Ei
taha olla kasutaja, tahan olla vahend;
kui
haldjas sinu kraanikausil; joodik pargipingil.
Su
ümber nagu ülikond – su võrrandite lahend;
ma
tahan olla sinepiks su rukkileiva singil!
Ma
tahan olla Caltsium ja sina minu Cola,
et
kaotada end sinus, ma võiks minna kõige sisse.
Ei,
ära mulle halasta, vaid kalla haavus soola;
kummasta
ning piina mind, et ei näeks teisi misse.
Ei
taha olla kasvataja, kasuta mind ära;
ei
sinu õige õpetlane, pigem koer-teeb-trikki.
Sa
minu võitja Kuningas, ma sinu valge mära –
oh
miks ei juba tulista, ma ootan seda klikki...
Ma
tahan olla lipuvarras, sina minu plagu;
su
voorused kõik tunnistaksin Haanja kõrgustikul.
Mul
korja kokku tuleriit ja anna rohkelt hagu:
on
õli juba minu poolt ja tõmba peale tikku!
Ei
taha olla leksikon, vaid kalender rebitavalt;
kui
liblikas, kes tiivad tulelõõmas kõrvetanud.
Mu
pisarad vaid põrgupiinu peavad lepitama;
ma
olen rätik sinu juustes, et saaks kanda kõrbes tanu.
Ma
tahan näha sinu moodi, hingata su õhku;
su
käes vast sitakäkil Tosta maitse tuleb juurde!
Kui
ootan sinu möödumist kõik hommikud ma õhtu;
kui
sinu hääl mul heliseb, ma inglikoore kuulen...
Ei
taha olla kosmonaut, sa niigi minu Päike;
su
ümber oleks pime öö; galaktikate rajad.
See
tunne liiga tühine, on rinnus nõnda väike;
su
ülevust ma Kõiksusesse väsimatult kajan.
Ma
tahan olla omega, et Sina jääks Centauri;
mu
kirkaim täht sa taevalael ja koidukiirte valgus.
Sa
minule kui kõrbetorm, mis kimbutamas mauri;
ei
hooli sest, kui mürgine võib olla armu algus.
Ei
taha Fööniksina sinu hingusest ma tõusta;
seal
tuhaks põlemine minu hingel kergem kanda.
Kui
ei peaks peeglis nägema nii võigast orjalõusta,
võiks
sinu eest ma viimse veeringu ka ära anda.
Ma
tahan kanda kinnitada sinu ukse lävel;
et
peletada muremõtted Kaali põhjanappa.
Nähtamatult
tuulena ma käiksin sinu järel;
kui
uteke, kes ootamas, et millal saab ta tappa.
Ei
taha olla vabamees; ei uhke kaupmees Tingil;
ma
parem olgu sinu hoor ja sina kupeldaja.
Kui
võiksid möödaminnes ühe naeratuse kingiks –
siis
oleksin su juures nagu koristaja majas.
Ma
tahan olla meremees ja seilata su meres;
ma
sinu pilgu puudutusest raputatud läbi.
Sa
viinauima sarnane ja üledoos mu veres,
et
sinust mõtelda ei ole üldse mitte häbi...
No comments:
Post a Comment