1.
Söön
sitta ja joon kust, lehmad ritta seat' – kannatust
katsun,
kui pedofiil last – ikka ei päästa see Jumalast.
Rumal
sööb silku ja albib mul mõtlust – lust
pehkind
lusteks ja sõõland end jänkuks... ma tahan vast
maletada
esimeses järgus kantaati pokseri kinnastes õllevaadiks.
Vahetan
plaati, kui krohvin seinu, et leida müürid,
valatud
räpases vuugis. Kirjutan paar kaebust jõulutaadil –
vahest
saadab mul tengelpunga ja lunastab üürid...
2.
Olen
täis, kui tinavile, maa ja taeva vahel, pea ümber kile;
siiski
mitte vein, vaid vihavirre see neste,
mis
paneb neimama Nutella ja Nestle – kui nõme –
sai
ikka maitseb, las matsid söövad kooki või kesta;
kõdrad
ja kartulikoored ka sünnivad hambuda rattas.
Igiliikur
ei peatu, kui pigi alla saab aetud ja saetud –
kaks
tükki on rohkem õpetust ja kolm parem võtta,
kui
üksik prohvet hüüdja häälena kõrbes hullusest laetud...
3.
Õhku
ei tahaks lennata – Eetris on ujuda parem;
vasakus
kääris soolastub alus ja öeldise leelis.
Piiritus
pilkases pimedas, vee kohal ujutas kaaren –
end
äädikaks kiristab – lammastades on eelis:
Hundid
kõik omast nahast peletada ja joosta pakku;
sikud
on terved, kusnud, söönud – rebased seebiks
aetud
ja ahjus kanaks röstitud. Tarvas lõi rakku
kirikulõhe
ja geenid pidasid streiki – Hingamispäev veebis.
4.
Klikke
luues, kui sekte veinikeldris – viinamarjad said otsa;
vahutan
sülge ja sappi, segades vett veiniks, kui Messias:
Vasak
sirge lõuahaak ja kolm noahoopi tagaselja maksa;
neere
kõdistades kahe Makaroviga, tulistan risti-rästi metsa. –
Kui
uus käsumõttetus, nii kuis kästi Kagemushal tuhaks
põletada
tules ristitud; verel pähe raputades pühakuid.
Rashomon
jagas mulle mandariine ja ma olin vahaks
saanud,
kui mõtlesin, kas Akutagawa kaebab mühakuid – –
5.
Oli
ju temagi endale rajanud hindamatu pärlikee,
raamatu
lademeisse samades kirjades, kui meie...
Ei
tea kas ee oli originaalne või laenati see
Euroopa
märgist ja tõmmati liistule teine?
Kuristik
rukkis sinatab Nietzschet – „Kas tõesti, Brutus!
Muna
õpetab kana – kumb oli parim enne –
Kassandra
või Oidipus?” Sügavik piilumas parti - koitus
õigustas
libedaid teid ja lasteheite vanne.
6.
Vandega
tunnistatud süüdimatuks – katus sõitis Kabuuli –
„Mis
see on?” küsis meister Hiiram, tark Saalomon jäi võlgu.
Seaduselaegas
kadus ja tempel täksiti Smuuli.
Vastust
oodates, kui lesknaisi raisati Poolaks – kehitan õlgu
sest
pool klaasi jäi alles ja andis liblika tiiva löögist seekli,
nagu
kord kalur kala suust maksis makse... Mul meeles veel:
Kas
peaksin pähe võtma killu, kirve või Teekli?
Unustades
ema, isa ja vihates ennastki, kui lustib kidakeel!
7.
Rebin
kellut, et puhastada siili varba vahet, kui sokid jooksid
seinast
üles ja karjusid lakke: „Ahi laes! Ahi laes!”
Moslemid
ja Juudid hakkasid metsalisi kividega viskama – tooksin
nad
jõuluks koju, kuid eelistasin mängida tetrist oma kaes.
Voolu
kõikumise tõttu, vahetasin alalise vahelduva vastu –
see
vähemasti teeb, mida lubab ja kõigub alati. Ja siiski
tahaksin
teada, kellel on aega olla poolt või vastu,
kui
status quo on vastusena parem, kui tundmatu imeveski!
No comments:
Post a Comment