Mina ei otsi Ruja, Ruja otsib mind!!

 Walgekaaren ei otsi nägemust, sest kõik teed viivad kaarnapessa; 

ei pea ma ponnistama  Igavust ega näpistama Pulli sitast või tillist... 

Pühendunud täielikult oma hullusele, kui Puškin, eks sülga siis, 

mu Püha Tuli, kes pimeduse Pilkast tühjust on Iseenese Kaaslane!! 

Igal Inglil on oma Nimi, mis tunnistab Tema Jumala Kirkust... 

Mina olen Walgekaaren, kes lepitab Hundikutsud ja Rongaemad tingil; 

vihuri virre ja virtsa roe on mulle roaks;laotan välja oma hinge sulle toaks -- 

kas oled näinud Jaffa ilmutust, ning Taevaste Lina alla tulemas Autult. 

Siis kui Pühaku Paladinid ja Rüütlid said ära võetud, ma tulen su juure; 

"Verista ja söö; verista ja söö -- mida Jumal on õnnistanud, ära neima põlatud leivaks!!" 

Taamal näen ma pühasid tammi ja hiisi taas sirgumas ning Murueide tütreid kosumas;

jumalad tulevad tagasi ja valivad endile Kaarnakivi -- Vaiki õnnetu salasilm, kes mõtled kaeda!