Kuidas toimib Maagia?

Täna on mul Jumalas äratundmine, et pean rääkima sellest teemast. Mis nüüd juhtus? Kristlane räägib Maagiast! Kas Kristlane on ehk ära pööranud? Ons kristlane pooli vahetanud? Ei, ei! Midagi sellist ei ole. Isegi korrakaitsjad räägivad oma loengutel sellest, kuidas kuritegelik maailm toimib ja kuidas selle vastu toimida. See jutlus siin on selline jutlus, mis peab kristlasi eluvõitluses toetama, et me ei jääks oma tehnikas kohtlaseks ning arutuks.

Kui me palvetame, siis on meie suhtlus Jumalaga pigem passiivne – kindlasti on see niimoodi enamiku kristlastega, kes moe pärast palvetavad, sest neid on õpetatud sedasi palvetama. Ja sellist viisi palvetades on nad saavutanud mingi tulemuse, millega nad on pidanud rahule jääma, sest ei oska kujutada ettegi, et võiks kuidagi paremini. Aga siis on seal inimesed, kes oskavad pisut aktiivsemalt ja emotsionaalsemalt palvetada ja kuidagi saavutavad selle emotsionaalse lähedusega parema tulemuse, kui need passiivsed palvetajad. On ju kogu hingest tulev laul „Ja ta ei vaata mind!” palju liigutavam kui nätsu närides ümisetud „No mis elu see on?” Mõlemad võivad laulda sama laulu, kuid tulemus on erinev, sest üks teeb seda hingega ja teine mitte. - Ja siis on Maagia või kui seda niimoodi nimetada agressiivne ning hüperaktiivne palvetamine.

Sellega on võimalik teha nii head kui kurja, nagu interneti konto ja kasutajanimega on võimalik teha head ja kurja. Interneti konto ei saa iseeneses omada mingit teadvust kui tal pole küljes boti mis konto omaniku tahet edasi annab ja midagi teeb, kuid isegi selliselt on ta oma looja meele piiratud koopia ja mitte täpne jäljendus. Nõnda, nagu kõikidel inimestel – noh, siiski kõikidel lääne inimestel, kellel teatud elustiilist johtuvalt on korter; töökoht ja elatustase – on internet, on ka kõikidel inimestel ühendus vaimumaailmaga, mida nimetatakse „Maagia”. See, kas keegi seda ühendust kasutab on iseasi.

Selleks, et aru saada, mida ühendus tähendab, on jällegi vaja võidelda hirmude ning eelarvamustega, sest „kirstlased ei nõiu” Nõnda nagu ei või „kuri häkker” teie arvutit lambist üle võtta, sest ta ei oma Jumalikke atribuute, nagu mingi antikangelane mõnes filmis või arvutimängus, kes teeb tšiki-priki ja sinu maja plahvatab, nagu oleks sinna tuhat kilo trotüüli ladustatud. Samasugused ebamaised ja lapsikud eelarvamused on ka Maagia suhtes, kus me ise Kuradi enda suhtes vägevaks teeme, omistades temale võimeid ja õigusi, mida temal tegelikult ei ole.

Tulles tavaellu ühe eriti nõmeda näite juurde, mis on juriidiliselt korrektne, kuid mida tavainimene siiski ei suuda mõista, kuidas see toimib: Eesti riigis on vargus defineeritud tahtliku omastamise kaudu, kus kurjategija kindel tahtlus ületab omaniku tahtluse omandit enda käes hoida, kas siis jõu või kavaluse teel, kuid piirab kavaluse mõistet sellega, et omanik ei tohi varga mõtte suunaga nõus olla ja peab seda aktiivselt eitama. - Kui nüüd varas läheb inimese juurde, ja ütleb: „Palun anna mulle oma rahakott!” ning lollike annab – siis varas võib rahumeelis sellega minema kõndida, ja seaduse ees ei ole ta varas, sest omanik oli temaga aktiivselt nõus ja andis ise, mitte ei võtnud varas omaniku pintsakutaskust siis kui omanik kõrvale vaatas või mis iganes tegi. Otse loomulikult peavad tal siis olema ka küllalt kiired jalad, et siis põgeneda ja/või head lihased et lolli omanikuga kakelda, kuid see ole enam eriti oluline, kuna juriidiliselt on kõik korrektne. Nõnda omastatud rahakott ei ole vargus! Samamoodi, kui sina mõtled oma südames, et kui kurat tuleb sinu juurde ja teeb nii ja naa, siis võid sa kohe alla anda, sest siis kurat just niimoodi tulebki. Selle asemel tuleb mõelda Jeesuse ristile ja seetõttu ei saa kurat tulla sinu juurde ja teha nii ja naa. Sa ei like'i Facebookis ju igat inimest, keda sa ei tunne, ja kui mingi teine inimene muutub sulle vastikuks, siis oskad sa teda unlike'ida. Kuidas seesama teadmine, mida inimesed ei valda arvutit kasutades, ei tõlgendu ümber teadmiseks vaimsetest asjadest? Seetõttu on vaja tunda Maagiat.

Eriti on vaja seda tunda needuste peale panemise ja maha võtmise pärast. Selleks tuleb aru saada, mis asi on needus ja kuhu ta läheb. Needus on nagu negatiivne palvekiri või siis hagi, kus sina kaebad kellegi juures kellegi teise kohta. Kelle juures? Kindlasti mitte Saatana või nõia juures, sest Saatan ehk Lutsiver, olgugi vägev oma endises toreduses, on pagendatud taevast ja tükkidena maha paisatud maa peale, kandma oma karistust ja ootama oma kohtupäeva nagu kautsioni vastu vabastatud vang. Kas kautsjoni vastu vabastatud vang suudab terve riigiga sõdida? Ei! Miks pärast? Sest ta on üks ainus isik ja mitte terve armee. Isegi maiste kurjategijate allmaailmas ei ole kurjategijad kõiges üksmeeles ja tihti nägelevad omavahel ja ei või teineteist usaldada, sest armastus ei ole nende keskel. Samuti on tõde see Kuradi kohta, kes on ka riius oma lähimate liitlastega ja ei või teada, keda ta usaldada saab ja keda mitte. Sest äkki teeb keegi Jumalaga tema vastu diili ja hakkab koputajaks. Mitte et Jumalal seda vaja oleks, kuid selline hirm on siiski. Kuidas siis seesama peaõelus, kes ise on pagenduses maapeal, ilmajäetud oma aust ja väärikusest ning relvadest, mis tal taevariigis olidki, saab teha niipalju kurja maapeal, nagu on ta kogu ajaloos teinud? Samuti nagu minu „juriidiliselt korrektses” näites. Saatan küsib sinult: „Palun ole hea mees ja anna oma elu minu kätte!” ning inimene lööb selle peale kulpi „Jess boss!” Kõigile ei sünni see teadlikult, mõnele suuremate ähvardustega; teistele rohkemate ahvatlustega. Edevat inimeste pole mõtet võrgutada kombelõtvusega, sest ta on uhke oma väärikuse üle ja nõrka inimest pole mõtet taga ajada suurte ideedega, sest ta kardab juba oma varju ja on nõus sellegi ees lömitama. Seetõttu, kui inimene ei taha saada iseeneses ohvriks, peab ta alati aru saama, mis tema sees ja tema ümber toimub, nagu ta teab, mis Sim-kaart on tema mobiilis ja palju ta oma lepingu eest maksab ning mispärast. Ja oi kuidas inimesed lähevad närvi, kui midagi sellest lepingust jäi täitmata ja oskavad oma õigust taga nõuda. Samuti teenuse pakkujate poole pealt on see tõsi. Aga vaimsete asjade ja Maagia osas on mökk-mökk. Nüüd ühtäkki pole inimesel mingeid õigusi ja ainult kohustused ja ohud.

See jutlus pole üleskutse kõigile, et hakkame koos pendlit keerutama või midagi muud sarnast, vaid selleks et teile ei saaks mingit sousti pähe määrida, mida iganes on osatud selle nimetusega üle värvida.

Aga tulles tagasi needuste juurde. Kuna needused on kaebekirjad Jumala ees ja Jumal loeb neid ning mitte kurat – siis kui tõenäoline on see teie meelest, et kui ligimene kadestab oma ligimest, ning paneb talle needuse peale, et Jumal võtab seda kuulda. Kas kohus võtab valekaebust kuulda, kui ta selle kohta teab, et see on valekaebus? Miks peaks siis Jumal sellest eksiarvamusest saama kuradi orjaks ning vasalliks või seesuguseks muutuma, et meie usume nõidadele ja sihukestele fantastilisi oskusi ning omadusi, mida neil pole kunagi olnud. - Tuleb lihtsalt omada kainet mõistust ja mitte käia kahtlastes kohtades; suhelda kahtlaste inimestega; nõustuda kahtlaste toimingutega – ja midagi kurja ei saa teiega juhtuda. Õnnetused juhtuvad hooletutega, kes on liigselt eneses kindlad ja ei pane enam tähele, mis nende sees ja nende ümber toimub. Seetõttu teenimatu ja alusetu needus ei lähe mitte täide. Samas kui teenitud needus kahjuks läheb – ja nii nagu kohus võib leida süüd nii kaebajas kui kaitsjas, võib ka Jumal leida needuse peale, et süüdi on mõlemad ja kahjustada vastavalt.

Kui keegi tuleb sinu juurde, pärast seda, kui sinuga on juhtunud mingi õnnetus ja ütleb sulle: „See juhtus sinuga, et ma needsin sind!” Mida siis teha? Uskuda või mitte uskuda. Oleks ta sind päriselt kahjustanud, vaevalt tuleks ta siis sinule seda kuulutama, kui ta just midagi vastutasuks ei oota, nagu kommi pommiv vanem õpilane koolis kiusab nooremat õpilast. Kuid sellele on võimalik vastu hakata. Kristlane ütelgu: „Jumal õnnistagu sind ja hoidku sind! Jumal lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Jumal tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle oma rahu! Aamen!” Ja nõnda ta võidab kurja ära heaga, sest võibolla sind tabas hoopis pime õnnetus ehk katsumus ja „nõid” tahab loodujõudude eest au endale koorida – miks sa peaksid sellise elu kergemaks tegema!

Jällegi mõelge selle rahakoti peale, mida ma „juriidiliselt korrektselt” meenutan. Teie peate sellega ennem nõustuma, kui midagigi teie eludes juhtub.

Salemi nõiaprotsessid ja kõik muud massirahutused aga ka kelmide ohvriks langemised toetuvad alati ühele lihtsale loogikale. Lihtinimene on lammas ja ei ole psühholoogiliselt valmis kohtuma kurja hundiga ja niipea kui ta teda näeb, siis ta tardub või põgeneb laiali ning teeb hundil sellega enda tagaajamise ja murdmise kergemaks. Kui lammas oleks arukas lammas, siis läheks ta hundile vastu, sest hunt pole kunagi sellist olendit näinud, kes näeb välja nagu lammas, kuid tuleb talle vastu ja ei löögi kartma. Ja kuna ta ei või sinu mõtteid lugeda, kui sina neid talle just ei avalda, siis põgeneb hunt selle „tundmatu tulnuka” eest ära, sest vahest see on mõni uus liik, kes lambanaha selga on ajanud, mingi kuri parasiit või kiskja, kes tuli nüüd hunti sööma. Samad hirmud, mis valdavad teid, võivad ka vallata teie vaenlasi. Seetõttu ärge kartke ja vaadake, mis Saatan võib teiega teha, vaid kartke Jeesust Kristust, kes on teid päästnud põrguhauast, tulles maale inimesena; elades ja surres ristil, ning kolmandal päeval üles tõustes – sest see, kes võib niiviisi anda neile, kes seda väärt ei ole, võib selle samuti ka tagasi võtta, nagu ta on andnud. Aga see, kes on vangis ja ei pääse sealt välja, teda ei ole mõtet mitte karta – kes ta siis niiväga on?

Ja seetõttu on niipalju kurja maapeal, et inimesed ei anna andeks üksteisele, mida iganes neil on võlgu teineteisega, ja sellepärast on võimalik ka inimesi needa. Sest see on kui võla sisse nõudmine. Kes on võimeline andestama ja loobub vihkamisest ja valust oma südames, see on teispool needuste ja võlakirjade maailma, kus niiviisi on võimalik kahju saada. Naeratavale inimesele ei viruta ligimene kunagi vastu nägu, kui see on siiras naeratus. Kuid kibestunud inimesele võib selline asi küll juhtuda.

Kui ma õppisin koolis jutlustamist, siis mida mulle pidevalt korrati, oli see, et ära pöördu jutlustades kunagi ühe inimese poole vaid vaata mõttelist punkti auditooriumis ja ära too oma eraelu kantslisse kaasa, sest kui su nägu on morn, siis see, kes sinu pilgu endale saab, mõistab, et sa oled tema pärast morn ning hakkab end kaitsma ja õigustama. Halvimal juhul tõuseb püsti ja kõnnib minema ja sa oled kaotanud inimese. Kui sa oled aga sõbralik, ning ühe inimese pihta, siis teised inimesed ei kuula sind enam, sest sul on dialoog ühe inimesega ja see on „privaatne kõne” temaga mitte nendega. See, kuidas me ennast ja teisi kõnetame, omab väga suurt tähtsust, kuidas inimesed teie peale reageerivad ja kas nad peavad vajalikuks kasutada enesekaitset või mitte.

Seetõttu, ärge kunagi võtke elu isiklikult; ega õnnetusi isiklikult ega nõidumist isiklikult. See lihtsalt juhtus teiega, nagu vihma sadamine väljas ning inimene kõndis edasi ja ei sulanud mitte suhkru kombel ära. Kui ta oli varem ilmateadet kuulanud, siis võttis ta ka vihmavarju kaasa ja kasutas nüüd seda ning ei saanud märjaks.

Inimesed ei ela õnnelikult, sest nad ei ole valmis elama, sest asjad juhtuvad nendega isiklikult ja mitte kellegi muuga – ja seepärast ei saagi inimesed oma vihastumistest ja vimmast ning haavatasaamistest üle. See on nii isiklik, nende eneste oma! Piltlikult öeldes on põrgu täis inimesi, kes hoiavad omaette ja püüavad järjest rohkem omada, sest nad mõtlevad, et neid on isiklikult millestki ilma jäetud, ja nad tahavad seda tagasi saada ja seda taga ajades on nad sinna jõudnud. Aga taevas on vastupidiselt täidetud inimestega, kes on maapeal õppinud naeratama ja naerma ning elu kergelt võtma ja lihtsalt lähevad oma teed ning ei arva endast, et see, et ma nüüd siin olen, on mingi eriline isiklik teene. - Ei, nad lihtsalt lõpetasid vihkamise ja omastamise. Nad ei võtnud enam midagi isiklikult.

Rahuloleval inimesel pole Maagiaga midagi peale hakata, nagu täiuslikult mediteeriv inimene ei lähe kunagi arvutisse mängima, sest ta võib seda teha ka ilma arvutita. Kui ta siiski mängib arvutiga, siis ei võta ta seda ikka isiklikult vaid tunneb protsessist lihtsat rõõmu ega omista sellele mingit eritähendust, mida end õigustavad inimesed, kes enda üle uhked on, teevad. Kas laps mängides ütleb iseendale: „Jess, ma panin nüüd ühe klotsi teise peale, ma olen tegija!” Ta lihtsalt paneb ühe klotsi teise peale ning on õnnelik ning rahul sellega. Kogu tema meel on täidetud selle ühe klotsiga, mida ta paneb teisele peale ja midagi muud ei loe. Miks siis peab täiuslik mediteerija vajama lohutust väljaspoolt, mis tema tegevust õigustaks?

Ometi võib olla Maagiaga tegelemine – kui seda kitsendada eelpool nimetatult agressiivseks palvetamiseks ning võtta üksnes ühendust Isa; Poja ja Püha Vaimuga ning jääda Evangeeliumi juurde – positiivne väljund oma probleemide teadvustamiseks ja lahendamiseks, kui sa ei pea end kõikvõimsaks ning annad au Jumala nimele. Jällegi, pidage meeles: Inimene võib endale Supermani kostüümi küll selga tõmmata, kuid mitte sellega katuselt õhku tõusta, sest ta pole Superman. Kui sina tead, kes sina oled, et sina oled kõigest inimene ja inimesena sa mediteerid ja palvetad ning kasutad maagiat. Siis sa saavutad palju. Kui sa oled ullike, siis hakkad sa uskuma igiliikurisse, eirad energia jäävuse seadust ning hõõrdumist ja jääd kõigest ilma.

Maagia võib olla see, kui sa kirjutad ilusa luuletuse ning lähed mingi nägemuse sisse, mille sa sõnadesse kätked, nõnda et inimesed ahmivad õhku ja on pisarate äärel, sest nende süda sai nii sügavalt liigutatud, et sinu loodud pilt oli nii ehe ja otsekohene. Selleks peab aga eelnevalt endale teadvustama, mida ma tahan. Mis vaatab mu hingepeeglist vastu ja kellena ma näen end tulevikus kui kõik minu soovid ja kippumised on täitunud? Maagia võib olla vee ammutamine teisele, kellel on janu, ja kes sinu käest küsis. See võib olla leiva küpsetamises või puu raiumises. Sa oled üks oma Loojaga ja tunned endast ning oma ligimestest ning ümbrusest rõõmu ning pole enam kibestunud.

Kui keegi teab Maagiat loitsudena, kuidas endale edu ligi tõmmata jne. siis palun vabandust, seda Maagiat ma ei tunne, ehkki olen sellest kuulnud. Kui ma veel jookseksin Mammona poole ja selle maailma petlike võlude poole, kuidas ma siis veel näeksin Jeesust ja suudaksin tema poole joosta? Tundke iseennast ja teadke, mida te tahate! Ja see, mida te oma mõttes sööte; tarbite; teete, oletegi teie. Sest teie olete oma mõtete produkt. See kõik on Maagia ja teie vastutate tulemuse eest. Kui kunstnik maalib oma ateljees pilti ning lahti jäetud aknast tulnud tuul liigutab kardinat, mis silitab pintslit kunstniku käes, mis seepeale teeb käes vale kujuga triibu lõuendile, siis pole süüdi mitte tuul, kes seda tegi, vaid kunstnik, kes lasi end niimoodi mõjutada, ja ei võtnud pintslit kindlamini kätte, et tema tahe ei oleks tuule tahtest nõrgem vaid ikka tugevam. - Tuul ei või kunstniku tahet suunata, kuidas siis ometi nõidus võib vastutahtsi inimest suunata? Kas ehk joodik võib joomata purju jääda, ainult sellepärast et ta täidetud pudelit vaatleb; või kui see on juba avatud või kui see on juba klaasi valatud. - Ei! Ja veel kord, ei! Ta peab ise minema ja seda esiti oma südames tegema, et tema tahab olla purjus mees, ja siis tema saab päriselt purjus meheks, minnes pudeli juurde, kallates klaasi ja juues. Aga pudeli vaatamine ei või inimest purju joota ja Maagia ei või inimese hinge valitseda, kui ta vaid seda ise teab. Kus on su rahakott või kus on su süda, kristlane?