Jumala Kirkus

 Templars singing from the Heavens 

I

Jumala Kirkus tulgu esile, nagu karu mesile; 

lõhed ihkavad kosest üles oma kudemispaika. 

Surma ja teekonna kiuste -- ole meile tõsine; 

armuline Isand Jumal, kes sa valitsed, esile 

tulgu Sinu Au, Jahve Sebaot, sinu Kristus avita! 

Pühas Vaimus kosuta me hinge, me rajad talita; 

et usust usku, ligimest hoidmast ei väsi me. 

II

Hallelujah, Hallelujah, Taevas ja Maa kõmavad; 

kogu ilmaruum on täis sinu Au ja Kirkust! 

Sinu pühad inglid astuvad esile, kroonid lõõmavad 

nad asetavad su jalge ees maha, hõir tõuseb rõõmuga: 

"Püha, Püha, Püha on Vägede Jahve, hing sa virgu -- 

ma tahan su saata veel kaugemale, et tuua kirbu 

rohte ja kibedaid juuri pühale tulele viirukiks tänuga! 

III

Saa tühjaks mu ihu, jää vait, minu meel, võta vastu; 

mis Jumal on valmistanud aegade algusest! Selah. 

Egiptuse ja Süüria ta heitis maha, Kabuul ei kosta 

enam kiitlust; Liibanoni ei tuletata meelde. Ostja 

komistab oma rajal ning kaupmees põgeneb, Ruah, 

ei ole nõu ega relva El Shaddai vastu, nuta kibedalt, Rama! 

Vaata, siin on sinu sõjarüü, vali mind, pühakusse astu!! 

IV

Jumala Kilp ja Mõõk, valmistet lonkajatele ja vigastele; 

pimedatele ja kohtlastele; kurtidele ja tõbistele, kuulge: 

Tulge tagasi Risti alla, Kristlased, ütelge vihasele -- 

jäta maha oma mõrv ja hoia ligimest, päeva viimase, 

Tema valmistab vihmast Päikeseks; leigest, tuumseks!! 

Võtke Julgust ja Tõde, mäletage, mis Mäejutluses huulde 

sai lausutud ning täole pandud, Inglite Kogudus kisendage! 

V

Olgu Jumal neile armuline, kes astuvad maistel rajal; 

anna neile andeks nende võlad, sest nad ei tea mitte, 

mis neile nende armu katsumisel vajaka on! Selah. 

Suur on su ustavus, El Elyon, kes sa lõid veerajad 

sügavustes ja panid mõõdunööri ilmaäärele, mitme

õnnistusega, oled saatnud oma lapsukestele võtme: 

Sina avad, ükski ei sule; Sina suled, ükski ei ava... 

VI

Vaata, siin ma olen, avatud su ees, sinu sõjarüü; 

pane mind selga ja tule, pane mind selga ja tule! 

Adonai, õnnistet, kes tuleb Issanda nimel, minu süü! 

Minu suur süü on su ristile naelutanud, Jeesus, nüüd -- 

murra must läbi ja austa Iseennast, Kirkus, kuule; 

ära mine minust mööda, kui ma nõrken neimatuules. 

Kui kahtlused südames panevad mind otsima hüüt... 

VII

Vaata, siin ma olen, läkita mind, võta mu hing asemeks; 

kuni su vaenlased on pandud su jalge ette, kohtujärjele! 

Püha, Püha Püha, on Jahve Sebaot, usklikule ja muulasele; 

kogu maa on täis tema Kirkust, Anakimid ta heitis pilkasele; 

hiiglased ühes langenud inglitega põhjatusse otsa pärale! 

Kes on Tema sarnane, tuues tervist ja kadu, poegimist märale 

andes Behemotile raja ning kulgemise! Räägi nüüd, hing tasane,,,