(Head Isadepäeva, Kalev Räst)
Kas Isa süda tunned sa,
nii aus ja töökas muutmata.
Kui Karu hoiab naise poolt
ja jätab oma ema hoolt.
Kui Kalev, laudu Soomest toob
ja Tuuslarile serva koob...
Mis raske, oma turjal a'ab;
ning vaod ja aiad sirgeks saab!!
Ei põe ta haigust, vihahoost
ja õiglast kohut mõistab, loob.
On pojal-tütrel luku eest;
peab Põrgus vahti tunnimees!
Seab nooled tuppe, pinguldab;
ta vibunööri sihik hea.
On pikaldane sõnuma
ja kui on öelda, müristab!!
On iga asi temal täol;
ei puhka käsi, irve näol...
on leivatoojaks naisele;
ei jäta seda teisele!!
Ei joo, ei suitse korsten tal;
ei tuiska Bemar riista all!
On selge meel ja kindel usk;
ta jonnitujul näitab ust!
Kui keegi laimab, peret neab;
tal mõõk saab tupest, seletab.
Tal igal küllal varuks küll
ja vaka vastu intress süll'.
See Isa Süda, uhke on;
teist temasugust pole sul.
Ta kahekesi koormat veab;
ja naisel kohvi maitsvaks heab!!
No comments:
Post a Comment