Monday, December 11, 2017

Laululindude lennuk



1.
Laululinnud, kodus-võõrsil, kel ei ole pealael aset;
pole pesa, milles lõõri lüüa pangarahu varjus.
Kaarnad, varesed ja hakid, lõokesed ja pääsulinnud;
kotkad, leevikesed, vindid, pasanäärid, tedrekanad...
Kõik te teinud ilusamaks ehakuma rannamuulil;
kasteheina metsaviirud, tanumale sündind kännud.
Virvatuled udulooris meenutama jäävad hõire –
luuletaja mahitusel, lellepoja meenutusel –
kuidas kalpsas emand Haavik, kuhu müttas Ott ja Susi.
Tammepuude kohinaga vahtralehed tantsisklemas;
oravad ja põlluhiired virmaliste saatel helas...


2.
Laululinnud, leidke asu, kasvõi pehkind tüve otsas;
mesilinnud tõuru õõnes, kelle põdrapullid tehtud.
Ons ju lausur sõnastanud: „Sööjast söök ja vahvast magus!”
Rohkenedes ärgu kadu teie värsse roostetagu...
Mehepojad, kodutütred – Eesti rahva saba, sarved;
sarvikud ja paharetid, metsa jäetud sohilapsed.
Vaimust jäetud hooranaiseks, hingest heitud kõrbesohu;
kes te kandlekeelil ruja karjapoisil sõrmitsete.
Torupilli jorinaga, parmupilli manitsesel;
sündind hulgi vemmalvärsse, pomeriime, pastoraale;
lugulaul-sonetipärgi tammelehtedega krooniks.
3.
Laululinnud, tehke pesi kasevitste nõialuudes;
nõiaringi puravikes, kärbseseente vardja tõivus.
Seal, kus koprad teinud tammi, tihnik kasvand padrik-laaneks;
vaikse vulinaga ojal, kiiliparve marsitaktis.
Leinakased, haavatüved teile tunnismehiks olgu;
vader-reinud ümmardajaiks, hallivatid rajakiviks.
Sinilindu vannutades, kaarnakivi õnnistades;
sõnajala õitemeres, ussipiimas murtud leivas...
Tulge kadund pojad-tütred, esivanemate Taarid;
laineid randa laksutama, udusulgi peksma tõrres:
tungalterist, sitaseentest, hundijalast tehke saia!


4.
Laululinnud, jääge maale, laotage end laibakoormal;
sõjas sõtkut' keha lävel, vankriratta augutäitel.
Rüütlid, paladinid, ratsud lõhkund vaime seina ääres;
kes kõik raamatute järel, aknaist välja pilastatud.
Kirju kuub, kes naeris neitsit, Kalev-poeg, kui tegi untsu;
omaenda lihas-veres, näkiks naerdu jooksis lahes...
Ärgu sellepärast vaiki jäägu teie koonud, nokad:
laulge kasvõi tähepalgel – kuule, päiksele ja ööle!
Hämariku viimsel sammul, siis kui jalad jäänud raskeks;
koidukiired hilinesid, ehatähed häbenesid...
Siiski laulge enda pärast, Eesi rahva kestvust kandke!




5.
Laululinnud, kuidas öelda – kurk on kähe, sõnad otsas;
mõte Põhjas, teod Idas, lõuna Läänes vahel jäetud.
Tahaks käristada sooli teie tarupuude ümber;
tasuks kõigi hetki helgiks, mis te laules põlistanud.
Müüriks ennast männipalki, kuuse alla unustuses;
ilma tähiseta hauda, et ei lahkuks kodumullalt –
Isamaalt ja Emakeelest, esivanemate meelest;
kui vaid saaks teil suitsutada märgulõkked taevasmaani!
Eemal peletada saanid, kauba-taanid, kuusevargad;
viinavines kakerdajad, kõmunäljas turumoorid:
Kõik, kes sõna valetavad, vanaemad tsikli vastu...


6.
Laululinnud, tulge koju – kure kannul, luige tiivul;
lapsi kaevu ära peites, sõmeraga körti süües.
Ärge taganege enam, haldjanagi olge terved;
kui ka pole külast koerad seakarjal teile haukund.
Teie pärlid pisarates, mis said higis-veres küntud;
ärge neid siis korstnas arvel, oma meele äärte taga
ulgumisse, hambakirnu jättes maha raskemeeles...
Vikat külvand teile hambaid, koot ja kõblas rajapiire
nihutanud sirtsusohu, potilaadal, pärapõrgu;
siiski ärge meelt veel heitke, olge vahvad, olge julged! –
Kui ka võõra laeka sunnil tullaks teie vastu sõtta...




7.
Laululinnud, telgivaiad – kes võiks peletada mutte;
nende auke ja ka kõdu, nahahiirtel kali lahja?
Siiski ärge alla vandes ema südant üles andke;
nagu Kalevite poeg kord isa tarkust müütas kehvaks.
Aga teie Memme musid ja ka Isa malga hoobid;
ärge neid küll põõsa viskes uuteks kombeiks põlastage!
Kõugud, maugud, moorid, ätid – kandke neid, kui juukseid õlul;
ärgu nemad Tahma-Toomaks teie seltsis kahanegu.
Lapsukesed teie juurde õpetust ja tarmu laulma;
ikka võtke neljal kämblal, vägilaste uljal tahtel!


8.
Laululinnud, vaiki jäänud on te kojad ja ka põllud;
pole ühtki ega teistki, sauna nurgast pirisemas:
lesenaise kasutütrel tarkussõna kahetsemas...
Kes võiks laulda nooreks Hiied, jutlustada raiut' saared;
kännu otsa istutades, tamme otsa uueks ladvaks?
Et ta varjus tormi pakku võiksid tulla metsa loomad
ja ka putukad ehk linnud, sipelgate seljas Triinud...
Lepikutes lepitatud, poodud Jürid hanitatud;
suhu pandud hõbemündid, nagu katku-vaimu märgid.
Kilter, Kubjas, Aidamees – ikka valitsuses veel –
sellepärast suupeal kukkund, käodki munad jätnud patta.




9.
Laululinnud, kiviheites tahaks teid taas sünnitada;
okseloigust välja püüda, virtsalehast õngitseda.
Setukate sandilaagrist, ruunat' täkke tahaks teha
endiseks ja märakarjas uhkeks jälle harjutada.
Kellel mune, kellel kana, kellel riistu pühalikult;
tahaks oma lihast võtta, luudest-üdist ohvriks tuua!
Kolba annaks teadjal peekriks, seljaroogu tundjal sauaks;
mõistjal küljeluust teeks kandle, lausujale nahast hame!
Verest mõdu, sapist mürki – küti noolte teravikku...
Kui vaid teaks, mis rahuks tarvis, et te linnud naaseksite;
tagasi, kus kodukotus, auku vajund tared, tallid.


10.
Laululinnud, aga mitte, kõrgist kojast ärge minge
oma kuube ega kirvest tagaselja laenutama;
ega tooma tuppa härrast, kes ei malda viisku salli –
matusele tuleb killas, lesenaise veimevakas! –
Kuidas rüütel matsi manu, tuleb kosja sinu kulul?
Ikka pirru valgel vargsi, kaugeil mägedeil võib puhu;
metsavennaks, laanetütreks – luuletaja rahus tulla.
Et ei saaks sa päitseid pähe, kaevukooku kulinates;
hõbehäälel kõrisema – igat sinu sammu needma.
Ära naerma neitsi paelad, tõurastama tornilinnuks;
Karuks istus vangitormis – sul ei ole vaega toota!




11.
Laululinnud, kirvepojad – Emajõkke risti löödud;
saage jälle varre otsa, sõnad võtke tõrre põhjast!
Kasvõi püksid, mis on vana pagan likku virrutanud;
võtke sellest endal julgust, põlved uueks jutustada.
Võtke laest ja võtke taevast, mullarammust, pihupoistest;
lõhkend künast, vähi sõrast, tõrvapapist, prügikalast.
Munamäkke lokku lööma, Kaera-Jaani maha saama;
Murueide tütreid naima, vihakoore põrmustama.
Teiba aetud irvel kolbad munakividega kõrvu:
laulge vabaks Eesti rajad – lapsed tuppa veski ajjast;
seitse venda kaevandusest, Tuhka-Triinu ahju sülest!

No comments:

Post a Comment