindan, sest see peaks käsiraamatus videomaterialina sees olema, kuidas mitte sellises töös käituda. Sest selle väravavahi viimaseks põhimõtteliseks veaks oli see, kui ta häire peale ikka laskis jalgrattamehel lahkuda, ehkki kord nägi ette, et siis tuleb kõik välipassid tühistada. Aga kuna tal oli „vihje hipodroomilt” altkäemaksuks, siis ta vaatas sellele läbi sõrmede ja tõenäoliselt kaotas oma töö, kuigi film enam sellele ei keskendunud. Asi oli niigi selge ja film oli venna kättemaksust.

Kui sinul on mingi „Väärtus” ja sa järgid seda väärtust, siis „ära vaata tagasi” et sa ei näeks seal seljataga kõiki neid asju, mida sa oled hüljanud ja su süda sellise narrimise peale ei hakkaks hoorama. Sest kui sa seal midagi ilusat näed, siis sa ei ole enam kogu südamest oma ürituse juures vaid ainult poole südamega. Samal põhjusel on kristlastel monogaamia sest üks naine on rohkem naine kui kaks, sest kuidas sa ka jagad oma aega, sa ei saa kuidagi Kage bunshin end mitmeks jagada, sest sa ei ela mitte Naruto sarja Konoha's vaid tegelikus reaalsuses. Ja seetõttu ei saa sa kunagi olla ühe naisega 24/7 kui seal on veel üks naine, sest tervik ei saa võrduda 200% Pane tähele! See on ka põhjus miks paljud head sõjaväe juhid põletavad sillad oma taganemise eest ära, et sõdurid teaksid, et nad lähevad võitma mitte alistumistingimusi arutama. Samal põhjusel magas ka Absalom oma isa liignaistega ja lasi selleks kõige Jeruusalemma nähes rajada telgi oma koja katusele, kus seda teha, et igasugune lepitus oma isa endise kuningaga, kelle vastu ta mässas, võimatuks teha, sest üks nõuandja oli seda soovitanud, kelle kohta öeldi, et tema nõu oli nagu „Jahve otsus!” see läks alati täide, kui seda järgiti 2Sm16:22-17:23 aga kui Ahitofel, Taavetile ustav nõuandja ajas tema nõu „valenõuga” nurja, siis hea nõuandja, kes siiralt mässaja poole hoidis, poos end kodus üles, sest teadis, mis valenõu peale sündima hakkab, enne kui ta selle tulemust pidi ootamagi jääma. – Ilusad ja magusad kõned ei soojenda keha ega ehita riiki üles ega aita ülestõusul või mässul, sest nad ei taha oma käsi määrida. Nad on „liiga head”et kunagi esimesena finišisse jõuda ja lõpetavad viimasena, nõnda nagu on kristlaste seas õiglane küsida viimast kohta, et sulle antaks esimene – kuid sama asi ei kehti päris võidujooksus, kus võidupärg antakse parimale jooksjale, aga mitte viisakaimale. Või on Erki Nool olümpiavõitja oma viisakate kõnevõttude pärast, mida ta pärast või enne mõnda võistlust andis? Ei ütle piibel mitte asjata: „Ära püüa olla liialt õiglane, miks peaksid sa enneaegu surema!” Sest kui sa oled „liialt õiglane” siis sa näitled enda jaoks „Õigluse” rolli ja mitte ei ela õiglaselt. Sa ise sellest mingit kasu ei saa, sest see ei sünni sinuga päriselt vaid ainult sinu südames. Samamoodi võiksid sa võõras keeles avalikult palvetada, ilma et keegi aru saaks, mis sa seal leelotad. – Sa ju võiksid selles ka ropendada ja Jumalat teotada, kes selle ära tõestab, et sa hästi kiidad ja ülistad, kui pole tõlget sinu tegevuse kohta? Suur ja ilus ning särav tegevus ei või tulemust anda, kui temale ei ole sobilikku konteksti, mis tema esile tõstab ja vääristab – alles siis omab üks või teine tegevus oma reaalse tähenduse.

Kui Kommunistid räägivad Kapitalist siis Kapitalistid saavad aru ja noogutavad: „Jah, nemad ka armastavad raha, kuid ei julge tunnistada!” On ju Karl Marxi „Kapital” kirjutatud „ainult rahast” ja ei millestki muust. Selle asemel püüdke ette kujutada ühte vaimupilti. Te olete tööline ühes vabrikus ja vabriku omanik, kes on hästi riides ja pahvib teie ees Havanna sigarit, paneb liini hetkeks seisma, et teile midagi tähtsat öelda. Ta kogub oma töölised kokku ja lõpetab hetkeks sigari pahvimise ning manab ette õnnetu näo, sest on toimunud „suur õnnetus” – turule on ilmunud uus masin, mida nende tehas ei kasuta ja konkurendid on juba sellele üle minemas ning neile tuleb kas siis järele jõuda või siis lausa neist ette rebida. Aga selleks, et seda uut imemasinat, mis tööd paremini teeb, kasutusele võtta, ei saavat nende hea leivaisa neile enam endist palka maksta, mida ta senimaani on maksnud, aga töölised kannatagu see välja, sest koos me võistleme selle paha konkurendi surnuks ja siis on võimalik lausa paremat palka maksta, mida pragust selle paha konkurendi, kes selle uue masina välja mõtles, tõttu ei ole võimalik teha. Rasked ajad – rasked ajad, mis teha. Aga kuidagi ei taha see jutt tegudega ja selle reaalsusega kokku klappida, milles need töölised elavad, kes tohivad oma toitu ainult komisjoni poest osta, kus on hinnad pärast palgapäeva alati 30% suuremad ja enne palga päeva 30% väiksemad, sest siis ei ole kellelgi niikuinii enam oma palka järel ja polegi mõtet rohkem küsida – aga võib-olla saab võla peale meelitada... Kas tõesti on selles pildis küsimus rahas või on hoopis küsimus ellujäämises? Too rikas ja ilus vabriku omanik leiaks palju rohkem kuuljaid kõrvu, kui ta oleks tulnud räbalais ja ilma sigarita, imedes pigemini hambaorki, sest midagi paremat pole võtta – kui ta siis oleks sedasama öelnud, siis ei hakkaks talle ükski tööline vastu vaid tunneks empaatiliselt kaasa. Kui on sõda, siis on sõda ja kõik kannatavad selles koos. Kuid seal polnud mingit sõda vaid lihtne valetamine ja vassimine. Kui sul on raha ülikonna ja sigari ning ilusa auto peale, on sul ka raha, et oma tööliste palk õigesti välja maksta, ja pole seda vaja lausa vähendada, sest uus masin nõuab seda – sest kes peaks seda uskuma, et aeg seisab paigal ja tulevik peatub selle uue masina juures ja ei lase mitte leiutada veel paremat masinat, mis üldse enam töölisi ei vajaks, et omanikku rikkaks teha? Kui inimene pole oma tööga seotud, siis on ta varsti surnud, ükskõik kui ilusasti meile masinate päästvast tulevikust jutlustatakse. Töö on füüsiline ja reaalne; ilmutus vaimne ja mitte veel ellu ärganud – selle nimel tuleb veel pingutada ja see ei sünni mitte odavalt, kus kõik elasid õnnelikult oma elupäevade otsani, nagu muinas-jutus. Ei Kommunistid võitlevad ellujäämise nimel, et lisaväärtuse arvutamisel ja jagamisel tööline ka midagi saaks, sest muidu pole tal varsti enam üldse kohta selles võrrandis, kui ta piisavalt selle vastu huvi ei tunne. Süües kasvab isu, ja kusagil pole öeldud, et ei saa rohkem võtta. Ainult kui seadus selle kapitalistile ära keelab, saab piir ette, aga mitte enne. Mitte asjata pole meil miinimum palk, sest sellest allapoole ei tohi maksta, mitte ei saa maksta. „Ei tohi” ja „ei saa”, on kaks eri reaalsust, mida lihtinimene enesele segi ajab kui ta kõiki inimesi headeks mõtleb.

Naine tänaval usub et teda „ei tohi” vägistada, sest seadus ütleb nii ja tema tahab ka nii; kuid vägistaja kes teda seirab, teab, et ta „ei saa” vägistada, sest naisel on kotis pipragaas; parasjagu läks politsei jalgsipatrull mööda; tänav oli korrektselt valgustatud ning inimesi oli ka kõndimas-nägemas piisavalt, et mitte seda kavatsust täide viia ja ilmse häbi ning teotuse alla sattuda, sest vägistaja ju ei häbene oma tegu vaid vahele jäämist. Kui sündmuspaik muutub ja tüdruk on veel piisavalt vintis ning on lausa oma käekoti maha unustanud ja läheb juhtumisi hoopis pimeda kõrvaltänava kaudu, siis miks ei peaks kuri hunt võimalust kasutama, kui lambuke ise tema koopasse ronis. Hunt teeb vaid urr ja kartlik lambuke läheb lukku ning laseb elualalhoiu instinktist endale kõike teha, et ta vaid ellu jääks ning saabki naine vägistatud. Vägistamisohvrite seletuskirjade kurb statistika on selle vaikivaks tunnistajaks. Ole endast ja oma ümbrusest teadlik, kus sa liigud, ja kui sa tõesti pead minema läbi „surmavarjuoru” siis võta parem üks või veel parem kaks ihukaitsjat kaasa – no ikka sellised tursked siilisoenguga; 2x2x2 kapid, kellega eelpoolmainitud vägistaja kindlasti pimedas tänavanurgas ei taha kohtuda, et seal ei näe ükski inimõiguste spetsialist, kui ta maha tapetakse, kui ta siiski seda üritab... – ja siis ta kaotab rohkem, kui oma näo ühiskonnas. Ilmne asi, kuid paljud eksivad selle vastu ja jätavad selle torni lõpuni ehitamata, sest varustus sai otsa või midagi muud ja käis kah.

Samast rubriigist on järgmine nali: „Mitu turvameest on vaja, et lambipirni vahetada?” Õige vastus: „Mitte ühtegi!!!” - Kui keegi ükskõik millise turvafirma turvamees peaks kunagi nii pede olema, et ta Eestis käibel oleva turva-eeskirja valguses seda teeb, siis jääb ta selle ülemuste teatavaks saades koheselt oma tööst ilma ja pole enam turvamees. Sest tema meelevald pole mitte Elektriku töö üle – vaid Turvamehe töö üle ja pealegi ei tohi ta Elektrikule, kes selle eest palka saab, sellega mitte konkurentsi pakkuma, kui ta selle liigutuse tasuta ära teeb, sest ta tahab oma kliendile meeldida – sest teda ei palganud mitte klient vaid turvafirma ja tema peab oma turvafirmat armastama kuid kliendi juures on tema sulaste sulane ja peab selliseid asju kartma, aga mitte pede olema ja laskma endale trukkida! Ja nii ongi! Klient ei pea sinu arvelt tasuta tööd saama, et sina liiga hea oled, ja kui siiski tahad selline „Hea Turvamees” olla – uks on seal, ära liialt palju külma õhku sisse lase, kui selle vaikselt kinni paned! Mis ajast ta tahab turvamehena seda lambipirni vahetada, kui ta on objektil vaid oma vahetuse ajal ja muul ajal ei või seal turvamehena liikuda, sest siis oleks see ametniku omavoli ja lepingu rikkumine? Töö ajast? Aga pätid? Aga Töö?? Sellepärast kuuleb iga õige turvamees, kui klient talle ütleb: „Vaheta lambi pirn ära!” hoopis „Hakka minu kukeks ja võta kõigi nähes suhu!” Õige mees ei lase end niimoodi kohelda, sest too klient on ise ka lepinguid ja seadusi lugenud ja teab väga hästi, et ei või seda küsida, sest muidu poleks teda sellesse ametisse palgatud, vaid ta loodab ja arvab, et sina veel ei tea ja seda võib sinu vastu ära kasutada.

Mis on sinu Eesmärk, kui sa midagi teed ja mil viisil mõtled sa seda teha, ja mis peab olema selle eesmärgipärase töö tulemus. Kas Eesmärk ja Tulem ühtivad, nagu mees naisega ja saavad happy-endi? Kui mitte, siis tuleks üle vaadata oma Meetod, millega te Eesmärgi poole liigute, et saada Tulemus. Kui sina tahad jõuda itta, siis ära vaata läände ja vastupidi. Tagurpidi ju ei kõnnita, või kõnnitakse ikkagi?

Seetõttu hüüab Jahve Jumal ja Tema Kristus ja Püha Vaim iga päev lakkamata oma kadunud lammaste: juutide ja kristlaste poole: „Pöördu taganeja Iisrael, ütleb Jahve, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb su Isand, mina ei pea viha mitte igavesti. Aga tunne oma süüd, et sa oled üles astunud Jahve vastu, oma Jumala vastu ja oled iga halja puu all ajanud oma põlved laiali võõrastele. Minu häält ei ole te mitte kuulnud, ütleb Jahve!” Jr 3:12,13 (mt) Aga need ei tee kuulmagi ja ei teagi, kelle poolt nad peavad olema ja kelle torni ehitama või kuidas. Aamen.