Kuule Jaakob

 Kuule Jaakob ja Kaval-Ants; 

Rehepapp Vanapagan -- Kolumats! 

Taevatrepp, näe, see pole surmatants; 

kes sa maadled Arieliga, kindel kants -- 

ole mu Pühak, täna ma tegin, Ats! 

Kes minu juurest läheb, võts; 

rahu Taevas ja Kuningriigi Lastel paber klants! 

Risti-Jeesus tuleb! Ta tuleb kui veskikivi 

käo vangus, kukub kui nurgakivi kõugus 

ja maugus. Kõõritab, lõõritab, silgud rivis -- 

üks, kaks, kolm; tuhk ja tolm riivis 

Britži tihis ja metsa sihis, käsib Kõrgus! 

Ausus saab valtsitud, kaltsutud võrgus, 

mis mõrra käes põrra-võrra harvendas Täo!! 

Ent Irminsul ja Arianuse kogudus; 

kõik need hinged kes pole põlvi nõtkutanud 

Paavsti ees. Nende lamp saab müüripragudes 

lõkendama, nagu Kalevipoja pirg aegudes! 

Kolmest otsast põles aga ei saa otsa -- sõtkutud 

raipe Tema tõstab üles ja teeb Seeraviks; põrgatud 

muna, Tema ei kutsu "Rästiku sooks" -- Vabadus!! 

Siis saab Peetrusel olema tõsine Kalju; 

kõigiti Pauli sõitluse ja Markuse ohvri 

vääriline -- et põlata ära kõik valjud 

variserid ja hiljud saduserid, "kirju 

lehm" ei häiri enam teenistust -- kohvri 

Aakani hõbega, põlgab ta ära Ai-softi 

ei lae alla! Ainult Isa, Poeg, Püha-Vaim selgub!!