Püha Püha Püha

 

Püha Püha Püha – Issand Kõigekõrgem;

kogu maa ja Taevad on täis Kirkust!

Jesaja lõi suu pihta, Eelija nõrkes;

tulles Jumala vastu, ta kattis palge nõtkelt...

Eliisa ühes Iiobi ja Saamueliga vaimu virgus;

nutsid kibedaid pisaraid, et Au sai pilguks!

Jefta ühes Jehuga ajasid peale, ära sina tõrges –

Kes on näinud Taevas, mis sai ilmutatud Ristil;

palju Prohveteid ja Nägijaid tuli – läksid tühjalt häbis...

Targad ja Arusaajad – Jahve pani vastu, lõhki kisti

kõik lapsed, kes narrisid kiilaspead kõrges paigas hästi!

Lesknaisel ja orvul, ingel kuulutas karjaste läbi;

kes ei viibinud puhu Heroodese kojas, ei käinud lävi!

Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu, nagu vonkleks Rästik.

Ei ole teist Jumalat, kui Jahve; Kristus; Püha Vaim –

kõik Rüütlid ja Paladinind ta heitis merre, Selah!

Siis, kui üks kaes härga, teine magas naist, kaim;

Jumal vihastus ja käskis ristteelt kutsuda Albim hõim.

“Kõrvalda need lonkajad ja vigased, kes ei veena

sisse minema Jumala Rahusse kedagi; lepase reena,

verista nad siit kuni Praagani, need: “Baasani Lehmade Laim!”.”

Aga teie ütlete: “Issand, Issand! Minu Püha Üritus!”

Häda sellele, kes sülitab vastu, kas sõnumitooja lausub

enese nimel või värbab omas meelevallas – Spiritus

jookse Marti ja näita punasele tondile teed Tuljaku riidas.

Kilplased ja Koerakoonlased ei päri ristiväge kausis;

välja heidetud ulgumisse ja hammaste kirinasse klauslis!

Mõõdunöör mõõdunööril; vits vitsa peale: Sangre pluribus Vitus.