„Ma
panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja
maa vahel. Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse
vikerkaart, siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga
elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha
hävitavaks uputuseks. Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan
seda, ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel
maa peal olevas kõiges lihas.” 1Ms 9:13-16
Vikerkaar
on ilus tähis, ja paljud imetlevad selle kaunidust. Kristlaste jaoks
on see lepingu tähis, et Jumal ei hävita enam liha sootumaks;
pedeliikumise jaoks on see ühenduse tähis, et kõik on neile
lubatud, nagu erinevad spektri värvid mahuvad sinna ära. (Kõike
on mul luba teha, aga kõigest ei ole kasu; kõike on mul luba teha,
aga miski ei tohi saada meelevalda minu üle.” 1Kr
6:12) Samuti
on vikerkaar negatiivses tähenduses esindatud rollimängudes ja
muudes arvuti mängudes, kus sa pead kas oma avatari või virtuaalset
majandust haldama. Need, kes võtavad natuke siit ja natuke sealt, et
omada „Kõike” need pikka pidu ei suuda pidada, sest nad
lintšitakse kogenumate poolt lihtsalt ära. Milleks rünnata
korralikku mängijat, kellelt mingi ressursi võtmine päädib vastu
rünnakuga, kui saab võtta selle noobi käest, kes ei oska vastu
hakata ja ei oma selleks ressursse? Tõsi, noobid tõstavad hädakisa,
ja kui neid saab küllalt palju – kui kriitiline mass saab ületatud
– siis kirjutatakse mäng ümber, nõnda, et ei oleks nii kerge
noobe nillida ja toimiks nn „sportlik konkurents”
osavate vahel, kuid siis oleks ka viisakam need noobid mingile algaja
serverile pagendada, kuid kui seda niimoodi soovitada, siis kõik
solvuvad, sest see pole ju mängu sisemine mõte. Sest mäng peab
raha teenima ja meeldima nagu ilus hoor, mitte diferentseerima ja
inimesi nende ulmast üles äratama – ja kui kurjad ning õelad on
inimesed, kui neid niimoodi üles äratatakse. Tean seda isiklikust
kogemusest, kuidas ma hommikul enne kohvi olen, seetõttu on mul
kodus aja arvamine bc (beforecoffee) ja pc (pastcoffee) Need on
füüsiliselt hoomatavalt erinevad näod, mis inimesele vastu
vaatavad. Sest inimene tahab tunda, et tema ongi see Jumal, kelle ta
on oma arvutimängus loonud, ja keegi ei tohi seda roosat unenägu
lõhkuda, muidu ta on vainlane, ja tema vastu tuleb võidelda, sest
teda valdab mingi foobia, mis sunnib teda noobe vihkama. Ja nii
nuditakse nii mõnigi hea mäng, mis oma keerukusega inimeste
mõistust erutas, mittemidagi ütlevalt keskpäraseks. Kuid keemilist
tasakaalu ei peaks inimesed otsima, sest seal ei toimu ühtegi
eluprotsessi.
Üks
tavaline oma küla arendamine Utopia mängu näite põhjal, mida ma
kunagi mängisin, kui ta veel rahva rahulolu mõõdikut kasutas –
ja mille noobid tümaks rääkisid, sest see ilmutas kõige rohkem,
kui käpardlikult keegi oma küla haldas. Kõik algab sellest, et sul
on piiratud arv ressursse ja ajamõõdik, et mingi hulga päevade
järel kuninglik kaitse saab otsa ja kõik peavad ise hakkama saama.
Esimene ülesanne on väga lihtne – ehita oma maa täis ja saada
kõik värvatud sõdurid uudismaad avastama. Kuid mida kõige
esimesena ehitada? Farme ja Elamuid, et saada kahte ressurssi, mida
sa kõige rohkem vajad ja millest oleneb kolmas ressurss – kuld.
Selle eest sa ju ehitad ja õpetad välja oma sõdureid. Seda
strateegiat võis varieerida mõne kolmanda nüansiga, vastavalt sinu
tegelaskuju iseloomule, kas ta oli võlur või rüütel või talupoeg
ja mis rassist ta oli – koolnud näiteks ei vajanud üldse toitu ja
võisid sellest lähtuvalt näiteks maage treenida – kuigi nii
varakult ei olnud nendega midagi peale hakata, et neil polnud
piisavalt ruune, millega loitsida, et võis ikka ainult elamute peale
keskenduda – sest sa tahad, et su elanikkond kasvaks
plahvatuslikult, et kiiresti jõuda 1000 aakri peale – ja alles
seal võid sa ehitada vajalikud tornid ruunide tootmiseks; ja guildid
maagide välja õpetamiseks ning röövlikoopad mõrtsukate ja
salakuulajate väljaõpetamiseks, kes pidid oma konkureerivaid
ametivendi politseijõududele üles andma. Kui sa kõike õigesti
tegid, jõudsid sa teiseks päevaks kõik vajaliku maa enda kätte
saada ja kõik arendused ära teha, et kolmandal päeval juba oma
esimesed sõjakäigud välja saata ja veel rohkem maad saada. Sest
kusagil on inimesed, kes mõtlevad, et kõik arvutimängijad on
kristlased ja mängivad seda viisakalt ning lubavad neil omas
kiiruses areneda... Eh jah, kindlasti. Ei – ega asjata pole
seadistatud ajalimiit, millal kaitse ära kaob. Kogenumad
tegid oma küla hiljem, siis kui enamusel oli juba see kaitseaeg
läbitud, et siis 1,5 päevaga ründama hakata, sest kui sa näiteks
700 aakriga ründad 1200 aakrist noobi, siis saad sa temalt kiiresti
suure hulga maad, kuid kui tema sind vastu ründab, siis saab tema
vaid kübeme tagasi. See reegel oli välja mõeldud, et tugevamad ja
selgelt suuremad külad ei saaks nõrgemaid lihtsalt maha tappa.
Seetõttu ei arenenud ükski noob üle 1500 aakri helimüüri. Ikka
oli keegi, kes mängu juurde tuli ja vaatas – „ehhee, tasuta maa”
ja sa pidid jälle hakkama uuesti uudismaad otsima või maagiliselt
tekitama. Miks ta pidi ründama tugevat, kui ta võis rünnata nõrka?
Küsimus,
miks kristlased on gei-vahekorra ja -abielu vastu, pole mitte selles,
et see on füüsiliselt võimatu – see on juriidiliselt võimatu.
Samas õigusruumis, ei ole võimalik anda ühele õigus rikkuda neid
reegleid, mida teine peab pidama – ja öelda, et viskame need
reeglid üle parda, sest reeglid on süüdi, et mina kannatan, siis
see pole eriti mõistev nende suhtes, kes soovivad nende reeglite
järgi elada. Krisltased on end sellest maailmast eraldanud, kus on
võimalik pedeabielluda ja pedevahekorda astuda. Seetõttu kummastab
mind selline jutt tolerantsusest, kus „tolerantsus” pannakse
tähendama – loobu oma seisukohast, muidu sa vihkad mind. See kõlab
minu kõrvus nagu väike laps, kes tahab endale teist jäätist osta
lasta ning teeb ultimaatumi: „Kui
sa mulle seda jäätist ei osta, siis sa ei armasta mind!” ja
hea isa naeratab vaid selle peale ja ütleb: „Ma
armastan sind küll, nii palju, et ma ei osta sulle seda teist
jäätist!” See,
kui meie paneme teisele sildi külge, et tema on „Nõid”;
„Homofoob”; „Rassist” sellega me näitame vaid oma
küündimatust ja abitust, kes me ise seda teisele teeme, mida me
väidame endale olevat tunda saanud.
Asja
ei tee mitte paremaks, kui kavalad mehed mõtlevad oma kristliku
kiriku välja, kus on võimalik pedeabielluda ja -armastada või
kirjutavad oma piibli, milles rafireenirtult öelda, et Jumal on
Jumal ainult ebajumala templis, ja ainult seal on homoseksuaalsus
patt, kuid mujal ei ole ta patt – kui see on õiglane käitumine,
siis võib iga inimene võtta Eesti põhiseaduse ja selle omatahtsi
ümber kirjutada ja panna tähendama, mida iganes tahab, kui tal vaid
sellesk piisavalt raha ja mõjuvõimu ning käsivart on.
Sellepärast,
et maapeal kunagi rusika meetodil elati, saatiski Jumal uputuse maa
peale. Selle pärast, et inglid hakkasid Jumala seadusi, mis neile
naist keelas, taunima, sest neile ei olnud naist ette nähtud – väga paha
Jumalast, et ta oma meelevallas ja loomistuhinas, selle unustas
lubada, et tal ei olnud kavas inglitele samu õigusi anda, mis ta
inimesele varus. Sellepärast
sündisid hiiglased maale ja ka sellised inimesed, kes laulsid oma
kahele naisele, sest üks ei näidanud piisavalt välja kui tore ja
kõva mees ta on: „Ja
Lemek ütles oma naistele: „Aada ja Silla, kuulge mu häält, te
Lemeki naised, pange tähele minu kõnet! Jah, haava pärast ma tapan
mehe ja verme pärast nooruki! Kui Kaini pärast makstakse kätte
seitse korda, siis Lemeki pärast seitsekümmend seitse korda!” 1Ms
4:23,24
Sellepärast, et ta oli Kaini
peale kade, et Jumal temal lubas pärast mõrva ellu jääda ning
pani talle märgi külge ning lubas tema elu võtjale seitse korda
kätte maksta, hakkas Lemek oma esiisa pärast hooplema, et parem
olla – ehkki, see oli arm, mitte eesõigus.
Samuti on vikerkaar arm, mitte
eesõigus; arm, mis võib ajas kaotsi minna, kui seda lepingut ei
täideta, mis tähiseks ta on seatud. Sest Jumal ei pea inimesi oma
territooriumil sallima. Vaadake koolilõpu peo võrdumist, kui
Kohvikupidajale korduvalt kaevatakse: „Sinu kohvikus pidutsevad
noored jõledasti – punšis paistab olevat alkoholi, sest see paneb
noored taaruma; teised käivad vetsus mingi valge puruga, võib-olla
nuusutamas või süstimas, aga sina keeldusid viisakusest sinisest
valgusest; kolmandatel on juba riided lõhki kistud ja silmad
sinised; mõnel tüdrukul on kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt
top seljast ära võetud ja nad istuvad alasti jopede all, mille
hõlmad on vaateks lahti jäetud; mõned tantsivad teiste lõbuks
laudade peal. – Kas mitte kohviku omanik ei torma selle peale
ummisjalu kohale, et vaadata, kas tõesti on nii, et tema au ja
väärikus on mängus, mille ta heauskselt noorte kätte usaldas, et
talle öeldi, et siin saab toimuma koolilõpu pidu, mitte Paabeli
segadus ja Soodoma-Gomorra hooratöö! Ja kui ta leiab midagi sellest
paika pidavat, eks ta aja siis noored välja ja ei võta kuuldagi
ühtegi nende vastuväidet ja jätab nende näod hästi meelde –
hiljem on neil kuidagi raske selles kohvikus, või üheski muus,
kelle omanikega see omanik tuttav on, aega ja kohta leida, kus oma
sõpradega pidutseda. Sellised õigused on arm, mitte privileeg,
millesse sa sündinud oled, nagu aadlitiitel. Inimesed ei sünni
kristlaseks, nad panevad oma elu maha Jeesuse jalge ette, ja hakkavad
kristlaseks, kui nad on endisele surnud – nii ei ela enam nemad oma
väikeste kippumiste ja soovikestega, vaid Jeesus nende sees. Kas
sinu jope, mille sa selga paned, võib sind viia sinna, kuhu sa ei
taha minna? Eks pigemini vii sina oma jope, mis on su seljas, sinna,
kuhu sina tahad teda viia. Kui sina hakkad kristlaseks, siis on
Kristus sinu elus Inimene ja sina oled jope – kuidas sa lähed
sinna, kus sinule meeldib minna ja teed, mida sinule meeldib teha!
Seetõttu võtab Jahve Jumal ja
Tema Kristus ja Püha Vaim oma käe maailmast tagasi ja annab
pededele, mida nad on küsinud. Vikerkaart te olete endile sümboliks
nõudnud – vikerkaart te peate ka saama ja Jumal ei mõtle seda
taevas nähes enam oma lepingule vaid saadab teile aja, kus taevad
värvuvad karmiin-punaseks, nõnda nagu vetsus on valgus sinine, et
narkomaan veeni üles ei leia – siis väsite ka teie vikerkaart
otsides, sest see ei paista enam taevast! Ja
Jumal saadab sellise rahvaste uputuse maa peale, mis pühib minema
kõik liha ja kõik rahvad ja keeled jäävad vait ning annavad au
Jahve nimele, sest üksi tema on suur Taevasmaal – ja Jeesus on
Tema Kristus Pühas Vaimus! Aamen Hallelujah! Püha; Püha; Püha on
Jahve Sebaot – kogu maa on täis tema Au – Ja Jeesus on Kristus!
Vikerkaare
vastu
Vikerkaar;
vikerkaar – pane oma silmad kinni
ära
enam meenuta esiisade pisaraid;
Siis
kui Noa laev hulpis ulgumerel ringi;
nooskasid
hobused; ammusid härjad –
lapsed
kurjalt põrnitsedes puhastasid kingi.
Väljas
mängimiseks olid õued liiga märjad,
et
nooskasid haledalt hobused; ammusid härjad!
Mõned
siiski heitsid lootust, need visamad,
et
varsti vihmavaling jääb taevast kinni...
Vikerkaar;
vikerkaar – ära haletse enam liha hinge
Jahvel
on läila viirukist; Jeesus ei taha neid tunda;
ei
nende nõupidamisi kaupmeeste tinge;
Tõesti
Tallinna nimi peaks olema Uus-Kunda;
et
graniidi kustutus pilved linna peal teevad ringe;
kus
on see Magneesium, kus see tont ringi kondab;
või
sõitis ta soojale maale kaasas uhiuus Honda?
Ühesõnaga
Jumalal maailmast ülepinge –
kas
ei saaks sa valmistada surelikele linge!
Vikerkaar;
vikerkaar – ehi end punases sametis;
kotiriie
ja kalev – kui sõdurisinel üll endal tõmba!
Ärgu
keegi püsigu oma armsas ja soojas ametis;
nagu
maavärinas niida maha kojad ja surmaga emba.
Koirohtu
sega botasega pumatiks;
ja
küta neil saun, mis on lämbe –
sest
maapealt on leitud üks ämber:
Pööra
neil suud huultel kometiks –
et
keegi ei sureks oma ametis!
Vikerkaar,
vikerkaar – mine juba sa looja;
leping
sai murtud ja põlevad rajade tulbad;
too
tagasi haldjad ja hiiglased – sõnumitooja;
seo
neid niinega, vahele suska ka pulgad -
Nõnda
käsib sind Püha ja Taevaste Looja;
valmis
on pandud kõik nuhtluste sõjahulgad;
et
väriseksid asjata saksad ja mulgid -
Nii
ütleb kohtlane sõnumitooja:
Viska
oh ometi, Vikerkaar, silmad looja!
No comments:
Post a Comment