Kelle nimele on see Au?

1Mak 5:55-62 „Aga neil päevil, kui Juudas Joonataniga oli Gileadimaal ja tema vend Siimon Galileas Ptolemaisi ees, said Joosep, Sakariase poeg ja Asarja, sõjaväe pealik, kuulda kangelastegudest ja võitlustest, mis teistel olid olnud. Siis nad ütlesid: „Teeme ka meie endile nime ja läheme sõdima paganate vastu, kes meil ümberkaudu on!” Nad andsid käsu sõjameestele, kes neile allusid, ning läksid Jamnia poole. Aga Gorgias ja tema mehed tulid linnast välja sõdima nende vastu. Joosep ja Asarja löödi põgenema ja neid aeti taga kuni Juudamaa piirideni. Sel päeval langes Iisraelis rahvast ligi kaks tuhat meest. Nõnda sai rahvas suure kaotuse, sest nad ei olnud kuulda võtnud Juudast ja tema vendi, vaid arvasid ise teha võivat kangelastegusid. Nemad aga ei olnud nende meeste soost, kelle käte varal Iisrael päästeti.”

Väga tihti on niimoodi, et keegi teeb midagi head, ja siis keegi teine saab selle peale kadedaks ja hakkab seda maha tegema, või mis veel hullem, püüab seda jäljendada – ning ebaõnnestub. Kes on siis süüdi, kui „headele” ja „usklikele” liiga tehakse, kui nad „õige” asja eest väljas on? Võitlesid ju nii Juudas ja tema vennad kui ka kirjakohas mainitud Joosep ning Asarja samal poolel ning soovisid Iisraelile sama asja. Kuid siiski oli nende ettevõtte tulemus risti vastupidine. Mis siin siis toimub?

Tuleb välja, et nende kahe vaadeldud grupi motivatsioon ei olnud päris sama. Kui me vaatame tekstis natuke tagasi, pidid Juudas ja Joonatan Gileadile appi tõttama, et ümberkaudsed paganad neid templi taastamise ja pühitsemise eest ära ei hävitaks, samas kui nende vend Siimon pidi minema appi Galilea juutidele, kes pidid taplema Ptolemaisi; Tüürose ja Siidoni paganate vastu ja ka nende paganate vastu, kes olid Galileas. See polnud küll mingi meeldiv pühapäevane krusaad, kus kõik õnnelikult jälle koju lähevad, kui kõik jälle läbi saab. Kõik osavõtjad said väga hästi aru, et õhtuks pole vist kõik enam lõkke ääres oma käsi ja valutavaid külgi soojendamas, vaid lahinguväljal tõurana maas vedelemas – võib-olla nad kõik. Ja kes siis nende sõjas langenuid väärikalt matab, või haavatute haavu seob? Ei, need mehed läksid seal surmale vastu, sest polnud valikut. Nad ei soovinud üldse seda konflikti; nemad tahtsid lihtsalt oma esiisade usku kõrgeks kiita ja mitte kreeka kultuuri vastu võtta, kuid teised jõud tõlgendasid seda vaenulikusena. Et matsirahvas on sakste suhtes ülbeks läinud ja nina püsti ajanud. Mis siis veel? Taastavad Saalomoni kuningriigi tema endises hiilguses? Ei, see ei lähe kohe mitte! Ja paganad olid genotsiidiks juutide kallal, et see endine suurriik enam kunagi pead ei tõstaks.

Aga mis oli Joosepi ja Asarja motivatsioon? Nad kuulsid oma rahvuskaaslaste kangelastegudest ja võitlustest. Nad ei kuulnud sellest kuidas Toobimaa juudid olid hävitavalt lüüa saanud ja nende vara; naised ja lapsed saagiks langenud ning teised redutasid Datema kindluses ja ootasid kindlat surma – siiski suutsid veel kuidagi käskjalad välja saata, keda piiril kinni ei võetud ja maha ei koksatud, et kedagi appi küsida, sest suur Timoteos tuleb kogu oma väega neile peale. Nemad kuulsid hoopis, et Timoteos oli juba Juudaselt peksa saanud - mitmes lahingus pealegi, ehkki neil oli tugev sõjavägi ja nüüd tõlgendasid nemad seda paganate üldise nõrkuse ning madala võitlusmoraalina. Jaaser ja tema tütarlinnad said ju Iisraelile vallutatud. Siis ei saanud ju see Timoteos kuigi kole sõjamees olla, kui ta sellel lasi sündida.

Nad oleksid pidanud jääma tagalasse, nagu oldi neid kästud, kuid see polnud nende jaoks küllalt auväärne tegevus. Teiste meeste edu sõjatandril oli nii ahvatlev ja särav, et ei saanud kuidagi sellest kõrvale jääda, sest muidu võivat ju laulikud tulevikus laulda: „Juudas ja Siimon lõid maha oma kümme tuhat aga Joosep ja Asarja olid varustuse juures.” Sõda saab enne otsa kui nemad on midagigi teinud. Väga sitt lugu küll. Mis oleks, kui vallutaks Jamnia ära, sest paganatele on juba parajalt molli antud ja nad ei julgegi vastu hakata, sest me oleme nii vägevad ja Jahve ise sõdib meie poolt nendega. Kuid linnavägi Gorgiase juhtimisel arvas teisiti ning jälitas pärast võidukat lahingut põgenikke kuni Juudamaa piirideni. Ei, sellele nad ei mõelnud, et mis oleks siis olnud, kui edukuulutuste asemel oleksid käskjalad nende juurde tulnud lõhki käristatud riideis ja tuhka pähe raputatult, sest Makabid on sõjas langenud. - Selle pärast nad just tagalasse jäetigi, et nad ei peaks edasi-tagasi saalima ja kõige kurjema päeva jaoks oleks ka varu variant olemas. Kuid need kaks meest seda nägemust ei näinud. Nemad nägid ainult seda, et teised saavad kogu au endale ja neile ei jäägi midagi. Hiljem üritasid veel mõned preestrite hulgast „teha kangelastegusid” ja said samuti surma. Nemad ei olnud samuti nagu Makabid vaid olid täis „suuri kangelastegusid” mida teised olid varem teinud.

Kas ei kõla mitte tuttavalt? Teised tegid ja suutsid, ma kordan nende tegumoodi ja teen ka ja saan suureks ja kuulsaks! Samamoodi käisid mõned rändlausujad juutide seas ringi et seestunute peal - „Jeesuse Kristuse nimel, keda Paulus kuulutab!” kurje vaime välja ajada. Ap19:13-16 - kuulsaks saada. Kuid kuri vaim hoopis sai nende üle võimuse, sest Jeesust ta tundis, et ta peab teda kartma; Paulust teadis ka et peab sellisega arvestama, et seesinane kusagil liigub ja parem on mitte tema kätte sattuda. Kuid neid ullikesi ta ei teadnud mitte, et nad midagi endast oleksid kujutanud – ja miks ta pidi siis neid kartma. Tuues ühe groteskse näite tavaelust: Kui sina ostad poest nokamütsi, millel on kiri FBI ja samasuguse pila-tunnistuse, mida lastele politsei mängimiseks müüakse ning sinna juurde veel vee- või tongipüstoli, mis näeb ehtsa pähe välja, kas „see” siis teeb sind „päris” FBI – agendiks? Parem kui sa tõesti ostsid need jõulukingiks või sünnipäevakingiks lastele; nõbudele lastelastele, sest neile võib sellised mängud andeks anda, kuid kui sa tõsiselt mõtled nendega päris pättide kallale minna, siis heal juhul naerdakse sind välja, halval juhul saad sa kuuli ja oled väga surnud. Vastavalt sellele, kui palju pätid vaevuvad sind vaadelda, kes kurat sa tegelikult oled ja kui heas tujus nad parasjagu on. Eriti veel kui sa „pimeda kana” kombel just ühe tera peale sattusid ja see punt, keda sa kollitama läksid tõesti on midagi teinud, mille pärast on mõtet end FBI eest varjata, siis sa tõenäoliselt sealt eluga tagasi ei tule. Aga parem on hoopis helistada õigesse kohta ja jätta kangelasteod õigetele meestele, kes päriselt on midagi. Kuid siis ei oleks sina enam Vin Diesel või Juck Norris või Bruce Lee. Nii nõme on olla Mati Tavalik – parem juba olla Mathias Tapper, kohe on teine tunne, kui uhkelt ringi kõnnid ja kõik sind näevad, et astub mitte Tavalik inimene vaid Tapper. Ja selle kõrval veel paar palvet lugeda ja paar annetust teha, kui karu on juba lastud, kas saab siis sellisel elukesel midagi viga olla? - Kui vaid karu metsas nii kurjalt ei möriseks ning oma nahka endale ei hoiaks ja heaga välja annaks...

Nad kõik võitlesid samal poolel, kuid ühtede võitlus oli päris võitlus ja teiste võitlus oli mänguvõitlus – sobiv lastele taasetlemiseks, ainult et päris eludega mitte video-mängus. Selle pärast, et ühtedele meestele ei sobinud jääda naiste ja lastega ühes varustuse juurde, kuni teised tulevad rahuga tagasi. Jumal hoidku meid selliste „sõprade” eest, kes meid sellisel kombel „aidata” püüavad, sest selle tegelik motivatsioon on väga ilmne. Nad tahavad oma palga juba siin ilmas välja võtta ja nad teevad seda sinu krediidiga, sest neil endil pole sama katet anda, mis sina oma kangelastegudel andsid. Ma olen kindel, et Makabite asemel sõtta minnes oleksid Joosep ja Asarja loobunud, sest nad ei suutnud sõdida suure Timoteosega või kellega iganes oma vastastest. Nemad ei oleks päästnud ei poegi ega tütreid vaid üksnes oma hinged – ja keegi poleks neid selle eest hukka ka mõistnud, sest vaenlane tõesti oli nii kole vaadata. Kuid jah, see ligimese edu – kuidas sellega nüüd toime tulla? Eks muutus Efraim ka Jefta peale kadedaks kui see ammonlaste vastu suure võidu saavutas ning hakkas Gileadi reetmises süüdistama; tõenäoliselt näriti ka Jefta hooranaisest sünni kallal, et ta ainult „pooleldi juut” oli. Gileadile ei juletud midagi öelda, kui ta võõramaa tütreist endale naise võttis; aga tema pojale pärast isa surma ja suurt võitu juba juleti öelda. „Miks sa õige läksid ilma meieta sõtta ja võitsid?” Kuid enne võitu ei olnud Efraimi mehi kusagil. Võimalik kaotus lahinguväljal ei olnud piisavalt auväärne, et ise ammonlaste vastu tulla, kuid oma „noorema suguharu” vastu, kes liiga ülbeks on läinud, kõlbas küll. Ja Jefta pidi kodusõjas veel nendega ka võitlema, et mõned inimesed olid liiga uhkust täis ja ei andnud au Jumalale. Ehkki sõnades ja loosungites võisid väga vagad ja patriootlikud kõlada.

Enne kui sina lähed Jumala nimel välja suuri tegusid tegema ja võtad niiöelda seaduselaeka rahva südamekinnituseks kaasa, tee ennem kindlaks, et Jumal tõesti on sinuga ja sinu suhe temaga korras ja mis veel tähtsam, et sa tõesti võitled tema võitlemisi ja mitte enese ambitsioone. Muidu võib sinust tulla tuleviku lugulaul. Suur Mees läks paganaid ja vastalisi nahutama, kuid paganad ja vastalised tulid oma suure mehe järel välja lõid Suure Mehe argumendid uppi ning tema enese põgenema teispoole Valka piiripunkti.