Ebamaine

1.

„Walgekaaren, sa oled nii ebamaine;

tekib kahtlus, kas oled üldse kaine,

oh kuradi tõbras, ütle, mis on sinu aine –

äkki on kasu sellest, kui sul oleks naine!”

2.

Soovid mu rohtu tunda – ennäe, mu Piibel;

Sina pööritad silmi ja vaatad kuhu jäi sinu siiber;

kui Piibeleht tilgutab kastelõhna kiigel,

mul käes on jumalariigi tööks juba vigel!

3.

„Ei, tänan, ma näen su hullu juba ära -

pole vaja märatseda, ning tõsta kõva kära;

saan aru, su kapas on ammu kibe pära -

seepärast samm on pehme ja silm ka särab!”

4.

Elu võib kibe olla, kuid meel on nii magus –

vaikselt nohisedes künnan oma vagu –

see pole süstlast, ei ela selles pragus

vaid Jeesuses on mu meel nii sulnis, vagur!

5.

„Kuule, mees, peatu – lase auru välja;

kindlasti oled ka ise pekinäljas;

kui ei kõlba õlu, siis libistame kalja;

oh ära ole pidur – vast teeme hoopis nalja!”

6.

Pole mul tarvidust lohtu võõramaisest,

otsida julgust ja teise mehe naisest;

nagu rõõm vistrikust, lõuapealsest paisest –

ei tahaks hommikul ärgata Kuradi kaisust!

7.

„Ära nüüd põe, kindlasti leiame tibi,

kes võiks olla sulle kui sinu külje ribi:

„Pistis storge lex egothein pax tibi!”

Ära ometi klaasil küüsi vastu kribi!”

8.

Mine nüüd metsa, pole vaja oksa;

Jeesus armsam – jumalamees sind koksab;

mine perse ja omal ajju tonksa,

Taevas on minul julmalt palju mis loksab!

9.

„Tule taevas appi mees, ära jookse kapi sees;

kui on sinu kõrval värvu, siis ei sõnad sapised;

kas sa pede või ehk mees - ära ennast täis nüüd tee

või sind taon ma mättas kuni on pamorda laigune...”

10.

Kae kaimu veel! - ons aimu keel mis see,

küll teeb minu raja peal on palk ees?

Oi mees su maha tõmban sellelt rajalt, reel

juba ootamas on kiin mootorsaega peremees!

11.

„Rahu, rahu – ei soovi tüli, ma lihtsalt ei saa aru,

miks loobid siin kildu ja kolme peotäit jahu?

Sellest marmorist küll korralikku kuju välja ei tahu,

ära nüüd ehmu, kui soovin sulle anda veinivahu...”

12.

Kahju – su rahu, see mulle sisse ei mahu,

sest täidetud ma Pühast Vaimust, veinist täitsa lahus:

näinud sinusuguseid, nii paremaid kui pahu –

ära põe, ka sinust nüüd Jeesuse välja tahun!

13.

„Oota nüüd, tark ei torma, pole veel Tallinnast ma päral jõudnud Morna;

kuidas võib mu elu seal ülal üldse minna korda? - Ennast kordan:

Kes minu kulutused elus siiski korvab?Ära nussi; ajusid mul mõrva,

hinges kõige-meele tõmbad peale tõrva – aitab jörrand – ära keelt mul kõrva!”

14.

Kohe näha, vesi ahjus – miks siis üldse tulid? Kui sul Walgekaaren liiga sassi tundub sulind!

Mina pole vesine vaid Elav Vaimutuli – tahad, mängime su hingega nüüd taeva kulli?

„Mina olen see”, nüüd jookse, kohe püüan kinni – piibliga sa pähe saad ja lohistan su tilli;

ära enam midagi sa mörra, plikalt pilli – teeme kohe sinuga nüüd taevaliku diili!

15.

„Appi, appi, Carmen Kass jooksis kappi – vaata sinna kas pole Kate Moss siin –

mis tossad? Parem mängi kossu, ära juukseid nõnda rangelt kammi sassi! Muidu sassii

Paned hauas Sassi – nägu on mullas ja häbeneb end blassiks! Oota veidi ja ära juhmilt rassi!

Ehk on abi väiksest kohvist või Balderjani tassist?! Ära vassi – ei otsi musta kasti!”

16.

No Vassili! Panen sinu stiili, kohe sinu püksi viskan ühe kurja siili! Mida kiili?

Pirised mul tiinelt. Arvad et võid sassi ajada mu taevariimid? Oi kiivrid, pole abi siingi!

Kulbin sulle pähe Evangeeliumit ja rammun kilpi! Pole vaja libistada klaasis torusiili,

teeme diili! Sina kohe feeling ! Darjeeling kaob su elust kõik Bling-Bling!

17.

„Ei meeldi mulle see, ei üldse kohe meeldi – kas see on üldse terve, on see Eesti keele moodi?

Mul tunne peale tuleb, et keegi lasti maha, ja laip tal nüliti ja korjus puusse üles poodi!

Ai Ruudi, leilis Ruudi – sa Walgekaaren kuudis! Mul kahju sinust on vist aheldatud lamad voodil!

Sa pane mehe koodi ja üldse mitte loodi – mis kõlab, nagu põleks sinu  neimas rodin !

18.

Ei ela meelaks, et teised mind keelaks, seepärast käsi plikal tagumikul ei tee laks;

näen, sul mõte paks; vaja anda taks, sa varsti taevas müttad ära arva, pääsed, saks!

Ei ole minu asi kas teid üks vastas või kaks – see on kindel taks – sa kohe oled Kristlik mats!

Nii et, mis vahid Ats – kohe tõmban su maha pats, hakka nüüd kummardama ristivarjus vagarast!

19.

„Tõmban uttu, mees, sul soust juba sees ka keeb – sa mulle ära järel tule; ära liiga siin tee!

On rada tuisune ja üksi uisutan siin, kuid iial ei saa ütlema, kui sina: „Usume!”

On maailm rusudes ja õnnetud kõik näod, ning hinges ahas-tusane on igamees!

Mis asja usume? Kes järgmist suudleme? Kas vaja hoolida sest mida järjest liisime?”

20.

Tule, tule, mees ära jookse uppi, sul pakun mülkast välja tõmbeks nöörijuppi – mitte wazzupi

vaid ehtsat pointi, mis on helgem kui pelgulinna jointid. Ära koini, elu endalt toimi – jagan sulle suppi! Mis kõik Jeesuselt ma õppind, annan priilt sul rännumehe kepi, mil toetudes ei õigelt teelt sa eksi! Kae eksi – su endist katkist elu, kas tõesti on siis sinul surmavarjus nõnda palju võlu?

21.

„Ei tea, mis ma see peale kostan, kui mu hinge ka keegi tegelt tahaks osta. Kas pirukas see kuskil või prügis mädand Tosta, võiksin ennast ma rentslist alla lasta. Mis kostad? Jumalamees prosta! Kas on tõesti abi Jeesuses nii lohvalt? Kuidas saaksin maailma vasta, kui pole peas mul kanti ega patsis rastablasta? Oi vasta – kuidas sebib saasta? Kas see Jeesus tõesti minu vastu nõnda heast ka??”

22.

Tule, lase end ristida Jeesuse juures, langetan su elu endise ma vette, seal ta ära voolab sina tõused üles! Nagu laps sa, kes magab isa süles – nii Jumal sulle saab ja viib sind Taeva üles! See on tõde; ei sõima sind ma vales! Ka sinul silm saab särama ja rahu kiirgab palges – kui kõnnid valges, su tee alles algas. Ära ometi nüüd peatu ja taevarada alga! Siis võid viimsel päeval näha oma elupalga!!